laupäev, 28. mai 2016

Toit ja õlu vol.3: kirsiõlu, pardisalat ja ricotta pannkoogid

Tähelepanelik lugeja on ilmselt märganud, et õlleseriaali viimane blogist siiani puudu on. Mõistagi on tegu A. Le Coq'i Kriek õllega, kes hiljuti koos Blondi ja IPA-ga õlletehases ilmavalgust nägi.
Kuigi klassikaline Belgia Kriek valmib pisut teisiti ja minu arvates ka maitseb natuke teistmoodi, on siin tegu igati vahva joogiga, mis on valminud kirsiõllest inspiratsiooni saanuna. Et ka minu ema viimati teatas, et see õlu talle lausa maitseb ja pareminigi, kui näiteks Lindemans Kriek, mis on ehe lambic, siis julgen arvata, et suvisel palaval ajal võib leida palju sarnaselt mõtlevaid inimesi. Rohke kirss ja magusam (aga mitte läägelt magus) maitse on ilmselt meeltmööda ka laiemale publikule.

Kirsiõlle juurde toitu sobitades sattusin algul küll kergelt kimbatusse, kuid peale mõningaid katsetusi sai tulemus vist siiski päris tore. Õllesommeljee Oskar Pihlik soovitab näiteks  siinkohal vältida vürtsikaid toite, sest vastasel juhul kaob õlle maitse selle taustal täiesti ära. Hästi sobivad kirsiõlle juurde Itaalia toidud (pasta, pizza, punased ja valged kastmed), Brie juust ja roheline salat. Lisaks täidlasemad linnuliha toidud (magushapu kana), kalatoidud (valge kala, sushi) ning muud mereannid. Seda õlut võib võtta ka kergemate liharoogade ja sobilkul viisil tehtud toore loomaliha ( nt. veise tartar ) kõrvale. 
Otsustasin kirsiõlu paari panna pardiga, mis üksteise maitset minu meelest kenasti täiendavad. Salat sai maitsev, kuid kui peale foto tegemist lisasin katseks ka pisut fetat, sobitus kõik minu meelest veelgi paremini kokku. Jälle proovisin ka magusama toiduga õlut kõrvutada nagu olen teinud ka eelmiste õlletüüpide juures. Pannkoogid ja kesvamärjuke võivad tunduda kummalise paarina ning tegelikult ei saa perekonnainimestele vist seda kombot pühapäevade alustuseks soovitada, kuid õnneks pole kivisse raiutud, et pannkooke alati just hommikuti ja pisipere seltskonnas sööma peab. Mustsõstar on parasjagu tugeva maitsega mari, mis kirsiga kokku sobib, kuid muidugi võib siin katseid teha ka teiste marjade ja luuviljalistega. Näiteks võiksid hästi sobida ka vaarikas, tume ploom jms. 




PARDISALAT KINOA JA GRANAATÕUNAGA
Kahele kuni neljale

2 pardifileed
1 suvikõrvits
1 granaatõuna seemned
0,75 dl kinoad
50 g fetajuustu (soovi korral)
Kaks suurt peotäit segasalatit
peotäis hakitud mündilehti
soola-pipart

Kaste:
1 tl punase veini äädikat
2 sl granaatõunakastet
4 sl oliiviõli
soola-pipart

Lase kinoa soola ja 1,5 dl veega keema. Keeda 3 minutit, seejärel kata potike kaanega ja keera tuli alt ära. Lase seista 10 minutit, siis klopi kahvliga kohevaks.
Aseta fileed nahapool allpool lõikelauale ja lõika ära nahk, mis liha piiridest väljapoole jääb. Keera liha ümber ja lõika naha sisse kerged, u 1 cm vahedega siilud, kuid nii, et liha terveks jääks. Soovi korral lõika nahk ka ristipidi läbi, nii et nahapinnale tekib ruudustik. Maitsesta fileed soola-pipraga ja aseta külmale pannile nahapool all – nii voolab liigne rasv naha seest paremini välja. Pruunista mõlemalt poolt ja küpseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 180 kraadi juures veel 7 minutit. Kata kergelt fooliumiga ja lase lihal u 10 minutit rahuneda. Viiluta.
Samal ajal sega suures kausis kokku salatikaste, tõsta paari supilusika jagu kastet kõrvale. Lisa segasalat ja tükeldatud või hoopis koorimisnoaga pikkadeks viiludeks tõmmatud suvikõrvits ja hakitud münt. Sega hoolega läbi ja tõsta vaagnale või taldrikutele. Jaga salatikuhjale pardilihaviilud ja kinoa ning pudista soovi korral peale murendatud fetajuustu. Tripsuta üle järelejäänud kastmega ning puista üle granaatõunaseemnete ja mündilehtedega.




SIDRUNISED RICOTTA-PANNKOOGID MUSTASÕSTRAMOOSIGA
Neljale

3 muna
200 g ricotta-kohupiima
200 g Kreeka jogurtit
1 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
1 sl riivitud sidrunikoort ja sorts sidrunimahla
1 tl vanillisuhkrut
2 dl speltapüüli (või nisujahu)
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
võid ja õli praadimiseks

Mustsõstramoos:
300 g (külmutatud) mustsõstraid
2 dl moosisuhkrut
poole apelsini mahl ja riivitud koor

Vala marjad koos suhkru ja apelsinimahla ning-koorega potti ja lase tasasel kuumusel, vahepeal segades keema tõusta. Jahuta.
Eralda munakollased ja munavalged eraldi kaussidesse. Lisa munakollastele suhkur, sool, sidrunimahl ja –koor ning jogurt ja ricotta. Vahusta kergelt munavalged. Sega jahu küpsetuspulbri ja soodaga ning vala ricottasegu hulka.Sega õrnalt juurde ka vahustatud munavalged. Kuumuta pannil killuke võid ja pisut õli ning tõsta pannile supilusikasuurused tainapätsid. Prae pannkoogid madalal kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveeri koos mustsõstramoosiga.


*Postitus on valminud koostöös A.Le Coq'iga


reede, 27. mai 2016

Külaskäik FAO27 Kalakohvikusse ja jutukad sinimerekarbid tšillise ürdivõiga

FAO27 nimi ei ole mitte snoob tähe- ja numbrikombinatsioon, vaid tähistab hoopis kalapüügipiirkonda Atlandi ookeani kirdeosas, mis on koduks ka paljudele kaladele siinses menüüs.

Nädalapäevad on möödas sellest, mil blogardiseltskonnaga Tabasalus asuvat FAO27 kalakohvikut. väisasime. Tuleb tunnistada, et kuigi olin Pärnu Kalamajaka sõsarast varem kuulnud, polnud ma varem sinna sattunud. Elukoht linna teises otsas on siin ilmselt ühiskondlikult aktsepteeritavaks vabanduseks piisav, kuid sisimas tean ju küll, et hea toidu maitsmiseks ei tohiks ükski vahemaa liiga kauge olla. Igatahes jõudis minuni sel korral küll üle pika aja jälle teadmine, et tööde-tegemiste vahepeal on kohustuslik enda jaoks aega võtta ja keha kinnitada ka väljaspool kodukööki.

Niisiis, tuleb välja, et FAO27, mis asetseb Tabasalu mäkke roniva kurvi lõpus asuvas Gurmee Garaažis, on sõbraliku olemisega toidukoht, kus oskatakse pakkuda kala nagu ei kusagil mujal. Kui mõni psühholoog oleks pidanud enne külaskäiku mu ajusoppi piiluma, siis tundunuks lausejupid nagu "austrid Rockefelleri moodi", "röstitud raifilee wakame ja klaasja redisesalatiga", "merikurat fenkoli-mandlikreemiga" ja paljud teised sealse menüü kirjeldused, mulle eriti elitaarsed ja võib vist isegi öelda kättesaamatud,  mille poole kodust räimerooga pugides vaid vaikselt õhata sobiks. FAO27 kohvikus serveeritakse aga sedasorti luksust armsalt tagasihoidliku õhinaga, mis kõik eelarvamused ja mõttebarjäärid relvituks teeb. Seda soosib ka askeetlik, kuid õdus interjöör ning tegelikult täitsa mõistlik hinnaskaala. Lauale saabuv toit ise paneb aga vähemasti mind küll südamest kaasa tundma kõigile, kes väidetavalt kala ei söö. Kuidas peakokk Jaanus Krassil õnnestub korraga  nii Pärnus kui Tabasalus imet teha, seda ta meile ei avaldanud, kuid ilmselgelt on selle taga kas hea teleporteerumisvõime, tõhus meeskond või mõlemad.

Peakokk Jaanus Krass jagab argise päeva muljeid

Ka kööki lubati blogardeid uudistama. Uhhaalõhnalisel töötandril käis töö ja vile koos

Mida meil siis maitsta õnnestus? Sõbralikult jagatud söömaaeg algas austriampsudega. Neid serveeriti värskelt, punase sibula äädikaga ning gratineeritult, juba eelpool nimetatud Rockefelleri nime all. Gratineeritud karpide söömine tundub minu jaoks alati riskantne ettevõtmine, kuna võimalus neid üle küpsetades kummimaitseliseks muuta on suur. Peekoni, panko, ürtide ja tillivõiga karbitäidis oli siin aga võrratu küpsusastmegaja hea meelega võtaks vaagna või paar neid ka praeguse kribamise kõrvale.

                   


Värsked austrid punase sibula kastmega. Ülal vasakul avab Jaanus parasjagu austrikarpe ning
vasakul on ausrtid a la Rockefeller

Austritele järgnes õrnalt balsamico-mekine tuunikalasteik, mis oli serveeritud kergelt tuld saanud arbuusi, wakame ja mündise Kreeka jogurti kastmega. Üllatav kooslus maitses hästi ja et kõik katsejänesed toitu nautides tunnustavalt mõmisesid, lubati põnev roog peagi ka menüüsse lülitada. Arbuusihooaeg soosib seda ju igati.

Üllatav kooslus arbuusist ja tuunikalast

Suur kausitäis merekarpide ja krevettidega ei jäta mõistagi külmaks kedagi ja fotoaparaatidega tulistavad blogardid ei ole teatavasti siinkohal erandiks.Õnneks maitses toit hea ka pisut jahtununa. Süda-, rohe- ja sinimerekarpidest ning krevettidest koosneva roa ühendavaks lüliks oli soolakas leem, mis lihtsalt keele alla viis. Selleri, tšilli ja küüslaugu maitse oli tabavalt lihtne ja sobis karbiassortii juurde vägivaldse alatooniga võrdlust  kasutades  just nagu rusikas silmaauku.

Merekarbi assortii FAO27 moodi

Viimaseks roaks, mis meie lauda saabus oli suitsulatikas soolakurgi, kartulisektorite ja tšillimajoneesiga. Kala oli kaetud kerge tumeda või, õlle, mee ja ingveri glasuuriga, ning toidust jäid peale kiiret kahvliklõbinat alles ainult rood. Seda pala tasub ka lähiajal valju häälega nõudma asuda, sest kena ilmaga õdusas kohvikuaiakeses nautimiseks on see küll igati priima.

Suitsulatikas soolakurgi, kartulisektorite ja tšillimajoneesiga


        



Piret (Puhas rõõm) on võtnud sihikule laua






Kogu see heietus on nüüd siia kirja saanud küll kohviku aadressil, kuid kalasõbrad oskavad hinnata kindlasti ka Gurmee Garaažis asuvat ka Kalamajaka mereannikauplust. Sealsest rikkalikust valikust saime samuti osa, sest igaühele pisteti pihku merelõhnaline pakk, millega kodus eksperimenteerida. Juhuse tahtel sain jutukate sinimerekarpide omanikuks, kes minuga auto kõrvalistmel elavalt suhtlust püüdsid alustada. Sellist krigina ja mulina etüüdi ei olnud ma küll ammu kuulnud ja kuigi meel kiskus vägisi härdaks, ragistasin samal ajal mõtteid sel teemal, kuidas neid parem oleks patta pista.
Otsustasin piirduda lihtsa lahendusega, kus pisut särtsu, mõnusat võimaitselist pehmust ja ürdist värskust ja nii keerutasin kiirelt kokku ühe maitsevõi, mida hea nii karpidega potti pista kui saia peale määrida ning sügavkülmikus säilitada tegelikult täpselt niikaua, kuni jälle karbiisu tabama peaks. Olgu öeldud, et kaasa haaratud sinimerekarpidest pidin välja praakima vaid kolm, millest üks oli purunenud ning kaks karbiuksi avamast keeldusid.



Pole välistatud, et siinne ülivõrdes kirjutis on saanud omad mõjutused heast seltskonnast, külaskäigule eelnenud detox-kuurist või ametialasest vihtumisest, mis mõnda aega koduköögist välja pole lubanud. Fakt on aga see, et toit FAO27-s on aus, meeskond sõbralik ja koht õdus. Värske kala kõrvalpoes aga vaat et hüppab ise poekotti. Kes kahtleb, mingu ja veendugu ise.


SINIMEREKARBID VALGE VEINI JA KÜÜSLAUGUSE TŠILLI –ÜRDIVÕIGA

Kahele





1 kg sinimerekarpe
100 g toasooja võid
0,75 dl kuiva valget veini
0,5 - 1 punane tšilli
2 küüslauguküünt
peotäis  hakitud värske tilli, peterselli ja murulaugu segu
meresoola, pisut õli

Vala karbid suurde potti ja lase külma voolava vee all puhastuda, kuni muude komponentidega tegeled. Pressi küüslauguküüned või haki need peeneks. Haki ka ürdid. Tšilli lõikepida võiksid enne põhjalikumat  hakkimist keeleotsaga maitsta – kui silmist tuld purskama hakkab, ole hakkimisega pigem ettevaatlik ja eemalda kindlasti enne seda ka seemned, mis tšillile kõige rohkem iseloomu annavad. Kui aga tegu on leebema kaunaga, kasuta seda julgemalt. Sega või küüslaugu, ürtide ja tšilliga ning lisa poole teelusika jagu meresoola. Kaabi pehme või küpsetuspaberile või toidukilele ja keera rulliks kokku. Aseta mõneks minutiks sügavkülma tahenema.
Nüüd puhasta karbid väikese kööginoa abil „habemest“ ja karbile kogunenud mustusest juhul kui neid esinema peaks. Eemalda seltskonnast ka kõik katkised karbid. Kurna ja loputa järelejäänud kergelt külma veega ning alusta küpsetamist.
Selleks kuumuta sügavamal pannil või potis sorts oliiviõli ja lisa pool maitsevõist. Kui see on sulanud, lisa karbid ja sega ettevaatlikult, kuid hoolega. Vala sekka vein ja kata pann kaanega. Lase tugeval kuumusel küpseda 2-4 minutit, kuni karbid on avanenud. Vahetevahel raputa panni, et kõik karbid ikka korralikult kuumust saaksid. Eemalda need, mis küpsemisaja lõppedes siiski suletuks jäid. Puista peale pisut hakitud maitserohelist ja tšillit ning vajadusel maitsesta. Serveeri värske saia ja ülejäänud maitsevõiga ning soovi korral võta ligi ka mõni sidrunisektor.


pühapäev, 15. mai 2016

Kausismuuti marjade ja naadiga


Kausist smuutit süüa on sama tore kui seda kõrrega klaasist lonksata. Võib öelda, et ehk pisut toredamgi, sest kui peale puistata uhkelt kattematerjali, saab nii kokku täiesti korraliku eine.

Teadagi on kasulik smuuti sisse panna rohelist, mida praegu peenraäärtes küllaga. Enamasti määrib see lisand, olgu siis naat või viisakam spinat vähemalt minu meelest joogi aga ebamääraselt tuhmiks või laenab mingit kummlist tooni, mis kokkuvõttes välimust komplimente teenima ei pane. Seepärast nägin siinse smuuti puhul lausa kaks korda olematut vaeva ja kokku sai päris korralik topeltsmuuti, mis sisaldab topeltkoguses kasulikku kraami ja on sobivalt värviline hea tujuga päeva alustamiseks.

Smuuti sisse läksid mul nii värskelt tärganud naadid kui juba ammu sügavkülmas kibelevad mustikad-maasikad. Ehk siis uut ja vana. Kasutada võib muidugi ka värskeid marju, kuid siis võiks lisada smuutile veel mõned jääkuubikud (või marjad kergelt külmutada), sest külmalt on see jook-söök siiski maitsvam. Katte osas võib võtta vabad käed. Mina kasutasin seda, mis kapis parasjagu olema juhtus ja mis tundus sisuga pisutki haakuvat. Soovi korral võib aga selle pisut paksema smuuti peale laduda seemneid, mandlilaaste, kookoshelbeid, värskeid marju-puuvilju, müslit jms. Õietolm, mis niisama süües päris vänge on, sobib siia samuti väga hästi ja annab ühe korraliku energiasüsti veel pealekauba.





KAUSISMUUTI MARJADE JA NAADIGA
kahele

Marjasmuuti:
1 banaan, tükeldatud
8 külmutatud maasikat
1 dl külmutatud mustikaid
1 dl kookospiima
1 -1,5 dl vett

Naadismuuti:
1 avokaado viljaliha
peotäis noori naadilehti
0,5 väiksemat õuna, tükeldatud
sorts mahla sidrunist
u 2 dl vett

Peale:
2 sl õietolmu
2 sl seemnesegu
2 sl röstitud kookoshelbeid
0,5 banaani

Surista blenderis valmis marjasmuuti, vajadusel lisa vett, kuid pea meeles, et kausismuuti peabki jääma pisut tahedam. Jaga valmis segu kaussidesse.  Loputa nõu ja valmista nüüd avokaado-naadismuuti. Vala see marjasmuuti kõrvale ja tasanda pindu lusikaseljaga. Puista peale kate ja asu sööma.



laupäev, 7. mai 2016

Sidruni-oakook mooniseemnetega

Emadepäev on kohe-kohe saabumas ning sel päeval juba koogist ei pääse. Vabanduseks ei saa tuua ei taljeümbermõõtu, eridieeti ega perekonnaseisu, sest nii need asjad kord juba on.
Siinne kook sobib minu arvates emadepäevaks vägagi hästi.  Retsept ilmus veebruarikuises Anne&Stiilis ning on pälvinud päris palju kiidusõnu, mis on jõudnud minuni ka inimestelt, keda ma isiklikult ei tunnegi. Ubadest kook emale võib kõlada ju kummaliselt, kuid tegelikult pole seda teps mitte. Võib öelda ka, et  koogi sisu on suht süütu olemisega ja valmistamisprotseduur üpris lihtne. Sidrunid ja mandlid annavad põhjale värskust ja mahlasust ning kate valmib siin hoopis paksema jogurti ja toorjuustu abiga. Granadilli hapukus meeldib isiklikult mulle siin väga, kuid kaunistada võib kooki muidugi ka teiste marjade-puuviljadega.

Ilusat emadepäeva ja häid lapsi!



SIDRUNI-OAKOOK MOONISEEMNETEGA
kaheksale

2x400g purki valgeid konservube
1,75dl rafineerimata roosuhkrut
1dl külmpressitud oliiviõli
4 muna
1 sidruni riivitud koor
1 tl vanillisuhkrut
150g jahvatatud mandleid
2tl küpsetuspulbrit
2sl mooniseemneid

Kate:
200g Kreeka jogurtit
200g toasooja toorjuustu
1sl mett
1tl vanillisuhkrut
1 granadill ja mõned füüsalid kaunistuseks

Kurna oad sõelal ja loputa külma vee all. Vala need köögikombaini, lisa suhkur, õli, riivitud sidrunikoor ning vanillisuhkur ja töötle ühtlaseks seguks. Lisa ükshaaval munad ja töötle veel pisut. Sega jahvatatud mandlite hulka mooniseemned ja küpsetuspulber. Vala oa-munamass kaussi ning sega juurde kuivained. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 28 cm läbimõõduga  lahtikäivasse koogivormi ja küpseta 190 kraadi juures u 40 minutit, kuni kook on kuldpruun ja  keskosasse vajutatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil vormis jahtuda.
Vahusta toasoe toorjuust jogurti, mee ja vanillisuhkruga ning tõsta jahtunud ning vormist eemaldatud koogipõhjale. Kaunista näiteks granadillisisu ja paari füüsaliga, hästi sobivad selleks aga ka röstitud mandlilaastud ja muud meelepärased marjad-puuviljad.


teisipäev, 3. mai 2016

Umbrohusalatit ja karulaugukana


Kindlasti on virgad inimesed juba mitu kuud aias toimetanud - oksi lõiganud, muru riisunud ja mida kõike veel. Minu jalg ja näpp said mullaseks küll alles möödunud nädalavahetusel, mil elu esimest kasvuhoonekest tomatite tarbeks ette sai valmistatud. Tuleb tunnistada, et aia-alase agaruse osas mul arenguruumi on, kuid loodan vaikselt sellele, et uus mängumaja minustki ühe väiksetviisi aiahooliku vormib (lootust on, sest panin näiteks paar Rimist ostetud ja idanema asunud lillat kartulit juba lillepotti kasvama). Poleks eales uskunud ka, kui palju erinevaid tarkuseterasid tänu kasvuhoonele kuulda saab. Näiteks juba praegu olen teada saanud, et tomatid olevat eriti rõõmsad istutusauku pillatava kilu üle. Samas soovitatakse mõnel pool selleks otstarbeks kasutada banaanikoort ning mõni eelistab hoopis jahvatatud munakoori. Eks näis, kuidas esimesel aastal selle saagiga on - kasvuhoonepaigaldaja eeldab muidugi töö eest väärilist tasu, aga ma ilmselt rõõmustaks ka kahe tomati üle.

Arvestades kevadist reageerimiskiirust, oli aialapp jõudnud muidugi ka kenakest viisi umbrohuga täituda. See oli õnneks aga heaks hakatuseks ühele õige rohelisele umbrohusalatile. Et kapis seisis natuke Kalamatsi kitsepiima toorjuustu, pistsin sedagi sekka, kuid salat maitseb ilmselt hea ka niisama. Retsepti punkti pealt üles kirjutada on siinkohal vast kohatu, kuna see valmib suuresti silmamõõdu ja sisetunde juhatusel. Piisab kui koguda endale mõned peotäied nii noori naadilehti, võilillelehti kui karulauku ja need pisut hakkida ning väiksemas purgis kokku loksutada suurem sorts head külmpressitud oliiviõli, maitse järgi sidrunimahla, meresoola ja musta pipart ning see kõik segamini loksutada. Soovi korral võib lisada pehmet kitsejuustu. Kaste peale, sekka väike peotäis kerge krõmpsuga seemnesegu ja valmis ongi. 






Karulaugukana tegin ka. Kui harilikult teen sedasorti marinaadi rohke sidruni, küüslaugu ja ürtidega, siis siin sa asi lihtsustatud ja piirdutud maitsestamisel suuresti vaid karulauguga. Maitse jäi õrnem kui küüslauku kasutades, kuid vahelduseks täitsa tore.



KARULAUGUKANA

600 g kana kintsuliha
paar peotäit karulaugulehti
sorts sidrunimahla ja pisut riivitud sidrunikoort
2 sl kreeka jogurtit
2 sl oliiviõli
1 sl meresoola
musta pipart

Haki karulauk ja sega kõik koostisained segamini. Lase vähemalt tunnike-paar (veel parem muidugi üleöö) maitsestuda. Grilli keskmisel kuumusel kaane all mõlemalt poolt u 8-10 minutit, kuni kana on küps ja kenasti kuldpruun. Serveeri näiteks umbrohusalati lisandina.