kolmapäev, 28. detsember 2016

Teise ringi Tom Kha kalkunilihaga

Kuigi nii jõulud kui aastavahetus on igati tore aeg, leidub ilmselt vähe võõrustajaid, kes laudkonna söömisvõimet alahindaks. Pigem on tavaline, et pahaaimamatult laua taha istunuid asutakse mingil ajahetkel keelitama endale kõhtu rohkem toitu mahutama kui füüsikareeglid ette näevad. Kui hea sõna ei aita, rõhutakse harilikult süütundele ja järgmise sammuna pakitakse kogu kraam juba külalistele kaasa, nii et kui juhtumisi plaanid mõnelt hilisemalt seltskondlikult olengult läbi astuda, teeb sama ka käekotti pistetud hapukapsas...
Isiklikult arvan, et kellele mõni praelõik või kringlitükk eriti sümpaatne tundub, ei jäta seda kindlasti enda teada ja võibki olla toidukotiga rõõmsasti nõus. Mõni näiteks oskab ise koju kaasa küsida kasvõi viit latti suitsuvorsti - oma silmaga nähtud. Mööda seinaääri hiilivaid ja silmsidet vältivaid isikuid peaks aga julmast kaasapakkimisterrorist siiski säästma. Selle asemel võiks hoopis rõõmustada, et toidumured mõneks ajaks murtud ning jääkide lahendamine enda jaoks võimalikult huvitavaks muuta.
Kuigi ma üldjuhul taaskasutuse osas puhas viieline pole on mu üleelusuurune jõulukalkun praeguseks sattunud juba hapukapsapirukasse, võilevakatteks, paari pastarooga ja nüüd ka sellesama supi sisse siin. Kalkuni "karkass" kees veega kaetult porgandi, sibula ja ürdipahmakaga vaiksel tulel täitsa korralikuks puljongiks, mis edukalt allpooltoodud supi sees oma osa täitis ning ka karpidesse-kottidesse pakitult sügavkülma rändas.
Supp sai aga hea ning ilmselt tabab sama saatus teinekord ka mõnda teise päeva ahjukana. Muidugi võib aga taipärast Tom Kha Gai suppi teha nii nagu see algupäraselt ette on nähtud - toore kana rinna- või kintsulihaga.





TEISE RINGI TOM KHA
neljale

8 dl kana- või kalkunipuljongit (ise keedetud või võimalikult naturaalsest pulbrist/kuubikust)
2 sidrunheinavart, viilutatud
5 cm jupp ingverit (või galangali, kui juhtub poes õnneks minema)
4 kaffirlaimi lehte
paar rohelise sibula vart
1 tl pruuni roosuhkrut
3 sl kalakastet
4 dl kookospiima
150 g seeni (nt. austerservikuid, šampinjone ja/või shimeji seeni)
300g (küpsetatud) kalkuni- või kanaliha
soovi korral maitse järgi Tai punast karripastat
1-2 punast tšillit, viilutatud
soola, musta pipart
1 sl laimimahla ja laimiviile serveerimiseks
suur peotäis koriandrit

Viiluta ingver ja sidrunhein ning rohelise sibula heledam osa. Kui kasutad austerservikuid või šampinjone, siis tükelda/viiluta ka need. Lase puljong keema ja lisa sidrunhein, ingver, roheline sibul, laimilehed ja keeda u 5 minutit. Lisa seened ja keeda veel u 5 minutit.( Kui kasutad toorest kanaliha nagu originaalis tegema peaks, siis lisa koos seentega ka tükeldatud liha. Kintsuliha puhul pikenda keemisaega 10 minuti võrra, rinnaliha puhul seda tegema ei pea.) Vala juurde kookospiim ja maitsesta supp suhkru, soola, kalakastme, pipra, laimimahla ja soovi korral ka karripastaga. Lisa tükeldatud küps linnuliha, lase veel korraks kiirelt keema tõusta ja serveeri koos tšilliviilude ja koriandriga ning paku juurde veel mõni laimiviil.

teisipäev, 27. detsember 2016

Granaatõunaglögi

Tuleb tunnistada, et see retsept pidi ilmuma juba enne jõule, kuid elul ja asjadel on viimasel ajal omad plaanid, mis blogipidamist segama kipuvad. Nii juhtuski, et sedasama glögi küll suuremas ja väiksemas pereringis jõuluajal ära testitud sai, aga siia jõuab alles nüüd. Ilmselt on aga soojale joogile tassis ruumi ka muul ajal peale jõulude, sest olgem ausad - talv pole veel õieti alanudki. Ja kui aastavahetusel näiteks värskes õhus müttamine plaani võetud, siis kulub see jook vast ka marjaks ära, sest külmetavad varbad ühe õige peoplaaniga kindlasti ei sobi.
Retsept on lihtsamast lihtsam, eriti kui jõuluvürtse kapis veel leiduma peaks. Granaatõunamahl võiks siin olla kindlasti ilma lisatud suhkruta ja võimalikult kanget sorti, mitte mingi paariprotsendine lurr. Mina olen viimasel ajal truuks jäänud näiteks Aserbaidžaani päritolu Grand Shah klaaspudelis mahlale, mida päris mitmest poest kenasti saada peaks olema. Muus osas aga suuremat kunsti polegi - mida kauem jook maitsestub, seda rohkem vürtsi sinna sisse saab ja kes natuke kangemat jooki vajab võib väikese suraka rummi ka veel lisaks juurde valada.




GRANAATÕUNAGLÖGI
kaheksale

1 pudel kergemat punast veini  (nt. pinot noir)
1 l granaatõunamahla (magustamata)
1 apelsini mahl ja u 5 cm riba õhukeselt lõigatud apelsinikoort
1 dl demerara suhkrut (Dansukker)
3 tähtaniisi
5 kardemonikauna
3 nelgitera
1 kaneelikang
1 sl vanillisuhkrut (Dansukker)

Serveerimiseks:
peotäis granaatõunaseemneid
apelsiniviile
sorts tumedat rummi (soovi korral)

Vala kõik koostisained potti ja lase keema tõusta. Tõsta pott tulelt, kata kaanega ja lase u 30 minutit maitsestuda. Enne serveerimist kuumuta veel korraks ja serveeri kuumakindlatest klaasidest koos granaatõunaseemnete ja apelsiniviiludega. Soovi korral lisa igasse klaasi ka väike sorts tumedat rummi.

* Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga

reede, 23. detsember 2016

Šokolaadine kirsirull


Detsember on viuhti lõpusirgele jõudnud ja tuleb tõdeda, et jõulutoitudest pole selles blogis lõhnagi.
Jõulurahu õnneks aga juba terendab ja niipea, kui korralagedus likvideeritud, asun köögipoolel ettevalmistusi tegema. Seekord on kapis juba ootamas üks kobedam kalkun, mõned paradiisiõunad, Kongo talu hapukapsas ja eks nipet-näpet tuleb sinna veel juurde leiutada. Magusalauale ilmub aga suure tõenäosusega seesama kirsine rull siin, sest viimasel korral haihtus see laualt loetud minutitega ning pole suurt mõtet ka salata, et selle valmistamine on ülimalt lihtne - muude köögisehkenduste kõrvalt võtab iga etapp vaid mõni minut aega. Küll aga võiks koogi võimalusel pooleks päevaks või isegi terveks ööks külmkappi maitsestuma jätta, sest nii saab see lihtsalt mahlasem. 
Suuremat sorti heietamine ei tundu aga praegusel kiirel ajal mõistlik, nii et vähem juttu ja rohkem retsepi!



ŠOKOLAADINE KIRSIRULL

kaheksale
Biskviit:
5 muna
1 dl tumedat muscovado suhkrut
5 sl jahu
3 sl kakaopulbrit
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
2,5 dl vahukoort
100 g tumedat šokolaadi
1 tl vanillisuhkrut
400g (külmutatud) kivideta kirsse
1,5 dl moosisuhkrut
0,5 dl tumedat rummi

Kate:
100 g tumedat šokolaadi
1 dl vahukoort

Vala kirsid koos suhkru ja rummiga potti ning kuumuta u 10 minutit, kuni eraldunud vedelik muutub siirupjaks. Jahuta täielikult.
Vahusta toasoojad munad suhkruga tugevaks vahuks. See võib aega võtta 5-7 minutit. Sega kokku jahu, kakao ja küpsetuspulber ning sega ettevaatlikult munasegu hulka. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud u 32 x42 cm ahjuplaadile  ning küpseta 200 kraadi juures u 10 minutit.
Vahusta koor vanillisuhkruga. Riivi šokolaad või peenesta tükkideks murtult köögikombainis ja sega vahukoorega.
Kummuta jahtunud biskviit  tööpinnale asetatud küpsetuspaberile ja eemalda põhja külge kleepunud paber. Kata biskviit kirssidega ja immuta korralikult vedelikuga, mis marjade keetmisel tekkis. Laota ühtlaselt peale vahukooresegu ja keera biskviidi alla asetatud küpsetuspaberi abil kook tihedalt rulli. Jäta külmikusse vähemalt paariks tunniks või veel parem - üleöö maitsestuma.

Enne serveerimist purusta katte jaoks mõeldud šokolaad köögikombainis või haki peeneks. Kuumuta koor keemiseni, lisa šokolaad ja sega ühtlaseks. Tõsta kate koogile (kui see tundub liiga vedel, lase kastmel enne koogile valamist pisut jahtuda)  ja serveeri.


* Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga.

neljapäev, 1. detsember 2016

Natuke jõulu kohvitassis

Et viimaste kuude tegemised pole andnud mahti korralikuks blogieluks ega ka muudeks vajalikeks toiminguteks (nagu näiteks kapialuste tolmurullidega võitlemiseks), siis olen avastanud et vahel on kergemat teed minek hädavajalik.
Muidugi on tore vaikselt kulgeda ja nautida juuretisest leiva kasvamise teekonda ning tõsta lauale lambapraad peale üheksatunnist ahjus higistamist, kuid kiirematel aegadel ja ekstreemsematel puhkudel on abiks ka pelmeenipakk sügavkülmast, mis millegipärast näiteks lastele palju rohkem meeldib kui korralik toit. Müsteerium, millega puutuvad kokku ilmselt paljud emad. Õnneks on muidugi veel lahendusi, mis konti ei murra, aga igapäevase virrvarri sees siiski korralikku ajugümnastikat nõuavad.
Instagrammi jälgides ja mõnda eeskujulikumat kodu külastades on märgata, et kätte on jõudnud esimene advent (ja kohe ka teine), mis tuppa toonud rohkelt jõuluilu,  Raekoja platsile kuuse ja piparkoogilõhnase turu veel pealekauba. Eile teatas laps mulle, et ta on ainuke klassis, kellel veel päkapikud ei käi (kas ei peaks siiski täna, ehk 1. detsember olema see päev?!!!) ja kui mees süütas möödunud pühapäeval küünla, siis arvasin, et ju ta lihtsalt pisut romantilisemas meeleolus... Ühesõnaga ilmselgelt pole mul jõulumeeleolu ollagi ja viimane aeg on midagi selles osas ette võtta.
Alustasin ravi nii, et ostsin paar kena piparkoogivormi ja valmistasin endale ühe lihtsa ja kiirelt valmiva jõulumaitselise kohvi. Igaks juhuks ka magusama, kui tavapärane hommikune piimakohv. Eks näis, kas aitab.



PIPARKOOGIKOHV
kahele

1 dl piima
0,25 - 0,5 tl piparkoogimaitseainet
kanget kohvi
2 tl karamelliseeritud kondenspiima
paar kaneelipulka

Kuumuta piim koos piparkoogimaitseainega ja lase minutike tõmmata. Tõsta tassi või kuumakindlasse klaasi lusikatäis karamellist kondenspiima, vala peale piim ja lisa kohv. Peale viska soovi korral näpuotsaga veel piparkoogimaitset ja pista tassi kaneelipulk.

NB! Kuna mu tutvusringkonnas on mitmeid taimesõpru, siis olgu öeldud, et samalaadset kohvi saab valmistada ka täistaimsena näiteks soja või mandlipiima ja kvaliteetse melassisiirupiga, mis ka mõnusalt karamellise maitsega.