kolmapäev, 26. märts 2014

Kodused müslibatoonid aprikooside ja kookosega


Müslibatoone leiab kauplustest igasuguseid, enamaltjaolt on tegu aga minu skeptilist arusaamist mööda tervislikuks toiduks maskeerunud liigmagusa ja kaheldava väärtusega tegelasega. Kindlasti on ka erandeid, kuid et olen hakanud üha rohkem piiluma ühe või teise toiduaine koostisosi (ja soovitan seda ka teistel teha), siis tuleb välja, et üllatusi jagub igal rindel. Müsli ja allpool toodud müslisnäkkide valmistamine kodusel meetodil on aga lihtsamast lihtsam. Koostise dikteerimise kõrval on see ka hea võimalus kappi kogunenud pähklite-seemnete ja muude "oravavarude"ära kasutamiseks.
Heameelega räägiksin, kuidas hoolitseva emana sai laste tarbeks tervislik vahepala valmistatud, mida kooligi hea kaasa võtta, et nälg pika päeva jooksul näpistama ei hakkaks, kuid kahjuks on lugu palju proosalisem ja seotud pigem ema enda katsetamis- ja krõbistamisvajadusega.Seda enam, et  müslisõbralikku persooni võin siin majas üldjuhul tikutulega taga otsida. Kokkuvõttes nahistati aga ruutudeks pressitud müslit üllatavalt hea meelega ja nõuti piimagi kõrvale - niipalju siis enda tarbeks küpsetamisest.
Retsepti tuletasin olemasoleva materjaliga laveerides siit ja  väidetavalt säilivad müsliruudud kaanega karbis kuni kolm nädalat. Selles osas olen samuti äärmiselt kahtlev- võin mürki võtta, et päeva-paari jooksul kõmiseb see karp juba üpris tühjalt, ükskõik kui suure hoolega seda enda või teiste eest ka ei peidaks.

MÜSLIBATOONID APRIKOOSIDE JA KOOKOSEGA
(8tk)
150g täistera kaerahelbeid
50g hakitud mandelid
50g kookoshelbeid
peotäis päevalilleseemneid
100g kuivatatud aprikoose, hakitud
70g rosinaid
0,75 dl mett
0,75dl kookosõli
riivitud apelsinikoort, umbes poole väiksema apelsini jagu.
1/4 tl kaneeli
näpuotsaga soola

Mõõda pähklid, puuviljad, kaerahelbed ja pisut soola kaussi ja sega korralikult läbi. Kuumuta vaiksel tulel mesi ja kookosõli niikaua, kuni saad võimalkult ühtlase vedeliku. Kuumutamise aeg sõltub sellest, kui tahke-vedela meega tegu on. Sega mee-õlisegu hulka kaneel ja riivitud apelsinikoor. Lisa soe meeseegu müslile ja sega hästi. Vooderda õliga määritud ahjuvorm (minul oli 23 x 23 cm kandiline vorm) küpsetuspaberiga ja pressi müslimass tugevalt vajutades vormi. Küpseta 180 kraadi juures ca 20 minutit, kuni vormi sissu on kuldpruunikas ja lõhnab hästi. Lase enne lahti lõikamist jahtuda.

pühapäev, 23. märts 2014

Ahjubaklažaan tomatite ja seentega




Baklažaan ehk pommu on üks igati tänuväärt köögivili, mis paljude, kaasa arvatud siinkõneleja toidulauale satub häbematult harva. Ise kipun seda rohkem tarvitama just suve lõpupoole, tomatite hiilgeaja paiku, kuid kui baklažaaniisu peaks tabama just nüüd ja praegu, siis saab samuti päris kenasti hakkama. Suurte ja maitsetute poetomatite asemel võiks aga pigem eelistada väiksemaid kobartomateid, millel natuke tomatilõhna ikka juures on.
Paljude baklažaaniretseptidega käib kaasas jutt nagu tuleks need köögiviljad enne kasutamist kindlasti soolaga üle puistata - see eemaldavat liigse kibeduse. Meil laialt levinud baklažaanisortide puhul ei ole mina küll mingit kibedust siiani märganud ja kui varasemalt täitsin täpselt juhiseid, siis mingil hetkel hakkasin seda soolamise osa vahele jätma ja teen seda siiani. Ilmselt on see aga mõnel puhul vajalik toiming, eriti kui näiteks ära on tarvis kasutada mõni hiigelbaklažaan.

Retsept ise on äärmiselt lihtne ja argine. Toit sobib nii eraldi söögikorraks kui lisandiks.Kenasti pehmeks küpsenud pommu valmimine võtab aga siiski pisut aega. Juurde sobib veel ka pannil õli ja hakitud küüslauguga paari minuti jooksul  kergelt kuumutatud spinat, millele on lisatud pisut riivitud sidrunikoort ja soola.

AHJUBAKLAŽAAN TOMATITE JA SEENTEGA
(kahele)
1 baklažaan
200g tomateid
2 küüslauguküünt
100g pruune šampinjone, portobellosid vms
oliiviõli
väike punt peterselli ja mõned basiilikulehed
soola, pipart, pool sidrunit

Kuumuta ahi 200 kraadini. Lõika ära baklažaani tipp ja poolita köögivili pikkupidi. Nüüd tee viljalihasse terava noaga paarisentimeetriste vahedega sisselõiked. Lõika nii sügavalt kui vüimalik, kuid ära koort purusta. Keera baklažaan ringi ning lõigu samamoodi risti vastupidi, et viljalihasse tekiksid teemandikujulised nelinurgad.
Haki tomatid ja seened, küüslauguküüned  ning maitsetaimed. Sega kausis kokku, maitsesta soola-pipraga ning lisa lahke sorts oliiviõli.


Aseta baklažaanid, nahk allpool, õliga määritud ahjuvormi ning jaga tomati-seenesegu baklažaanipoolikute vahel. Ei ole tarvis väga pedant olla, kui ka natuke segu ahjuvormile kukub.


Kata vorm fooliumiga ning küpseta ahjus ca 30 minutit, poole aja pealt piilu fooliumi alla ja kasta baklažaane vormipõhja kogunenud vedelikuga. Poole tunni möödudes eemalda foolium ja küpseta baklazaane veel ca 10 minutit, kuni need on pehmed.
Valmis toidule puista hakitud peterseli ja basiilikulehti ning pigista peale pisut sidrunimahla.



pühapäev, 16. märts 2014

Roheline salat peidetud kinoaga ja natuke paastujuttu ka


Paastuajast on viimasel ajal paljudes ringkondades saanud lausa omaette liikumine, mis mõnel pool isiklikult minu jaoks küll päris ekstreemseid mõõtmeid võtab. Aasta alguse paiku sai küll tervislikum programm ka enda menüüsse lülitatud ja tõsi, ka hetkel on mu maks 10-päevasel teenitud puhkusel, kuid on siiski suur vahe sees, kas dieedipidamise näol on tegu tervist toetava või seda kahjustava tegevusega. Omalkäel nälgimise harrastamine paastu sildi all võib aga kuuluda just sellesse viimasesse gruppi, eriti kui seda viiakse läbi eelkõige just kaalulangetamise eesmärgil. Ehk siis olgu öeldud, et toiduta või muul moel ühekülgset eluviisi see blogi siin kindlasti ei propageeri. Paastuaeg on küll juba ajaloolise taustaga periood, kuid see tähendas omal ajalgi pigem lahjemat menüüd kui näljatunde all kannatamist. Tõsisemad paastukuurid võiksid minu arvates seega siiski jääda paastulaagrites selleks puhuks koolitatud spetsialistide valvsa pilgu all läbiproovimiseks, kui selleks tõesti tugev tahtmine peaks olema.

Minu enda menüüs on aga ka järgmised viis päeva veel vaid täistaimne ja gluteenivaba toit, kus ei ole puudu värskest ja küpsetatud köögiviljast, puuviljast, pähklitest, taimsetest valkudest, teraviljast (v.a gluteen) jne. Kõikidel nimetatud toidugruppidel on igapäevases menüüs kindel osa ja näljatunnet ei ole siiani veel tundnud- pigem vastupidi. Tõsi, piimatooted, vein, nisu, liha, kana ja kala on hetkel laualt puudu, kuid ei saa öelda, et neid hetkel väga ka taga igatseksin.Head toitu ja veini armastava inimesena tundsin lihtsalt ühel hetkel, et keha vajaks raskemast kraamist pisut puhkust. Perele teen endiselt heameelega täiesti normaalset toitu ilma, et suu vett jookseks või kahvel käes väriseks.Üleminek kergemale toidule on ka olnud üpris sujuv, seega midagi keerulist siin minu jaoks ei olegi olnud.Usun aga, et nii nagu iga teisegi otsuse puhul, tuleb ka paastu või dieediga alustamisel samuti  tugineda eelkõige iseenda sisetundele, kvalifitseeritud spetsialistide tarkusele ja organismi vajadustele, mitte sõbrannade soovitustele või netikuulujuttudele. Iga inimene on siiski omaette eksemplar ja seda nii biokeemia kui mõtteviisi osas - see, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.

Rohkem taimset on aga minu jaoks märksõnaks nii praegu kui vististi ka edaspidi. Toor- või taimetoitlast minust ilmselt küll ei saa, kuid usun, et praegu nii populaarsetes toiduliikumistes mingi oma väike igapäevatõde siiski sees on. Kas neid peaks aga just nii ülivõrdes harrastama, on juba iseasi ja eks tegelikult ka iga inimese enda valik ja otsus.Näiteks isikliku seisukohana võin aga edaspidist silmas pidades öelda, et:

  •  Jah, elusat toitu (värske salat, köögivili, puuvili) võiksin tarbida igapäevaselt tunduvalt suuremas osas nagu seda soovitavad üldjoontes ju ka toortoitujad.
  • Loomse valgu võin asendada taimsega ja iga päev ei olegi tõesti tarvis liha ega piimatooteid tarbida, sellise eluviisiga on (küll igapäevaselt)  taimetoidulised ja veganid
  • Liha süües on mu kehale tõepoolest kergem, kui valin sinna kõrvale pigem värske salati-köögiviljad ja jätan teravilja-kaunvilja ning eraldi veel ka piimatooted mõneks teiseks toidukorraks, mitte küll aga päris menüüst välja, nagu seda soovitavad paleoinimesed.


Lõpetuseks sellele tavapärasest pikemale heietamisele aga veel üks tervislikuma repertuaari roog, mis tegelikult küll erilist retsepti ei vajagi.Sisaldab rohkelt klorofülli, taimseid kasulikke rasvu ja kinoa puhul on tegu sellise teraviljaga, kus taimsed valgud-tärklised kenasti tasakaalus on, nii et kui muidu soovitatakse kaunvilju süüa koos teraviljaga (näit.uba riisiga), et keha lihavaba menüü korral kõik vajamineva ikka kätte saaks, siis kinoa (ja ka tatra) puhul võib teha selles osas ka erandi. Peidetud kinoaga on tegu seepärast, et kogu see kinoakuhi sattus mul serveerimisel miskipärast kuidagi muude komponentide alla peitu, aga ta on seal olemas, ausõna!

ROHELINE SALAT PEIDETUD KINOAGA
(kahele)

1dl kinoat
2dl vett
pisut soola
punt rohelist lehtsalatit
paar peotäit spinatilehti
värsket kurki
1 küps avokaado
paar peotäit mungoa idusid
sorts külmpressitud rapsi- või oliiviõli
pistu sidrunimahla

Loputa kinoa korralikult läbi ja lase soolaga maitsestatud vees keema. Keeda paar minutit ja seejärel keera tuli maha ning hoia kaanega kaetult u 10 minutit, kuni vedelik on kadunud ja kinoa kergelt krõmps, aga siiski pehme. Sega läbi ja jahuta.
Lao taldrikutele salatilehed ja spinat. Viska sekka jahtunud kinoa, peale tükeldatud avokaado ja kurk ning ohtralt idusid. Sorts õli ja sidrunimahla ning näpuotsaga soola ka peale ja valmis ongi.







neljapäev, 13. märts 2014

Segasumma mahedik



Kindlasti märkab tähelepanelik lugeja, et normaalset toitu sai siin blogis viimati jõulude paiku. Kurb tunnistada enda ebaoriginaalsust, aga samas vaimus repertuaar jätkub kindlasti kuni märtsi lõpuni ja võib juhtuda, et isegi lihavõteteni välja. Praeguse paastust ajendatud lahjema menüü taustal tuleb ju paremad avastused üles märkida, et need teinekordki varnast võtta oleksid, sest millegipärast jookseb vähemasti minu mõte tavapärasest kiiremini kookide-liha suunal.


Olgu öeldud, et nii smuuti kui mahedik on minu arvates kummalised sõnad, kuid viimane kõlab siiski oluliselt paremini. Antud idee näppasin Tervisekooli loengust ja kuna tundus üsna mõistlik hommikusöögina võimalikult suur hulk päeva jooksul  vajaminevaid vitamiine sisse vihtuda, siis järele sai proovitud. Nüüdseks võib öelda, et Segasumma mahedik on leidnud vähemasti hetkemenüüs küll kindla koha. Segasummaks sai ta ristitud kaootilise ja muutuva sisu tõttu, mis põhineb peamiselt värvikasutusel.Võimalikult eri värvi puu- ja köögiviljade igapäevase kasutamise poolt rääkivat aga see, et nendes sisalduvad taimepigmendid koostöös antioksüdantidega teevad head nii väljanägemisele kui enesetundele ning annavad kaitse ka kõige raskemate haiguste vastu.

Algul tundus see peaaegu, et huupi miksimine ausalt öeldes pisut kummaline, seda enam, et koos puuviljade-marjadega peaks kannu viskama ka peotäie-paar rohelist, kuid maitseomadustega midagi hirmsat siiani ei ole juhtunud ja terve mõistuse abiga ei juhtu ehk ka edaspidi. Ise arvan, et kuna piimatoodete kasutamine muudab tihtipeale ka puuviljade maitset (näiteks kiivi teeb see mõrudamaks), siis siin seda ohtu ei ole ja võibki julgemalt tegutseda. Mandlitest võib korralik inimene ka eelnevalt eraldi mandlipiima valmistada, mandleid peale leotamist puhastades, blenderdades ja kurnates - mina nii viks ei ole, pealegi tundub, et ilma liigse mässamiseta jääb klaasi ka rohkem kasutegurit, sest leotades muutuvad mandlid juba niigi paremini omastatavateks.
Komponente võib niisiis vahetada vastavalt sellele, mis parasjagu saadaval on. Kuna nagu juba öeldud, piimatooted puuduvad, siis banaan võiks aga kindlasti olla üks komponentidest, kuna see muudab konsistentsi kreemjamaks. Üldine juhend on aga see, et viska blenderisse aga võimalikult eri värvi puuvilju ja marju ning peotäis rohelist. Minu tänane hommikueine valmis näiteks nii:

SEGASUMMA MAHEDIK
(üks korralik kannutäis )
1 banaan
1 õun
1 pirn
2 kiivit
peotäis punaseid sõstraid
peotäis mustikaid
peotäis astelpajumarju
10 öö läbi vees leotatud mandlit
2 spl chia seemneid
2 peotäit spinatilehti
1 spl mett
u 2 klaasi vett

Koori kiivid ja eemalda õunal-pirnil südamik. Tükelda puuviljad, et need paremini seguneksid ja viska kannmikserisse. Lisa kõik teised komponendid ja vajuta nuppu. Valmis ongi!

esmaspäev, 10. märts 2014

Akara - Aafrika tänavatoit



Akara (või accara) otsa sattusin, kui oma retseptiraamatuid läbi kammisin, et falafelide tegu lõpuks ometi ette võtta. Läks aga nii, et viimaste asemel sai valmis hoopis see sarnase tegumoega  ning samuti kurja sõltuvust tekitav popp Lääne-Aafrika tänavatoit . Isiklikult ma küll oma jalaga Põhja-Afrikast kaugemale ei ole jõudnud, kuid olen kindel, et mu usaldusväärsust suurendab kunagine kirjasõber Abubakao Sierra Leonest, kes muide juba teises kirjas soovis minuga abiellu astuda.
Retsept ise on suuresti mõjutatud Bittmani raamatust. Kastmeks pakub internet akara juurde põhiliselt tomatipõhist, mina kulutasin aga siinkohal ära oma tahiinijäägid ja ka see töötas päris kenasti, kuigi ilmselgelt teab mis autentne lähenemine ei ole. Toit maitses aga kokkuvõttes hästi ja retsept läheb kindlasti varsti jälle käiku.


AKARA 
(umbes 12tk)
250g silmube (inglisekeelne nimetus black eyed peas võib siinkohal olla isegi tuttavam)
1/2 sibulat, hakitud
1 küüslauguküüs, hakitud 
paarisentimeetrine jupp ingverit, kooritud ja hakitud
pool tšillikauna, hakitud
soola-pipart

Vett leotamiseks ja õli frittimiseks.

Loputa oad korralikult läbi, soovitavalt paar-kolm korda. Kurna ja vala kaussi. Kata ohtra veega, sest oad paisuvad päris korralikult ning lase 24 tundi tõmmata, vahepeal vajadusel vett lisades. Kurna oad sõelal ja loputa veelkord.Kuumuta pannil pisut õli ja keskmisel tulel segades ka sibul-küüslauk-tšilli-ingver, kuni segu on pehmenenud. Töötle oad ja sibulasegu köögikombainis või kasuta saumikserit.Maitsesta soola-pipraga, sega ja vormi segust ca 3 cm läbimõõduga pallid. Mina kasutasin selleks näiteks  jäätisekulpi, mis kulub marjaks ära ka lihapallide ja küpsiste vormimisel. Samuti on seda mugav kasutada muffinivormide täitmiseks.


Friti oapalle eelnevalt kuumutatud õlis ca 5 minutit või kuni need on kuldpruunid. Võid kasutada ka vähem õli, kuid siis ära unusta palle keerata, et need ikka ühtlaselt pruunistuksed.
Aseta akara'd majapidamispaberile nõrguma. Serveeri soojalt või toatemperatuuril.

Kastmeks sega kokku paar kuhjaga supilusikatäit tahiinit, pisut sidrunimahla, soola, veidi vett, üks pressitud küüslauguküüs ja natuke peterselli. Vajadusel lisa üht või teist komponenti, nii nagu isiklik maitse nõuab.