laupäev, 28. jaanuar 2017

Hapupiimapannkoogid

Tuleb tunnistada, et ma ei saa päris hästi aru, mis on pannkookide fenomen, kuid kahtlemata on tegu ühe populaarse toiduga, mida ei suuda kukutada ei riigikord ega jahu- või suhkrupõlgus. Pannkooke ei ole vist võimalik ka päriselt untsu ajada, eriti kui meelehead püütakse valmistada miniatuursemale inimtüübile. Plikaeast mäletan, et mul oli küll pannkoogitegijate edetabel, kus troonisid loomulikult vanaema Linda imeliselt õhulised lusikapannkoogid, kuid samasuure isuga sõin ka vanatädi Loreida pisut liiga suitsuseks küpsenud kooke, mille valmistamine millegipärast tädi kõvasti kiruma ja köögi sinist tossu täis ajas. Ning muidugi ema valmistatud õhukesi ülepannikooke. Õunamoosiga. 
Hapupiimapannkoogid tunduvad esmapilgul ehk eriti tavalised, kuid lihtsuses peitubki võlu, sest kausitäie tainast saab valmis keerutada vaid paari minutiga ning kui koduses majapidamises leidub vähemalt paar panni, pole ka küpsetamine teab mis kunsttükk. Sellest kogusest saab hiiglama palju kooke. Igaks juhuks varuga, et küpsetamise kõrvalt degusteerimise ja kolmandate isikute õnnestunud näppamiskatsete tagajärjel ikka midagi lauale ka oleks panna.





HAPUPIIMAPANNKOOGID
neljale kuni kaheksale

3 muna
2 sl rafineerimata suhkrut
0,5 tl meresoola
6 dl hapupiima või keefiri
5 dl speltapüüli või nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
pisut riivitud sidrunikoort
paar sl sulavõid
Serveerimiseks meelepärast moosi - nt.vaarika toormoosi 

Klopi munad suhkru ja soolaga läbi, lisa hapupiim ja sidrunikoor. Sega jahu küpsetuspulbriga ja vala muna-hapupiimasegu hulka. Sulata pannil või ja sega samuti tainasse - kui kasutad mittenakkuva pinnaga panni, siis  ei ole seda küpsetamise ajal tegelikult ka rohkem juurde uhada, Küpseta pannil keskmise kuumuse juures väikesed lusikakoogid ja söö neid koos moosiga.





teisipäev, 24. jaanuar 2017

Sidrunikana Hiina moodi


Hiina kalendri järgi algab sel laupäeval Kuke aasta, mis on küll üks suurepärane põhjus, et üles otsida mõni vahva aasiapärane toidukoht või hoopistükkis ise sarnase iseloomuga roog kodus valmis sikerdada. Kuigi mul endalgi on jäänud pahatihti mulje, et ühe keskmise Aasia toidu komponentide nimekirja lugemiseks tuleb eraldi aega või puhkust võtta, ei ole asi alati nii. Leidub ka neid, mille valmistamine käib nagu muu seas ja muide kiiremini kui toidukuller pedaale tallab. Sidruniselt magushapu kana on näiteks üks selline, mis valmib suhteliselt väikese aja ja ressursiga, kuid maitseb sellele vaatamata hästi.
Kes aga Hiina köögist ja hiinlastest rohkem teada tahab saada võiks kindlasti kätte haarata ka Fuchsia Dunlopi raamatu "Haiuim ja sichuani pipar", mis on üks ütlemata lõbus ja silmaringi avardav lugemine. Mul on see juba ammu lugemisnimekirjas nihelenud ja olen ütlemata rõõmus, et lõpuks omadega sinnamaale jõudsin. Hoiatuseks ainult niipalju, et kõht võib lugemise ajal korisema kippuda ja lennupiletid Hiina ei pruugi olla kõige odavamad.





SIDRUNIKANA
Kahele kuni kolmele

u 500 g kana kintsuliha

Marinaad:
1 munavalge
1 tl seesamiõli
1 tl sojakastet
1 sl maisitärklist
näpuotsaga soola

Kaste:
2,5 dl kanapuljongit
poole sidruni mahl (u 0,5 dl) ja pisut riivitud koort
3 sl rafineerimata roosuhkrut
2 hakitud küüslauguküünt
1 sl sojakastet
soovi korral näpuotsaga tšillihelbeid
1 tl maisitärklist + 1 tl vett
1 tl seesamiõli

Lisaks:
u 300 õli praadimiseks
 Serveerimiseks keedetud riisi ja hakitud rohelist sibulat.


Lõika kana ristikiudu paarisentimeetri laiusteks ribadeks. Sega kokku marinaadi koostisained, lisa kanatükid ja sega korralikult läbi. Lase 30 minutit maitsestuda.

Kuumuta õli vokkpannil ja prae kanatükid u 4 minuti jooksul krõbedaks, vahepeal neid keerates. Parem on seda teha kahes jaos. Tõsta kana majapidamispaberile nõrguma, vala õli pannilt ära ja valmista kaste. Selleks sega kokku kõik koostisosad välja arvatud maisitärklis ja seesamiõli ning kuumuta segades umbes minuti jooksul, kuni suhkur on lahustunud.  Vajadusel lisa veel veidi vett või puljongit. Lisa veega segatud tärklis ja sega, kuni kaste on paksenenud, seejärel sega hulka  kanatükid.Sega lõpuks juurdeveel ka seesamiõli. Maitsesta vajadusel soolaga. Serveeri kohe koos keedetud riisiga ja puista peale hakitud rohelist sibulat.



*Retsept valmis koostöös D-Kokaraamatuga

kolmapäev, 11. jaanuar 2017

Lehtkapsasmuuti

Et lehtkapsas on üks tänuväärne ja tervislik tegelane, selles ei ole vaja ilmselt enam kedagi veenda. Muudele boonustele lisaks on võimalusi lehtkapsa kulinaarseks rakendamiseks küllaga ja mõne lemmikretsepti leidmine sellest kasulikust köögitaimest pole raske. Kes on proovinud näiteks lehtkapsakrõpse valmistada, saab väga hästi aru, miks need lehed poelettidelt kiiremini kaovad kui perioodika.
Kuna eelmisel aastal kasvas lehtkapsas edukalt ka mu peenrakastis, pole ma küll muide siiamaani pidanud seda poest ostma. Lehtkapsast saab nimelt edukalt külmutada, mida ma algul ka kohusetundlikult tegin. Lõikasin aga lehti väiksemateks juppideks ja surusin pakendatult külmakirstu, kuni enam ei mahtunud, sest eks sinna ole topitud ka muud kraami kõvasti - juhuks kui tuleb tuumatalv või midagi. Varude vähendamise asemel näpistan lehti aga siiani peenrast, kuna suuremat sorti külma, mis taimedele liiga oleks teinud, polegi tegelikult veel kohale jõudnud.
Viimasel ajal pistan needsamad lehed näiteks rohelise smuuti sisse, mis kapsavitamiinidest pungil. Kuigi ülemäära magusalt see ei maitse ja laste iseloomustus rohelisele joogile kõlab suuresti nagu "öäkk" või midagi sellest mitte väga erinevat, siis mulle see hapukas sidruni-murumaitse meeldib. Ja kui kellelgi on veel samasugune kinnisidee valitud ja valimata roogadesse õietolmu toppimise osas nagu minul viimasel ajal, siis pool teelusikatäit joogi kohta (näiteks pealepuistatuna), annab veel natuke magusamat ja kasulikku lisa. Alloleva retseptikoguse valmistangi tegelikult kohe hommikul ja egoistlikult ainult iseendale - poole pistan kohe kinni ja ülejäänu külmkappi, kust ta kaob siis päeva jooksul. Kes sama plaanib, siis külmikus seisnud jooki võiks lihtsalt enne tarbimist pisut loksutada.




LEHTKAPSASMUUTI
kahele-kolmele

0,5 avokaado viljaliha
1 keskmise suurusega kodumaine õun, tükeldatud
paar peotäit tükeldatud lehtkapsast
0,5 sidruni mahl
soovi korral 1 õhem viil kooritud ingverit
u 5 dl vett
jääd

Viska kõik komponendid blenderisse ja surista smuutiks. Tarbi kohe või hoia külmkapis ja loksuta enne kasutamist.



reede, 6. jaanuar 2017

Lahtine pirukas suitsulõhe ja peediga

Kuigi paljudele tekitas meelehärmi puhkepäevade nappus aasta lõpus, oli minu arvates see "siuh ja valmis" uude aastasse hüppamine isegi värskendav. Ei mingit pikka põõnamist ja uimerdamist vaid kohe tegudele ja otse loomulikult esimese asjana kõiki neid uusaastalubadusi täitma.
Kuigi tahaks öelda, et mis mõttes üks päev nüüd kõiki ja kõike nii võimsalt muutma hakkab ja tegelikult on see esimene jaanuar ju samasugune 24tundi nagu kõik need teisedki (mõnel peale pikki pidustusi vaat et raskemgi), on ometi kuidagi tore teadmine, et kõik algab jälle otsast peale. Kui eelmisel aastal midagi kripeldama jäi, siis saab vähemalt proovida seekord paremini teha. Ma usun tegelikult, et isegi kõige skeptilisemal skeptikul on tegelikult oma salajane nimekiri, mida ta vargsi nüüd ja kohe uue hooga alustama tormab. Loomulikult ka mul endal. Näiteks üheks eesmärgiks selles loetelus, mida siin keskkonnas vist paslik mainida, on natuke rohkem järjepidevust sellesamusegi blogi kallal . Kunagi sai asjaga algust tehtud, et rohkem harjutada kirjutamist, kokkamist ja pildistamist. Kui nüüd järele mõelda ja esitada endale neid küsimusi, mis ilmselt nii mõnelgi blogijal aeg-ajalt pähe satuvad (põhilised nendest on tõenäoliselt "miks üldse" ja "mis edasi"), siis selles osas ei ole tegelikult midagi muutunud - endiselt tahan ma harjutada kirjutamist, kokkamist ja pidistamist ning kui mõnel siiasattunul sellest ka mingit tolku on, siis miks mitte samas vaimus jätkata. Muus osas plaanin eelmisest aastast kaasa võtta veel mõned head harjumused nagu näiteks regulaarne trennitegemine, olgu see siis kas jooks, treeningsaalis rüselemine või midagi muud. Ja senisest rohkem lugeda kavatsen ka - praeguseks eesmärgiks on võetud alustuseks mõistlik "vähemalt kaks raamatut kuus". Kuhi raamatuid on igatahes juba riiulis ootel ning "Meistri ja Margarita" pilguga läbi skanneritud lehekülgede arv kasvab vuhinal.

Niisiis, head uut aastat meile kõigile ning jaksu eesmärkide ja lubaduste täitmisel. Kui välja ei tule, pole tegelikult ka hullu, sest eks siis saab jälle otsast peale hakata. Ja kes ütles, et peab tingimata uuest aastast alustama. 
Üks pirukaretsept ka siia heietuse otsa - aega ega kohta selle söömiseks valida pole tarvis, küll aga võiks aasta algust arvestades kalorite jagamisega lahkem olla ja tervet pirukat mitte päris üksi kinni pista.




LAHTINE PIRUKAS SUITSULÕHE JA PEEDIGA
kaheksale

500 g pärmi- lehttainast
200 g toasooja toorjuustu
400 g keedetud peeti
300g kuumusuitsulõhet või - forelli
2 sl kappareid
soola, pipart, sidrunimahla
2 sl hakitud tilli ja/või peterselli
peotäis rukolat
2 sl hakitud murulauku
oliiviõli

Sulata tainas, rulli kergelt lahti ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Torgi tainas kahvliga kergelt auguliseks. Ääred, kuhu täidis ei satu, jäta puutumata. Maitsesa toorjuust hakitud tilli/peterselliga ja soola-pipraga ning määri ühtlaselt tainale. Viiluta peedid ja lao toorjuustule. Viska peale veidi soola-pipart ja piserda oliiviõliga ning küpseta 200 kraadises ahjus u 20-25 minutit, kuni pirukas on kena ja krõbeda moega. Lisa kalatükid ja kui soovid pirukat serveerida soojana, siis pista see veel 5 minutiks ahju. Lase kergelt jahtuda, puista peale rukolalehti, kappareid ja hakitud murulauku ning piserda sidrunimahlaga. Serveeri soojalt või jahtununa.