teisipäev, 20. juuni 2017

Graaviforell džinni ja kuusevõrsetega

Et siin-seal on veel kuusevõrseid nähtud, siis saab lisaks eelmise postituse rabarbrikoogile kirja pandud veel üks viimase hetke hooajaline roog.
Üldiselt peetakse kuusevõrseid rohkem vist ikka tervisepommiks, c-vitamiin allikaks ja ülistatakse talle kõikvõimalikke muid terviseteemalisi aunimetusi. Ma lisaksin kõigile nendele veel ka maitseomadused, sest juhtumisi ma lausa jumaldan seda kergelt hapukat kuusemaitset. Ja kui kokku saavad forell, mitte nii väga tervislik, aga see eest kadakamaitseline džinn ja kuusevõrsed, siis valmib õnneks ka täiesti neutraalse tervislikkusastmega roog, mis näiteks jaaniõhtulgi lauale võiks sobida.



GRAAVIFORELL DŽINNI JA KUUSEVÕRSETEGA
rohkem kui ühele

1,5 kg värsket forellifileed
100 g jämedat meresoola
4 sl suhkrut
1 tl purustatud rosé-pipart
0,5 sidruni riivitud koor
1 dl džinni
3 dl kuusevõrseid + peotäis valmis kalale peale puistamiseks

Mulju kuusevõrseid uhmris või haki need peenemaks ja sega soola, pipra, sidrunikoore ja džinniga. Hõõru kalafilee saadud seguga korralikult kokku ja voldi kala pooleks nii et nahata osa jääks sissepoole. Mässi kala küpsetuspaberisse, tõsta sügavamale taldrikule ja aseta raskuseks peale teine taldrik. Hoia kala külmkapis u 8 h, vahepeal võiksid seda teistpidi keerata, et maitsestumine oleks ühtlasem. Pühi kalalt liigne sool, viiluta õhukeselt ja puista serveerimisel peale veel kuusevõrseid. Söö niisamuti või koos värske saia ja võiga.




pühapäev, 18. juuni 2017

Karamelline rabarbrikook

 

 Rabarbrihooaeg on seekord kuidagi eriti kiiresti mööda tuhisemas, nii et kasutan viimast võimalust  ja pistan siia ruttu ühe koogi. Peale jaanipäeva ei soovitata nimelt rabarbrit suurtes kogustes tarvitada, kuna oblikhappe sisaldus kerkib siis juba sellistesse kõrgustesse, mis tervisele kasu ei too. Mõistlik olekski seepärast praegu veel varsi sügavkülma varuda, moosiks keeta või koogi sisse pista. Uued noored lehevarred, mis peale kasvavad, sünnivad minu arvates muidugi ka edaspidi väga hästi süüa ja hooajaväliselt pole vaimustus vast enam ka nii suur, et endale rabarbriliiaga kahju saaks teha. Kook ise sattus jälle purukook olema, mis minu arvates on igati tore ja praktiline üllitis, kus saab ilma suuremat sorti riske võtmata katsetada erinevate jahude, pähklite, maitseainete ja teab veel millega. Ka täisterajahu, mis mõne muu koogi puhul ehk liiga "villane" tundub, on siin omal kohal.
Karamelli ja rabarbri kooslus on minu arvates väga mõnus ja kes soovib, võib sellele lisada veel ka pisut riivitud apelsinikoort ja miks mitte ka mõnda tsitruselist apelsinilinapsu nagu näiteks Cointreau, Grand Marnier või siis täiesti teenimatult vaese mehe Cointreauks kutsutud Triple-sec'i. Ja muidugi vanillijäätist! 


KARAMELLINE RABARBERIKOOK

kuuele kuni kaheksale

3 dl speltajahu
3 dl kaerajahu
3 dl rafineerimata roosuhkrut
200 g võid
100 g röstitud ja kooritud metsapähkleid, hakitud
näpuotsaga soola
150 g võid
500-600 g rabarbrit, tükeldatud

Valmista purutainas. Selleks näpi 1 dl suhkrut, jahud, hakitud pähklid ja 150g võid ühtlaseks pudiks. Suru kolmveerand tainast kuue tartaletivormi või 25 cm läbimõõduga suurema vormi põhja. Kuumuta 2 dl suhkrut ja 50g võid segades, kuni tekib ühtlane karamell. Lisa hakitud rabarber ja sega kuni karamell on jälle vedelamaks muutunud. Tõsta rabarbri-karamellisegu koogipõhja(de)le, pudista peale õlejäänud purutainas ja küpseta 200 kraadises ahjus u 20-25 minutit, kuni koogid on küpsed.Serveeri soojalt või jahtunult näiteks koos vanillijäätisega.



laupäev, 3. juuni 2017

Madalal kuumusel küpsenud ahjulõhe sidruni ja rosmariiniga


Nii kummaline kui see ka pole, meeldib mulle üldjuhul jännata kalamaterjaliga mis vajab rookimist ja puhastamist. Ausalt öeldes ega ma hästi mäletagi, millal viimati üldse fileeritud kala ostsin - kuidagi piinlik on mitte vaeva näha ja ilmselt on siin peidus juba mingi sügavamat sorti psühholoogiline teema, mis lahendamist vajaks. Pikem järelemõtlemine ütleb mulle aga, et tavapoe fileekala võib valmistada ka pettumust, sest kui kodus tuleb luude eemaldamise ja kõhuääre ilulõikuse töö ikka ise ära teha, siis see paar noatõmmet lisaks, mis terve kala fileerimisele kulub oleks  aja- ja eurokulu arvestades siiski vist tunduvalt mõistlikum valik.
Tegelikult võib aga igaüks sedasorti kalkuleerimised ise ära teha vastavalt oskustele ja olukorrale, kuid hea on teada, et lõhe fileerimist saab tegelikult mitmeti klassifitseerida. Ehk siis enne kui supermarketi kalaleti ääres nipsakaks muutuda, võiks teada, millise ulatusega töömahtu selle kala puhul üldse ette nähakse. Alljärgnev skeem annab näiteks pisut aimu, mida kõike sõna "fileerimine" tähendada võib.

Siin joonisel on täpselt näha, millise ulatusega on A,B,C,D ja E- klassi kalatrimm. Allikas:alaskaseafood.pt

Kui Peetri Lõheäri mulle proovimiseks kala pakkus käisid mul silmade eest alustuseks läbi austrid, mida ma nende käest päris mitmeid kordi soetanud olen või siis mõni kena punnsilmne lõheline, kellega köögis maadelda (Peetri Lõheäri lõhed ja forellid kuuluvad kõik muide Superior kvaliteediklassi, mis tähendab, et tegu on kõrgeima klassi kaladega, kelle välimus ja seisund on parim ja ilma ühegi vigastuse või defektita). See pooleteisekilone (C-klassi trimmiga, nagu ütleb mulle välimääraja) lõhefilee, mis peale vaadates ainult maitsestamise vaeva nõudis, tundus mulle aga tõelise puhkusena. Ja puhkust peab endale ju aeg-ajalt lubama!
Kvaliteetne kalatükk ei vaja tegelikult juurde suurt midagi, kuid kui mõne valge kala puhul võiks maitsestamisega tõepoolest kikivarvukil toimetada, siis rasvasemat sorti lõhe ei pane pahaks ka natuke tugevamaid maitseid. Nii läks minu kalatükk ahju vaid madala kuumuse, särtsaka rosmariini ja röstitud sidruniviiludega. Juurde serveerisin seekord lillkapsapüreed ja värsket kartulit sortsu murulauguõliga, sest külm ilm nõudis midagi toekamat taldrikule. Niimoodi valminud kala juurde piisab aga täielikult  ka värskest salatist ja saiatükist. Heast veinist rääkimata. Muide - taldrikuil ei olnud söömise lõppedes ainsatki kalaluud!


Värske kala

MADALAL KUUMUSEL KÜPSENUD AHJULÕHE SIDRUNI JA ROSMARIINIGA
kuuele

1,5 kg lõhefileed
2 keskmise suurusega sidrunit
7 rosmariinioksa 
1 sl rosé-pipart
1 dl oliiviõli
meresoola

Vala pannile teelusikajagu õli ja pruunista sidruniviile tugevamal kuumusel mõlemalt poolt minutijagu. Vala ahjupannile julge sorts õli pooled sidruniviilud ja enamus rosmariiniokstest. Kuivata kala majapidamispaberiga ja aseta, nahk allpool, saadud kuhja otsa. Maitsesta kala soola ja rosé-pipraga, tõsta peale ülejäänud sidruniviilud ja rosmariin ning vala peale järele jäänud õli. Küpseta 130 kraadises ahjus u 20 minutit, kuni kala muutub pehmeks ja tuleb naha küljest hästi lahti, kuid jääb värvuselt seest siiski erksalt roosaks.

Enne ahjuminekut





* Postitus valmis koostöös Peetri Lõheäriga