kolmapäev, 31. detsember 2014

Suupistelavašš kalkuni ja hummusega


Ja ongi aasta möödas! Hullumeelne, imeline ja segane korraga. Võin mürki võtta, et järgmine tuleb samasugune, aga eks seda juba varsti näha ole. Igal juhul head vana lõppu ja uue algust!

Kui väike snäkk seltskondlikult koosviibimiselt veel puudu on, siis võib-olla sobib see siin. Tervislikuma alatooniga ja kergelt idamaise maiguga suupiste võib valmistada omatehtud hummusega, aga sobib ka poest pärit määre. Maitset võib lihapallidele anda ka mõne muu maitseseguga (nagu garam masala näiteks) või siis näiteks lihtsalt pisut jahvatatud koriandriseemneid ja vürtsköömneid sekka visata. Kui lavašši ja hummust üle juhtub jääma, siis sobivad need hästi ka eraldi suupistena lauale pistmiseks.

SUUPISTELAVAŠ KALKUNI JA HUMMUSEGA
(u 20 tk)

1õhuke lavašš 
Lihapallid:
250g hakitud kalkuni kintsuliha
1 küüslauguküüs, pressitud
1tl Ras el Hanout maitsesegu 
1sl hakitud peterselli
1tl meresoola
musta pipart
u 200g hummust (näiteks alljärgneval kujul)
paar sl hakitud punast sibulat
granaatõunaseemneid

Sega hakkliha maitseainetega, veereta märgade käte vahel väikesed pallid ja aseta külmikusse keregelt toidukilega kaetuna tahenema ja maitsestuma u 30 minutiks. Seejärel pruunista need kergelt pannil ja küpseta 180 kraadises ahjus veel ca 5 minutit.
Lavašš aseta paariks minutiks ahju kuuma grilli alla, kuni see on kergelt kuldne ja krõbe. Murra suupisteks sobivad tükid, pane peale pist hummust ja vajuta keskele lihapall. Peale puista punast sibulat, granaatõunaseemneid ja hakitud peterselli. Valmis ongi!




HUMMUS RÖSTITUD SIDRUNI JA KÜÜSLAUGUGA

1purk konserveeritud kikreherneid
1sidrun
0,5 küüslaugupead 
0,5tl (suitsutatud) paprikapulbrit
0,5tl jahvatatud koriandrit
0,5tl jahvatatud vürtsköömneid
2sl tahiinit
0,75dl oliiviõli
1spl peterselli
soola maitse järgi

Küpseta poolitatud sidrun ja poolitatud küüslauk 180 kraadises ahjus ca 20 minutit. Lase pisut jahtuda. Kurna kikerherned ja loputa korralikult veega. Vala köögikombaini ja lisa maitseained ja tahiini. Pigista küüslaugud kestadest välja ja lisa teiste komponentide juurde. Pigista sekka ka mahl röstitud sidrunist. Lase köögikombainil ühtlane segu valmistada, samal ajal järk
-järgult õli lisades. Kui segu liiga paks tundub, lisa pisut vett.








laupäev, 20. detsember 2014

Siidripirnid lehttainakorvides


Need pirnid olid esindatud ka meie Blogipuhveti letis Loomeinkubaatori Bazaaril ning pälvisid kiidusõnu vist küll kõigilt proovijailt. Ahjusoojana koos külma vanillijäätisega on need aga tegelikult veelgi paremad, kusjuures valmistamine ei ole sugugi raske. 
Selle vahva mõttealge leidsin ma siit, aga käepäraseid vahendeid kasutades sai lõpptulemuseks hoopis alljärgnev üllitis .:)  Et talvesiidril on kaneeli ja vanillimaitse pudelisse villitud, siis need vürtsid jätsin seekord potist välja. Kui kasutada aga muud siidrilist, on need mõistagi omal kohal. Joobeastet ja roolikeeldu ei tasu siin karta, sest alkohol haihtub peale sellist keetmist-küpsetamist kindlasti ja pirn saab täiendust vaid talviselt vürtsika maitse näol. Kokkuvõttes on tegu aga ühe täitsa mõnusa magustoiduga, mida saab valmistada õige lihtsalt ka suuremale seltskonnale.

SIIDRIPIRNID LEHTTAINAKORVIDES
(8tk)

8 väikest pirni
2 pudelit Sherwood Winter Apple siidrit
2 tähtaniisi
5 nelki
3 sl pruuni suhkrut
500g pärmi-lehttainast (soovitavalt võiga valmistatud)
paar sl sulavõid ja pruuni suhkrut 
soovi korral vanillijäätist serveerimiseka

Lase siider potis koos vürtside ja suhkruga keema. Koori pirnid, aga jäta varred eemaldamata. Pista pirnid keeva siidrisse ja kata kaanega. Lase keskmisel kuumusel olenevalt pirnide sordist ja suurusest ca 5-10 minutit podiseda, siis võta pott tulelt ja lase jahtuda. Võid pirnid 1 tunni möödudes juba siidrist välja võtta, kuid võid need jätta sinna ka kuni täieliku jahtumiseni või külmkapis vajadusel ka nii kuni järgmise päevani säilitada.
Sulata lehttainas ja lõika ilma rullimata ca 10x10cm ruutudeks. Aseta pirn ruudu keskele ja voldi tainas kergelt pirni ümber. Pista see komplekt muffinivormi, pintselda sulavõiga ja puista peale pisut pruuni suhkrut. Toimi samamoodi ka ülejäänud pirnidega. Küpseta 190 kraadi juures u 15-20 minutit, kuni tainas on kena ja kuldpruun. Samal ajal, kui pirnid küpsevad, keeda siidrisest pirnikeeduvedelikust siirup - pane pott tulele ja keeda tugeval kuumusel ilma kaaneta, kuni vedelik on paksenenud ja siirupine. 

Kui pirnid on küpsenud, aseta need kenasti vaagnale ja tõsta supilusikaga igaühele veel pisut siidrisiirupit. Serveeri soojalt koos vanillijäätisega.



reede, 19. detsember 2014

Greibikala


Kala võib soolata igal ajal, aga aasta lõpuni jäänud nädalapäevad ( ja natuke peale) sobivad selleks õige hästi. Pealegi on üks greibine graavikala hea moodus ülemäärast rassimist vältides mööduvale aastale elegantselt lehvitada.
Mõte kala ja greip ühte purki kokku panna on pärit ühest aastatetagusest Ruoka ja Viinist. Täpselt sellesamuse pohlasiia kõrvalt, mis samuti kenasti peolauale passib. Originaalretseptis kasutatakse küll lõhekala, kuid forell on greibiga minu arvates sama maitsev. Ole enne sissesoolamist ainult kindel, et materjal ikka värske on -  kala selge silm ja helepunased lõpused olgu siin orientiiriks. Või siis säilivuskuupäev ja müüja usutlemine juba fileeritud kala puhul

GREIBIKALA

500g lõhe- või forellifileed
1 kuhjaga sl jämedat meresoola
1tl suhkrut
1 sidruni riivitud koor
2sl viina

Lisaks:
1 punane greip
1sl suhkrut
tilli


Eemalda kalafileelt luud ja aseta kala küpsetuspaberile. Sega kokku sool, suhkur ja sidrunikoor ning hõõru see ühtlaselt kalale. Peale tripsuta viina. Mässi kala paberisse ja aseta raskuse all supitaldrikusse. Lase vähemalt 12h maitsestuda.
Valmis kala lõika terava noaga õhukesteks viiludeks. Lõika greibilt noaga koor maha ja lõigu viljaliha kestade vahelt välja. Tükelda paarisentimeetristeks tükkideks, puista peale suhkur ja sega.  Aseta greibitükid kalalõikudega vaheldumisi kenasse purki, pistes siia-sinna ka mõne tillioksa.Peale vala kaussi järele jäänud greibimahl. Serveerida võid kohe.
Hästi sobib selline kala kokku näiteks avokaado ja vürtsikate rukolalehtedega - kuhja see komplekt kokku näiteks kergelt röstitud saiaviilule või serveeri hoopis salatina koos sortsu hea oliiviõliga.



pühapäev, 7. detsember 2014

Kuum rummijook ingveri, sidruni ja meega


Ei saa öelda, et tegu oleks väga eriskummalise leiutisega - ingveri ja sidrunijoogiga on vähemasti siin peres küll mitmeid aastaid kähedat kurku ja nohust nina ravitud, kuid tõsi ta on, et rummi pole kunagi pähe tulnud siia juurde sättida. Nagu aga selgub, siis Ameerikamaa lõunaosariikides just nii tehakse (ja muuhulgas kutsutakse kaaskodanikke ka mesijänkudeks). Miks ka mitte.  Selline poolkorralik jook sobib päris hästi asendama näiteks hõõgveini või glögi, millega on muidu kombeks jõulutunnet sisendada ja kaamost peletada. Lisasin pisut maitset veel nelgi ja tähtaniisiga, need võib aga soovi korral ka välja jätta. Samuti ei keetnud ma jooki peale sidruni ja mee lisamist päris nii pikalt, nagu originaalis mainitakse ja koguseidki just millimeetriga ei järginud. Jook sai aga väga maitsev ning ütlematagi on selge, et rummi lisamine on siin tungivalt vabatahtlik.

KUUM RUMMIJOOK INGVERI, SIDRUNI JA MEEGA
(kahele)

500ml vett
4cm jupp ingverit
1 sidruni mahl
2-3 sl mett
4cl tumedat rummi
kaneelikoor
2nelki ja 2tähtaniisi soovi korral

Aja vesi keema ja lisa kooritud ja viilutatud ingver, kaneel ja muud vürtsid kui neid kasutad. Keeda keskmisel kuumusel 10 minutit. Lisa sidrunimahl ja mesi ja kuumuta veel mõned minutid. Kurna, lisa rumm ja vala kuumakindlatesse klaasidesse. Kena on lisada klaasi ka tähtaniis, kaneelipulk või mõlemad.


laupäev, 6. detsember 2014

Šokolaadine jõulukeeks kuivatatud puuviljadega



See kook sai valmis nuputatud "Lemmikretseptide" kokasaate tarbeks, kus mul oli au üles astuda. Kui muidu tundub, et saates tehakse toit valmis üks-kaks-kolm, siis olgu öeldud, et tegelikult on seal taga ikka mitmed tunnid tõsist rassimist. Nalja saab ka muidugi palju ja pärast on seetõttu garanteeritud  väike hirm, et mis lõigud nüüd sisse jäetakse ja mis välja lõigatakse. Tore kogemus aga igal juhul.

Kook ise valmib aga lihtsalt ja on keeksilise iseloomuga, ning meenutab natuke ka brittide jõulupudingut, kus rohkelt puuvilju sees. Mina panin sekka veel ka rohkelt šokolaadi, mis ühele heale koogile kunagi ju halba ei tee.:)
Kook küpseb küll päris madalal temperatuuril, kuid hea oleks vorm vooderdada ka küpsetuspaberiga, sest kuivatatud puuviljad võivad muidu ikka metalliga kokkupuutel ikka kõrbema kippuda. Kuivatatud puuviljadega võib siin vabalt katsetada - mina kasutasin kirsse, rosinaid, jõhvikaid ja lisaks ka pisut aprikoosi ja ingverit. Võib aga piirduda ka vaid paari sordiga, lihtsalt kogus võiks enam-vähem samaks jääda.

ŠOKOLAADINE JÕULUKEEKS KUIVATATUD PUUVILJADEGA
250g võid
200g pruuni roosuhkrut
3 suurt muna
200g jahu
100g jahvatatud mandleid
1tl küpsetuspulbrit
3sl kakaopulbrit 100%
6sl rummi
150g kuivatatud kirsse
150g rosinaid
50g kuivatatud jõhvikaid
50g kuivatatud aprikoose
Soovi korral mõned suhkrustatud ingveritükid
1 apelsini mahl ja paar sl riivitud koort
200g tumedat šokolaadi
1dl 35% koort

Sega kirsid ja rosinad rummiga ja lase u 1h tõmmata. Vahusta toasoe või suhkruga, lisa ükshaaval munad. Sega kokku jahu, mandlijahu, kakao, küpsetuspulber ja lisa munasegule. Sega hulka kuivatatud ja parajaks hakitud puuviljad ja 100g šokolaadi,apelsini koor ja mahl. Sega ja vala küpsetuspaberiga vooderdatud vormi. Küpseta 160kraadi juures 1h ja 20min või kuni tikk tuleb puhtalt välja.
Kuumuta koor ja vala tükeldatud šokolaadile. Lase pisut seista ja seejärel sega kokku vaap. Torka vormis olevale koogile sisse mõned augud ja kata soe kook poolega vaabakogusest. Kui kook on pisut jahtunud, tõsta see vormist välja ja lisa ülejäänud kate. Kui šokolaad on liiga tahedaks muutunud, siis soojenda seda eelnevalt vesivannil.



neljapäev, 4. detsember 2014

Küpsetatud lõhe läätsede ja punase veiniga



Ahjulõhe on üks levinud roog, mis maitseb küll hea, aga pikapeale võib teine ikka parajalt igavaks muutuda küll. Siis tuleks vahetada kas kala või proovida pisut teistmoodi retsepti. Läätsed, vein ja lõhe sobivad sedasorti koosluses vähemalt minu arvates päris hästi kokku -õrnema ja väherasvase kalaga aga sedasorti trikki vast proovida ei tasuks. Ja kui lõhel soomused korralikult kas spetsiaalse raspli või noaga eemaldada, saab kala endale ka mõnusalt krõbeda kooriku selga, mis vaat et esimesena vaagnalt kaduma kipub. 



KÜPSETATUD LÕHE LÄÄTSEDE JA PUNASE VEINIGA
(neljale kuni kuuele)

1-1,5 kg lõhefileed
1spl võid
200g läätsi (beluga või rohelised)
50g hakitud suitsupeekonit
1 sibul, hakitud
2 küüslauguküünt, hakitud
1 porgand, u 1cm suurusteks kuubikuteks hakitud
1 sellerivars, hakitud
1 loorberileht
1tl Dijoni sinepit
200ml kergemat kuiva punast veini (Pinot Noir vms)
300ml vett
paar oksa värsket või 0,5tl kuivatatud tüümiani
peterselli, soola, pipart
pisut oliiviõli

Eemalda kalalt soomused ja võimalikud luud. Tee nahale kerged lõiked u 3cm vahedega ja maitsesta kala mõlemalt poolt soolaga.
Kuumuta sibul sügavamas pannis koos või ja peekoniga u 5minutijooksul, seejärel lisa seller, porgand ning küüslauk ja kuumuta veel pisut.Loputa läätsed korralikult veega ja vala köögiviljadele. Lisa vesi, vein, sinep, loorber ja tüümian ning keeda u 5 minutit.
Vala läätsesegu ahjuvormi ning peale aseta lõhe, nii et nahk jääks ülespoole. Määri kala pealt sortsu oliiviõliga kokku. Küpseta 180 kraadi juures u 20 minutit, seejärel kuumuta täisvõimsusel grilli all veel paar minutit, et kalanahk krõbedaks muutuks. Tõsta kala vaagnale. Maitsesta alles nüüd läätsesegu soola-pipraga ja vajadusel kuumuta veel paar minutit pannil segades, et liigne vedelik aurustuks. Tõsta läätsed kala juurde ja puista peale veel hakitud peterselli ja tüümianilehti. Paku toidu kõrvale näiteks mõnda rustikaalsema moega saia ja värsket salatit ning klaasike veini ei tee samuti paha.

* Retsept ilmus ka 25.oktoobri Arteris

pühapäev, 9. november 2014

Jogurtipannkoogid


Just lõpetasime nende pannkookide söömise ja mõni meist ka ühe kiire fotoaparaadiga võimlemise. Isadepäeva hilise hommikusöögina maitsesid need meie peres väga hästi ja sobivad ilmselgelt ka edaspidistesse pühapäevadesse, sest isad väärivad häid pannkooke kindlasti tihedamini kui vaid ühel päeval aastas.
Pannkoogid valmivad kiirelt ja suhteliselt vähese vaevaga, eriti kui siin leida rakendust ka lapstööjõule. Võid proovida ka sarnaseid pannkooke, kus jogurtile lisaks on sisse pistetud ka kodujuustu - need ei jää samuti just kuigi kauaks lauale seisma.

JOGURTIPANNKOOGID
3 muna
400g paksemat maitsestamata jogurtit (nt.Saare)
2dl jahu
1tl küpsetuspulbrit
1sl (pruuni) suhkrut
1sl riivitud sidrunikoort
tubli sorts sidrunimahla
näpuotsaga soola
killuke võid praadimiseks

Sega kokku jogurt, munakollased, sidruni koor ja -mahl ning suhkur. Jahu sega teises nõus soola ja küpsetuspulbriga. Nüüd vahusta munavalged, aga mitte väga kõvaks vahuks. Jogurtisegu hulka lisa jahu ning sega ühtlaseks. Viimasena lisa vahustatud munavalged ettevaatlikult segades.
Prae väikesed kohevad lusikapannkoogid keskmisel kuumusel. Mittenakkuva panni korral võid võid lisada vaid esimesele satsile - järgmised pannitäied sel juhul enam rasvainet otseselt ei vajagi. Serveeri koos meelepärase moosiga









esmaspäev, 29. september 2014

Pirukad punase kapsa, õuna ja Briega

Järjekordne Ubinapäev on seljataga ja sellega seoses ka esimene sügisene külmanäpistus kätte saadud. Meie Blogipuhveti lett oli tavapäraselt lookas ja head tuju ning vähemalt sama head toitu jagus ka seekord kõvasti. Mina tegin seekord traditsioonilist "Mehele saamise kooki", õuna-kõrvitsa purukooki mascarponega, toorjuustukooki karamellise õunakattega ja neid soolase-mõõtu pirukad siin. Piiluda tasub aga nii Marju, Liina kui Aire blogidesse ja Nami-Nami FB-saidile, kus tehtud toidud ka oma nägu juba ka tasapisi näitavad.

Tuleb tunnistada, et ma ise suuremat sorti kapsapiruka austaja ei ole, aga kuskilt see mõte ennast pähe haakis ja enne kui arugi sain, olid pirukad valmis. Mitte küll päris traditsioonilised, aga minu arvates täitsa toredad. Ja eestlane ei ole mitte konservatiivne inimene, sest vaatamata imelikule nimele prooviti neid üsna agaralt. Pildi eest tänud Liinale!



PIRUKAD PUNASE KAPSA, ÕUNA JA BRIEGA
(u 35 tk)

400g punast kapsast
1 suur sibul
2 keskmist mõõtu hapukat õuna (puhastatud ja kooritud)
6-7 rosmariinilehte, hakitud
50g võid
2-3sl palsamiäädikat
3sl pruuni suhkrut
soola, pipart
125g Brie juustu
u1kg pärmi-lehttainast (soovitavalt võiga tehtud)
muna määrimiseks

Riivi jämedalt (või haki) kapsas, sibul ja õun. Sulata pannil või ja kuumuta sibulat keskmisel tulel, kuni see muutub klaasjaks. Lisa kapsas ja õun, maitsesta soola-pipra ja rosmariiniga, sega ja hauta vaikselt kaane all umbes 20 minutit või niikaua, kuni kapsas hakkab pehmenemise märke ilmutama. Sega juurde äädikas ja suhkur ning kuumuta veel ca 10 minutit, kuni segu on kena ja läikiv. Jahuta.

Rulli tainas u 3 mm paksuselt ja lõika 10x10cm laiusteks ruutudeks. Lehttaina lõikamisel püüa tainast mitte saagjate liigutustega nüsida, vaid pigem terava noaga sobivat mõõtu tükkideks vajutada - "saagides" vajutad tainakihid kokku ja kerkimisel ei pruugi ääred nii enam kenad ja kihilised jääda.

Määri tainaruudu ääred u sentimeetri-jagu seestpoolt lahtiklopitud munaga. Tõsta keskele supilusikatäis kapsatäidist, aseta peale brie-tükk ning voldi pirukas kolmnurgakujuliselt (või miks mitte ka nelinurkselt) kokku.Vajuta noaseljaga mõlemad kihid kokku, jättes jälle äärtesse nii sentimeetri jagu kerkimisruumi ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kohevamad ja kindlamalt kinnitunud pirukad saad, kui lased neil enne ahjupanekut veel nii 10-15 min kerkida. Pintselda pealt munaga (aga jälle mitte päris äärtest) ja küpseta 220 kraadi juures u 10 minutit.


reede, 12. september 2014

Viigimarjad mee, mündi ja Gorgonzolaga


Usun siiralt, et toitu peaks valima võimalikut elukohapõhiselt ning eelistada võiks ikka seda, mis kehale ja vaimule head teeb. Kui aga saabuvad müügile viigimarjad, siis on üsna tavapärane, et avastan ennast kassasabast viigimarjade, hallitusjuustu ning saiapätsiga ja püüan oma ebatervet õnnetunnet asjalikuma näo taha peita. Sest tegelikult usun ma ka, et väikesed kõrvalekalded on siiski meile kõigile lubatud, seni kuni nad igapäevast elu muidugi päris segama ei hakka.
See suupiste saab siuhti valmis ja kõhutunne ütleb, et eriti hinnatud võiks see olla näiteks veinisõprade seltskonnas. Katsetasin seekord mündiga, mis annab juurde päris põnevat värskendust, aga väga hästi sobib siia ka klassikaline tüümian või isegi näpuotsatäis värsket hakitud rosmariini.

CIABATTAVIILUD VIIGIMARJADE, MEE JA GORGONZOLAGA

Vaja läheb:
Tumedat ciabattat
värskeid ja küpseid viigimarju
Gorgonzola juustu
vedelamat mett
värsket münti
soola-pipart


Kuumuta ahi nii 180 kraadini. Pudista ciabattaviiludele juust, aseta peale viilutatud viigimarjad ja maitsesta pisut. Pista ahju ja hoia seal niikaua, kuni juust sulama hakkab (u 5-7minutit). Seejärel nirista peale vedelat mett , hakitud münti ja soovi korral veel natuke musta pipart ja soola. Serveeri toatemperatuuril.
P.S. Kui mesi kipub olema tahkemat sorti, siis tõsta see väikeses anumas näiteks mõneks minutiks kuuma vette istuma või kuumuta ettevaatlikult ja segades, kuni see oma vormi muutma hakkab. 


neljapäev, 11. september 2014

Õuna-põldmarja purukook




Vahel on lihtsaim lahendus kõige õigem.See ütlus kehtib nii köögis kui ilmselt mujalgi. Mõtlesin pikka aega, kuidas ootamatult sülle sadanud põldmarju väärikalt kohelda ja mis peent toidupoolist neist valmistada, kui lõpuks jõudsin suure ringiga täiesti hariliku purukoogini välja. Sinna sai praktilise inimese kombel küll ka pisut nurgas konutava õunakoti sisu sisse suratud ja kaerajahu juurde puistatud, kuid see tegi asja ainult paremaks. Veel paremaks muudab koogitüki mõistagi aga üks väike pall vanillijäätist.



ÕUNA-PÕLDMARJA PURUKOOK

3dl nisujahu
2dl kaerajahu
50g hakitud mandleid
1 dl pruuni suhkrut
pisut soola
150g külma võid
Täidis:
200g põldmarju
200g tükeldatud õunu (südamed eemaldasin, aga ei koorinud)
1,5dl suhkrut
1/4 tl jahvatatud kaneeli

Vala puru jaoks tarvilikud  koostisained suurde kaussi ja haki pikema noaga või näpi lihtsalt käte abil tainapuru valmis. Võid kasutada muidugi ka köögikombaini, aga ära suristamisega üle pinguta - muidu jääb puru asemel pihku hoopis tainapall.
Sega kokku täidise komponendid.
Pudista nii kolmveerand purust küpsetuspaberiga kaetud koogivormi (mul oli 20x20 cm vorm) ja pressi kergelt kokku.Vala peale täidis ja kõige otsa pudista ülejäänud puru.
Küpseta ahju keskmises osas 200 kraadi juures  ca 30 minutit või kuni kook näeb kena ja küps välja. Enne serveerimist lase korralikult jahtuda. 



Follow my blog with Bloglovin

esmaspäev, 18. august 2014

Mannavaht sõstardega



Kui eelmistel aastatel jagus mu noorukestel sõstrapõõsastel marju vaevalt mõne koogi tarvis, siis möödunud nädalavahetusel sai ämma garaažist välja tassitud vana nõukaaegne "sokovarka" ning päris mitu pudelit sõstramahla valmis villitud. Mäletan, et kunagi lapsena nägin sarnast mahlategu kodus mitu korda pealt ja see tundus mulle ühe lõputu rassimisena. Vist isegi lubasin, et seda jama ma kindlasti suurena ette ei hakka võtma. Tegelikult möödus vaaritamine aga valutult ja täitsa tore on mõelda, et kapis ootab hulk tohutu suhkrusisalduseta jooki, mida alles tarvitades meelepäraste vahendite ja kogustega magustada saab.
Sõstrad on aga ühed mu lemmikmarjad ja peale mahla leiab neile rakendust küllaga. Näiteks mannavahuna, mis on pea sama nostalgiline nagu päevi ja aastaid näinud mahlaaurutajagi. Lahjendatud sõstramahlaga on seda magustoitu teha vaat et mugavamgi, kui värsketest marjadest. 

MANNAVAHT SÕSTARDEGA
(kuuele kuni kaheksale)

300g punaseid sõstraid
100g musti sõstraid
1tl vanillisuhkrut
1l vett
1,5 -2 dl suhkrut
1,5dl mannat

Keeda marju veega u 10 minutit, aeg-ajalt neid puulusika abil katki surudes. Kurna ja pressi marjamahl läbi peene sõela. Kui kasutad marjamahla, siis lahjenda u 900ml vett 2dl mahlaga või maitse järgi, nii et tekiks liitrijagu ja natuke peale vedelikku.
Lisa suhkur ja vanillisuhkur. Nüüd lase mahl keema, lisa peene joana segades manna ja keeda vaiksemal tulel u 10 minutit, vahepeal mõned korrad segades. Lase jahtuda ja vahusta seejärel tugevalt, et tekiks kohev vaht. Juurde paku piima.

* Retsept ilmus ka 9.augusti Arteris.



pühapäev, 17. august 2014

Katsejänesena toitumisuuringus



Et selle kuu ajakirjas Anne&Stiil jagan oma kogemust rahvastiku toitumisuuringus osalemise kohta, siis panen ühtlasi mõned mõtted siiagi kirja. Õpin ise praegu hoolega toitumisnõustamist, olles samal ajal köögis üpris tegus ja nii võib antud uuring ning sellest tulenev üldine statistika (mis ilmub küll alles järgmisel aastal) minu jaoks ehk ebanormaalselt põnev tunduda, kuid usun, et tegu on märkimist väärt asjaga, ükskõik kui leigelt või kirgliselt keegi oma toidulauda parasjagu ka ei suhtuks.

Toitumisuuringut on Tervise Arengu Instituut hetkel läbi viimas senisest vist suurimas mahus üldse. Rohkem infot selle kohta saab TAI kodulehelt, kuid ülevaatlikult hõlmab see siis põhjalikku elanikkonna toitumisharjumuste kaardistamist, milles osalemisega kaasnevad küsitlused koos kahe päeva menüü kirjeldusega kui toidu tarbimise küsimustiku täitmine. Viimase puhul on vaja üldjoontes kirja panna, kui palju etteantud toiduaineid, -lisandeid vms harilikult tarbitakse.Boonusena on võimalik saada tagasisidet isikliku menüü ja selles sisalduvate toitainete kohta nimetetud kahe päeva baasil ja seda siis ikka kõigil uuringus osalejatel, kes antud lahtrisse linnukese joonistavad.
Uuringule eelneval päeval oli mu kavas üks vahva toiduüritus rikkaliku suupistelaua ja päris kirju joogivalikuga. Tuleb tunnistada, et hiljem koos küsitlejaga kogu seda paletti üles märkida oli ikka päris keeruline - lonks siit, amps sealt jne.Kuid just seda teha oligi tarvis - kellaajaliselt ja koguseliselt kõik söödu-joodu kirja panna ning muidugi võimalikut täpselt. Proovige aga ise grammise detailsusega oma eelmise päeva menüüd või isegi äsjasöödud võileiba kirjeldada! Küsitlejaneiu Ksenjaga saime sellega siiski kahepeale hakkama. Võin öelda, et järgmisel küsitluskorral kulgeb kirjeldamine kindlasti aga juba mõnevõrra lihtsamalt. Eriti kui köögikaal juhtub käepärast olema ja oma toidud ise valmistad. Saab hakkama aga ka silmaga mõõtes. Olles seda öelnud, tuleb aga tunnistada, et kuigi kaal ja mõõdukann on köögis mu igapäevased kaaslased, tuli koguste kontrollimisel siiski nii mõnigi üllatus ette, kuid kaelamurdev see tegevus ka kindlasti ei ole.
Toiduportsjonite ülesmärkimist igapäevasesse plaani lülitada ei ole just kõige harjumuspärasem, kuid üpris tõetruu pildi oma toidukäitumisest saab küll. Võib juhtuda ka, et see tõdemus pole just meeldivate killast. Enda puhul märkasin näiteks uuringuvihikus toitumiskellaaegade märkimisega proovi tehes, kuidas käsi tahtis ikka pidevalt söödava järele haarata, ilma et mõte olukorda enne väga läbi töötanud oleks. Päris ühte söögikorda päevas - hommikust õhtuni - küll õnneks välja ei vedanud, aga korrapärasusest jäi siiski vajaka. Ütlevad ju hambaarstidki, et hammastele tuleks parima vormi nimel siiski iga söögikorra järel paar-kolm tundi puhkust anda. Ühesõnaga, selles osas arenguruumi just nagu oleks.
Oma toitumistulemusi spetsialisti abiga takseerides sain veel teada, et  kuigi vitamiinide ja mineraalainete osa toidus andis õpilasskaalal hinneteks neljad-viied (peamiselt vist seetõttu, et olen viimasel ajal teadlikult suurendanud värske puu- ja köögivilja tarbimist), siis päevane kalorikogus jäi ikka väga madalaks - vaid 917 kcal, millest ei jätku organismile õieti põhienergia tagamisekski. Ei saa samas öelda, et nälga tundnud oleksin, aga numbriliselt siiski väga nadi olukord. Niisiis ei pruugi suupistelaualt näksimine alati ikka piisava söögikorrana kirja minna, kuigi võib tunduda justkui korraliku patustamisena.Samuti olid näitajad liikumise osas kehvapoolsed, kuigi enda arvates olin sel päeval pidevas tegutsemises. Tuleb välja, et koormusena läheb kirja vaid vähemalt pool tundi pidevat liikumist, mis naha ka kergelt higiseks ajab.Võib-olla vaidleks siinkohal pisut vastu, sest püstijalu sehkendamisel ja päris istuval asendil on ikka ju vahe sees, kuid üldjoontes kuluks väike treening mulle ehk tõepoolest marjaks ära. Oma toitumist ja selle vastavust tervislikele standarditele saab tegelikult aga igaüks kontrollida Nutridata programmi abiga, mida kasutame tihti ka koolis menüüde koostamisel.Ligipääs programmile siin.

Kokkuvõttes oli tegu huvitava kogemusega, milles ka kasutegur täitsa märgatav.Statistilises mõttes pisipügala võrra andmete mõjutamine on kindlasti väärtus omaette, kuid igapäevases plaanis oma toitumisharjumuste üle mõtete mõlgutamiseks aja leidmine tundub mulle siinkohal isegi olulisem.Veel parem, kui sellest saaks tõuke kasvõi ühe kehale-vaimule hea harjumuse tekitamiseks. Ise maadlen oma toidukordade süstematiseerimisega küll siiani, kuid lootust on, et varsti asja saab.
Kui Sul on antud uuringuga oma kogemus, siis oleks tore siin kommentaariumis samuti kuulda, milliseid mõtteid see tekitas.



reede, 25. juuli 2014

Jäine maasikalonks



Inglise keeles öeldakse säärase jook-magustoidu kohta slush, kuid et ei maasikalörts ega -plödi väga atraktiivselt just kõlama ei kipu ning kodumaisest maasikast tehtud jooki võõrapäraselt nimetada ei tahaks, siis nimetagem seda hetkel lihtsalt lonksuks. Jahutavaks ja rohkelt jääd sisaldavaks lonksuks.
Maasikatoite ei ole ma sel suvel väga tegema kippunud. Pigem olen tegelenud nende söömisega täiesti naturaalsel kujul või väikese jogurtiga mestis. Nüüd, kui peenrad aga juba vaikselt tühjemaks kipuvad jääma ja päike korralikult kuumutab, võib aga viimased maasikad üheks naturaalse loomuga segadikuks blenderdada küll. Kindlasti plaanin seda sama taktikat lähiajal kasutada ka arbuusi juures.
Mina kasutasin maasikate magustamiseks agaavisiirupit, mis on tänuvääärne sellepoolest, et veresuhkrut ta väga ei kõiguta ja seega on hilisemat mõju meeleolule ja muudele isudele tublisti vähem. Kasutada võib aga muidugi ka tavalist suhkrut või siis see üldse ära jätta, kui maasikas ise juba väga magus on.

JÄINE MAASIKALONKS
(kahele)
u350g sabadeta maasikaid
paar spl agaavisiirupit
VÄGA suur peotäis jääd
poole laimi mahl või samapalju sidrunimahla

Vala kõik koostisained blenderisse ja vajuta nuppu. Naudi kas lihtsalt lonksates, laia kõrrega rüübates või lusikaga limpsates.

esmaspäev, 21. juuli 2014

Värske peedi "pesto"

Tuleb välja, et peedipestot ei pea tegema sugugi vaid keedetud või küpsetatud peedist. Nädalapäevad tagasi taimetoiduloengus sai see asi igatahes kinnitust ja kodus on määre nüüdseks mul juba samuti järele timmitud. Praegused väikesed värsked peedid on sellise määrde puhuks nagu loodud ning kipun uskuma, et antud versioon peedipestost ongi kõige maitsvam just suvisel ajal. Keha saab toorest peedist samuti kasu küllaga, kes ei usu, lugegu siit. Nii, et uhagem aga rohkem värsket peeti salatisse, pestosse või mahlapressi.
Olgu öeldud, et siinne "pesto" ühtegi juustu ei sisalda - sai maitsev ka niisama. Mõne feta- või kitsejuustuse salati juurde sobiks see aga ilmselt päris kenasti. 

VÄRSKE PEEDI "PESTO"
(väike kausitäis paarile persoonile)

1 värske peet
1 värske porgand
10 India pähklit
u 4 spl külmpressitud oliiviõli
2 küüslauguküünt
sorts sidrunimahla
näpuotsaga soola

Koori peet-porgand-küüslauk ja lõika näpuotsasuurusteks tükkideks. Püreeri kõvema vungiga kannmikseris või saumikseriga, lisades juurde ka õli ning pähklid. Kui segu on kena ja ühtlane, kalla see serveerimisnõusse ja kasuta näiteks määrdena kas harilikul või krõbeleival.

pühapäev, 29. juuni 2014

Kana tikka masala

Kuigi kirjade järgi on suvi juba saabunud, tuleb siinses kliimas aeg-ajalt ikka sompus ilmadega leppida. Omajagu on selles ehk ka toredat, näiteks saab toad korda ja läbi akna vaadata, kuidas peenral vihma käes suvikõrvits  iga minutiga üha uhkemalt laiutama kipub. Samuti ei kehti selliste ilmade puhul suvised kirjutamata toitumisreeglid, mis isud vaikimisi rohelise ja krõmpsuva poole suunavad - üks soe, kergelt vürtsikas ja kastmene roog on siin täiesti omal kohal.
Kana Tikka Masala sobib aknal krõbistava vihmaga täidetud päeva minu arvates päris hästi ning valmib ka üsna mõistliku ajakuluga. Toit, mille päritolu on maailmas üsna palju vaidlusi tekitanud on näiteks Inglismaal nõnda populaarne, et aastaid lausa brittide lemmiktoitude edetabelit juhtis. Kas tegu on Indiast, Pakistanist või Glasgow'st pärit toiduga on segane siiani, kuid vahel vist ei olegi nende asjadega pead murda tarvis, piisab sellest, kui heast toidust lihtsalt rõõmu tunda.
Mulle meeldib kasutada siin toidus hoopis kana kintsuliha, seda nii maitse kui riskivabama küpsetamise pärast, kuna üleküpsenud kana rinnaliha ei kõlba üldjuhul kuhugi. Samuti võib soovi korral tükid jätta pisut suuremad ja pannil praadimise asemel hoopis grillil küpsetada - see annab originaalis indiapärases tandooriahjus küpsetatavale roale sobivalt suitsust mekki lisaks. Garam masala maitsesegu, mida siin toidus hea kasutada on (tõlkes tähendabki "vürtside segu"), leidub hea maitseainevalikuga kauplustes küll, kuid põhimõtteliselt on tegu seguga koriandriseemnetest, vürtsköömnest, mustast piprast, kardemonist ja kaneelist.Vahel lisatakse ka fenkoliseemneid ja/või nelki ja muskaatpähklit.Üks võimalus selle maitseaine kokkusegamiseks on näiteks siin.

KANA TIKKA MASALA
(neljale)

u 500g nahata kana kintsuliha

tikka marinaad:
200g jogurtit
3 küüslauguküünt
u 2cm jupp ingverit, riivitud
1 tl garam masala maitseainet
0,5tl kurkumit
peotäis koriandrilehti
1 laimi mahl ja pisut riivitud koort
soola

masala kaste:
paar spl õli praadimiseks
250g tomateid, hakitud
1 sibul, hakitud
1sl tomatipüreed
5 küüslauguküünt, kooritud ja hakitud
1 punane tšillipiprakaun (võid kasutada ka rohelist. Mõlemal juhul seemned eemaldatud, kui soovid mahedamat rooga ja vastupidi)
2 cm jupp ingverit, riivitud
pisut suhkrut või mett
tubli sorts sidrunimahla
0,5 tl kurkumit
0,5 tl suitsutatud paprikapulbrit
1 tl jahvatatatud või uhmris peenestatud vürtsköömneid
1tl jahvatatud või uhmris peenestatud koriandriseemneid
1 dl vahukoort

Serveerimiseks: koriandrilehti, garam masalat

Tükelda kanaliha u 3cm läbimõõduga tükkideks. Peenesta uhmris küüslauk ja ingver ühtlaseks pastaks ja sega kokku jogurti ja teiste koostisainetega. Lisa kana ja jäta marineerima vähemalt pooleks tunniks, aga veel parem, kui kana saab maitsestuda paari tunni jagu või lausa üleöö.
Pruunista kanatükid madalas kastrulis õli sees ja tõsta kõrvale (või tee sama hoopis grilli kasutades).
Alanda kuumust ja kuumuta pannil hakitud sibul, küüslauk, tšilli ja ingver. Sega pidevalt nii u 5 minuti jagu, kuni segu on kenasti küps. Lisa maitseained ja tomatipasta ning kuumuta veel paar minutit segades.Lisa hakitud tomatid ja nii veiniklaasi jagu vett. Lisa suhkrut või mett, et happesust pisut tasakaalustada. Kata kaanega ja hauta madalal kuumusel u 25 minutit.
Blenderda (või kasuta selleks saumikserit) kaste ühtlaseks ja vala potti tagasi. Lisa koor ja keeda mõni minut, kuni konstistents on pisut paksenenud. Lisa kanatükid ning kuumuta kõik veel korraks läbi.Maitsesta soola ja sidrunimahlaga, puista peale garam masalat ja koriandrilehti ning serveeri keedetud basmati riisiga.

esmaspäev, 9. juuni 2014

Rabarbri-blondie


Rabarbrine kook, mis on korraga parasjagu magus, mõnusalt nätske, šokolaadine ja kergelt karamelline. Seda retsepti olen viimastel nädalatel korduvalt endale meelepärasemaks sättinud ja väikese rabarbrimeki ka lisaks juurde pookinud. Ei ole päris tavapärane blondie, kuigi koostisained annavad nime mõõdu välja küll. Tuleb ka tunnistada, et kuigi mulle söögitegemine väga meeldib, ei kuulu  hilisem kraamimine just minu lemmiktegevuste hulka. See valmistamisviis siin, määrib õnneks vaid paar anumat kraanikausi kohal kõrguva mustade nõude torni asemel, mis tavapäraselt meie köögis küll kiire tekkima on. 
Rabarbri asemel sobib kasutada näiteks ka suviseid aia- või metsamarju, mis lähiajal riburada mööda valmima hakkavad. Eriti hea on kook mõistagi koos klaasi piimaga.

RABARBRI -BLONDIE

160g võid
160g (1,75dl) pruuni roosuhkrut pooleks valgega või heledat muscovadot
2 muna
190g (3dl) jahu
1tl küpsetuspulbrit
1tl vanillisuhkrut või sorts vanilliekstrakti
200g valget šokolaadi, hakitud
250g rabarbrit (u 2 keskmise jämedusega vart)

Sulata või ja suhkur madalal kuumusel ja sega vispliga, kuni moodustub karamelline mass.
Jahuta pisut ja klopi ükshaaval sekka munad.Lisa vanillisuhkur.
Sega jahu ja küpsetuspulber omavahel ning sega ettevaatlikult muna-võisegusse.
Sega juurde tükeldatud rabarber ja hakitud valge šokolaad.

Kalla tainas kergelt õliga määritud ja seejärel küpsetuspaberiga kaetud 24x24cm mõõtu vormi ja küpseta 180 kraadi juures u 30 minutit või kuni kook on pealt küpse moega kuid keskmine osa veel päris saiaks muutunud pole. Lase jahtuda ja soovi korral puista serveerimisel peale pisut tuhksuhkrut.




teisipäev, 3. juuni 2014

Ülevõlli räimerullid ja Kalapuhvet


Möödunud laupäeval oli Viimsi taluturul järjekordne Kalapäev, kus Blogipuhvet taas üle pika aja platsis oli.  Pille, Marju, Liina ja mina olime sel korral hoos räime ja heeringaga ning nagu piltidelt näha, sai lett ja valik kokku päris uhke. Meie eelmise korra tegemisi ümarmudilaga peaosas näeb siit.


Puhveti toiduvalik seekordsel Kalapäeval

Koduse järeletegemise nimekiri täieneb jooksvalt. Mina olen praeguseks plaani võtnud järgmised toidud:
Vernanda blogil hoian aga silma peal - magus Rootsi heeringas sai hulgaliselt kiidusõnu ja see tuleb kindlasti ka järele proovida kohe kui retsept blogisse tekkima peaks, seniks on seal aga uurimist küllaga.

Siin aga toidulaud ise koos Pille ja Liinaga. (Foto Kertu Vahemets.Fotopesa.)

Toitu oli puhvetis parasjagu ning rahvamassid nälga ei pidanud tundma, kuid veidi jäid mul siiski kripeldama paar üllitist, mis ajapuudusel plaanist välja jäid. Blogi vahendusel saab aga nüüd vähemalt üks neist tagantjärele tehtud ning ehk mõni lettilöödud toitki varsti siia lahti kirjutatud.

Need räimerullid ei ole just kõige traditsioonilisemad ja ilmselt ilma Kalapäevata need minulgi tegemata oleksid jäänud. Komistasin rullide otsa nimelt, kui parajasti ajakirjakuhjast leti tarbeks inspiratsiooni välja kaevasin. Ei saa öelda, et ma kohalike traditsioonide ja eksootika sidumisega üldjuhul väga lihtsalt nõus oleksin, aga retsept tundus piisavalt imelik, et proovi teha ning kahetsema ei pidanudki.Küpsetamisel kasutasin siin kõige harilikumat muffinivormi, kuid kui kapis juhtub olema sobiv kogus ramekine, siis nendes on veel eriti mugav igale sööjale personaalne portsjon ahjusoojalt kätte jagada. Räimerullid sobivad hästi eelroaks või niisama väiksemaks näkitsemiseks, aga mõni väiksema isuga inimene võib kõhu täitsa täis ka saada. Retsept mugandatud Ruoka ja Viini 2/2013 ainetel.





RÄIMERULLID KREVETTIDE JA KARRIGA
(kuuele kuni kaheteistkümnele)

60 räimefileed (ca 1200g puhastamata räime)
400g krevette (kõige harilikumad väikesed keedetud ja kooritud isendid. Kui jääs, siis eelnevalt sulatatud)
5 küüslauguküünt
1sl punast karripastat
30g võid + pisut vormide määrimiseks+ killuke igasse vormi suskamiseks
korralik punt peterselli, hakitud

Keera kuumus ahjus 200 kraadi peale.
Kurna krevetid sõelal.
Kuumuta või potis, lisa peeneks hakitud või pressitud küüslauguküüned ja karripasta. Sega ja kuumuta paari minuti jooksul. Lisa petersell ja krevetid ning võta pott tulelt. Sega kõik korralikult läbi.
Laota räimefileed nahk allpool lõikelauale, tõsta teelusikaga igale fileele pisut vürtsikat krevetisegu ja keera räimed rulli.
Määri muffinivorm või ramekinid kergelt võiga ja pista igasse vormi 5 rulli.Puista peale ja ülejäänud krevetisegu ja torka igasse vormi väike killuke võid.

Küpseta 15 minutit. Valmis toitu serveeri soojalt ja puista peale pisut värskelt hakitud peterselli. Paku juurde saia - sellega saab maitsvat leent vormist või taldrikust paremini kätte.





reede, 30. mai 2014

Rabarberi-jogurtikook veinise tarretisega




Kook, mis passib ka pidulikumale lauale. Maitselt jääb see mõnusalt kerge ja veinine tarretis sobib minu arvates rabarberiga päris kenasti.
Šokolaadi ja želatiini sulatamist ei ole tarvis peljata, see käib üks-kaks. Ja kuna selle koogi puhul lausa kolm korda katset teha saab, siis teadagi et, harjutamine teeb meistriks. Sulatamiseks vali lihtsalt kauss, mis kenasti poti peale istub ja vaata, et kaussi kuumutaks vaid kuum aur ning see ise  ei vee sees ei kükitaks ega vastu potipõhja toetuks.

RABARBERI-JOGURTIKOOK VEINISE TARRETISEGA

Põhi:
170g Digestive küpsiseid
50g võid

Täidis:
125g valget šokolaadi
2dl vahukoort
400g paksemat jogurtit (mul oli Saare)
3 želatiinilehte
vanillisuhkrut
pisut sidrunimahla ja riivitud sidrunikoort

Kate:
400g rabarberit
2dl vett
2dl valget veini
2dl suhkrut
paar tl riivitud sidrunikoort
2 želatiinilehte


Purusta küpsised köögikombainis, lisa või ja sega kuni puru kokku hakkab. Kata puruga ca 23-25cm läbimõõduga lahti käiv koogivorm ja patsuta ühtlaseks.

Sulata šokolaad vesivannil ehk topeltpotis kuuma veeauru kohal. Lase pisut jahutuda ja sega jogurti hulka. Vahusta vahukoor ning sega ettevaatlikult jogurtisegu hulka. Lisa ka sidrun ning vanillisuhkur. Lase želatiinilehtedel külmas vees mõne  minuti jooksul paisuda, seejärel sulata need vesivannil ning lisa ettevaatlikult jogurtivahule. Segu saab kindlapeale ühtlasem kui segada esmalt sulanud želatiini hulka pisut vahtu ning seejärel valada juba ülejäänud vahu sekka. Vala segu koogipõhjale ja aseta külmkappi tahenema.

Lõika rabarberid ühesuurusteks ja võimalikult ühepaksusteks juppideks. Lase potis keema vesi, vein, suhkur ja keeda ca 5 minutit, kuni suhkur on sulanud ja segu kergelt siirupine. Lisa rabarberid ja lase paariks minutiks keema tõusta,. seejärel tõsta pott tulelt ja jäta kaetud kaanega u 5 minutiks seisma või olenevalt tükkide paksusest niikauaks, kuni rabarberid on pehmed. Kurna rabarberitükid sõelale, kuid jäta vedelik alles. Jahuta mõlemad. Paisuta uus sats želatiini, sulata see ning sega 2,5 dl rabarberivedeliku hulka. Aseta see nii pooleks tunniks külmikusse, kuni see vaikselt tahenemismärke ilmutama hakkab.

Kui rabarberid on jahtunud, aseta need koogile ja kata supilusikat või silikoonpintslit kasutades tarretama kippuva veini-rabarberi vedelikuga. Kui kook kokku kombineeritud, siis lase sellel vormi sees lõplikult veel vähemalt 4 tundi või üleöö külmikus taheneda.





reede, 25. aprill 2014

Naadi-juustu skoonid


Skoonid on omal kohal kõikide brittide toidulaual ning eks suuresti seetõttu tuli need endalgi järele proovida. Mamo skoonidega olen juba ammu tuttav, kuid kodus valmistamine tundus siiani millegipärast üks parajalt tüütu ettevõtmine. Võib-olla ka lihtsalt sellepärast, et eriliseks saiaküpsetajaks ma ennast ei pea. Tuleb aga välja, et pole hullu midagi ja maitsva skooni teekond söögilauda käib üks-kaks. 
Kuna iidseid skoone valmistati kas odra, kaera- või muu pisut rustikaalsema jahuga, siis kasutasin siin oma uut vaimustust, täistera speltajahu, mis on nisu ürgsem ja toitaineterikkam vorm. Igaks juhuks tegin selle aga pea pooleks hariliku nisujahuga. Järgmisel korral katsetan ehk julgemalt, aga võib juhtuda ka et mitte, kuna see kombinatsioon töötas tegelikult päris hästi- kerkis piisavalt, kuid jäi maitse osas mõõdukalt karune.Kuna mõte oli teha soolaseid skoone, siis viskasin lisaks sisse juustujäägid külmikust (siin võib kasvõi osaliselt eelistada natuke tugevama maitsega juustu, et see paremini mõjule pääseks näit.parmesan või pecorino) ja aia äärest rohitud naati.
Küpsetise kuju ja vormi võib valida vastavalt oma ilumeelele. Mina lõikasin pätsi poolenisti kaheksaks ja küpsetasin nii. Sellisel meetodil valmivad skoonid ühtse pätsina, mille küljest iga soovija endale ise kolmnurga saab murda. Võib aga muidugi ka kohe kolmnurgad lõpuni välja kaksata või siis hoopis ringikujulised saiakesed sikerdada. Viimastel puhkudel tuleks siis aga ka küpsetusaega olenevalt suurustest kahandada nii umbes 10-12-le minutile.
Skoonid passivad ühtmoodi hästi nii või/toorjuustuga hommikusöögilauale kui ka maitsva köögiviljasupi kaaslaseks.Kõige paremad on need aga muidugi soojana.


NAADI-JUUSTU SKOONID
(8 tk)

Retsept on tublisti oma äranägemise järgi mugandatud Madalene Bonvini-Hamel'i raamatust "The British Larder".

125g täistera speltajahu
100g nisujahu
1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit
1tl soola
70g külma võid
1dl keefiri
1 muna
100g juustu, riivitud (mul oli segu pecorinost ja Vigala juustust)
50g värsket naati
Lisaks muna määrimiseks ja linaseemneid

Kasuks tuleb köögikombaini omamaine, aga saab ka muudmoodi hakkama. 
Kuumuta ahi 220 kraadini.
Vala hoolega pestud naadile peale keev vesi ja lase paar minutit seista. Nõruta sõelal ja kalla üle külma veega, siis jääb värv kena ja roheline.Pigista käte vahel vesi välja nii, et pihku jääb väike naadinutsakas. Seejärel eemalda silma järgi suuremad varred ja haki naadid korralikult peeneks.
Haki köögikombainis või käsitsi segamini jahud, sool ja küpsetuspulber ning külm või, kuni saad ühtlase, saiapurulaadse segu.Lisa juust ja sega. Klopi muna ja keefir kokku ja lisa jahusegule. Sega käsitsi juurde hakitud naat.
Vormi saadud segust päts ja rulli kergelt jahusel laual paar korda, kuni saad paari näpu jämeduse lameda ja lapiku tegelase. Aseta see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lõika peaaegu lõpuni välja kaheksaks.


Nüüd pintselda tainas munaga ja puista peale linaseemneid.


Küpseta 220 kraadises ahjus ca 15-20 minutit või kuni skoonipäts paistab kena kuldpruun ja küps olevat. Valmis saia lase enne serveerimist ja lahti kiskumist nii 10 minutit seista. 




esmaspäev, 21. aprill 2014

Sibulapirukas Brie juustuga


Kui juhtumisi suurest munadevärvimisest on üle jäänud hulk paljaks kooritud sibulaid, siis siin saab need kenasti ära kasutada. Pirukas jääb eriti kena punaseid sibulaid kasutades, kuid harilik kuldkollane sobib ka, sel juhul võib kasutada punase äädika asemel ka palsamiäädikat, mis sibulamassile ka pisut värvi juurde annab.

SIBULAPIRUKAS BRIE JUUSTUGA

500g pärmi-lehttainast
500g (punaseid) sibulaid
Paar spl õli praadimiseks
2 spl pruuni suhkrut
3spl palsamiäädikat
0,5 tl soola
Värsket tüümiani
150g Brie juustu
50g Kreeka pähkleid

Haki sibulad õhuksesteks poolratasteks. Kuumuta pannil õlis keskmisel kuumusel u 10-15 minutit või kuni sibulad on kergelt pruunistunud ja pehmema struktuuriga. Lisa suhkur, sool,äädikas ja mõned tüümianioksad ning kuumuta segades umbkaudu 15 minutit, kuni segu on moosise ja läikiva väljanägemisega. Kui küpsemise ajal tundub segu liialt kuiv, võid lisada pisut vett. Nopi välja tüümianirootsud ja jäta segu jahtuma.
Kuumuta ahi 200 kraadini. Rulli sulatatud lehttainas kergelt laiali ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Torka tainasse kahvlit kasutades mõnesentimeetriste vahedega augud, et põhi saaks krõbe ja tainas ei hakkaks küpsemise ajal „mullitama“. Kata tainas ühtlaselt sibulaseguga, lisa tükeldatud Brie juust, millelt on eelnevalt eemaldatud koorik ning puista peale kreeka pähkleid. Küpseta 15-20 minutit, kuni tainas on kuldpruun ja juust sulanud. Serveerimisel kaunista värske tüümianiga.

* Retsept ilmus ka märtsikuu Maretis


laupäev, 19. aprill 2014

Sidrunine kanasupp karulauguga


Siin üks segase päritoluga supp, mis meenutab olemuselt ehk pisut  munavaba Kreeka avgolemonot, aga on idee saanud hoopis sellest, omakorda mugandatud supist siin, mis pigem Itaalia köögist inspireeritud. Olgu selle sünnilooga aga nagu on -  antud taldrikutäis sobib oma olemuselt ja sisemuselt minu arvates päris hästi lihtsamaks pühadeaegseks kõhutäiteks, sest ega igas toidus nüüd ka muna olema ei pea. Pealegi muna algallikaks on ju teadupärast kana (või oli see nüüd vastupidi :)). Muidugi sobib supp aga ka täiesti harilikuks kevadiseks argiroaks.
Kõik koostisained on seekord ülimalt tervislikud ja liha mitte armastajad võivad seda suppi tegelikult ka köögiviljapuljongi baasil valmistada, sest riisi-kikerherne ehk kvaliteetse kaun-ja teravilja kombineerimine varustab keha samuti täisväärtusliku toiduvalguga. Hakitud karulaugupunt annab lisaks hea vitamiinisüsti ning selle mahedam ja rohelisem küüslaugune maitse annab supile just niipalju vunki, et kana ja sidrun samuti mõjule pääseksid.
Kõige kiiremini saab supi valmis, kui näiteks külmikus/sügavkülmas juba korralikku valmiskeedetud kanapuljongit juhtub olema ning ahjukana jäägid parasjagu ärakasutamist ootavad. Sel juhul jäta lihtsalt esimene, puljongikeetmisel põhinev etapp vahele.Aga ei ole keeruline ka algusest alustada.

SIDRUNINE KANASUPP KARULAUGUGA
(neljale)

ca 400g kanakoib (koos kintsuga, nähtav rasv eemaldatud)
u 2l vett
paar loorberilehte, mõni pipratera
pisut õli 
2 porgandit
2 sellerivart
5cm jupp porrut
1dl riisi (mul oli pruun täistera)
2dl kikerherneid (keedetud ja nõrutatud)
suur peotäis, nii 20-30g karulauku ja pisut hakitud tilli
3-4sl sidrunimahla ja pisut riivitud sidrunikoort

Pane kana ja loorber natukese pipra-soola ja külma veega keema. Kui mullid potti tekkima hakkavad, keera kuumus madalaks, nii et leem vaevu podiseb. Esimese 15 minuti jooksul seisa vahukulbiga poti juures valvel ja riisu vahtu nii palju ära kui võimalik, sellest oleneb, kui selge supi saad.Edasi viska aeg-ajalt potile pilk peale ja riisu vahtu kui seda märkad. Lase kuni 45min-1 tund podiseda.
Kuumuta teise poti põhjas õli ja lisa hakitud sellerivarred, porru ja kooritud-hakitud porgand. Kuumuta köögivilju segades paar minutit, seejärel kurna läbi sõela hulka teises potis valmis keenud kanaleem. Eralda kanaliha, puhasta see kontidest ja nahast ning haki meelepärase suurusega tükkideks.Tõsta esialgu kõrvale.
Lisa riis ja lase u 15 minutit keeda (riis ja köögiviljad peaksid olema suhteliselt pehmed), seejärel vala hulka kurnatud ja veega üle loputatud kikerherned ja kanaliha. Keeda veel u 5 minutit. Tõsta tulelt ja maitsesta sidrunimahla ja riivitud koore ning vajadusel soola-pipraga. Sega hulka hakitud karulauk ja till. Sööma!!!

neljapäev, 17. aprill 2014

Ricotta-apelsinikook mustsõstardega



Rahvakalendri järgi on saabumas niisiis kaks tasast päeva - suur reede ja vaikne laupäev, mille jätkuks on pühapäevane hulga rõõmsam esimene ülestõusmispüha ehk maakeeli munadepüha. Viimane tähendavat paastuaja lõppu, mis puhuks saab laua üle pika aja jälle head-paremat (tavapäraselt kohupiima ja muna sisaldavat) täis laadida ning mõne munagi võiks ehk sel päeval ära värvida.
Nädalapäevad tagasi sai kokku katsetatud üks selline kook, mida pühapäeval kindlasti korrata on plaanis. Keeksi-vormikoogi vahepealne üllitis sai inspiratsiooni vanast heast Ida Savi "Saiad, pirukad, koogid" raamatust, mis on vist küll iga küpsetaja kuldvara. Kohupiima toimel jääb kook mahlane ja võimaldab ära kasutada ka sügavkülma jäänud marju ning meie laualt kadus see igatahes kiirelt. Oluline on kook aga enne serveerimist täielikult maha jahutada, nii et päevake või pool enne lauale panekut on see täitsa mõistlik kokku küpsetada. Ahjus oli teine päris pikalt, kuid muud keerulist toimingu juures ei täheldanud, pigem vastupidi.

RICOTTA-APELSINIKOOK MUSTSÕSTARDEGA
120g toasooja võid
150-180g suhkrut
2 muna
200g ricotta-kohupiima
1dl hapukoort
1tl vanillisuhrut või -ekstrakti
1 apelsini riivitud koor
200g (u 3dl) jahu
2tl küpsetuspulbrit, pisut soola
100g (u2dl) külmutatud mustsõstraid


Kuumuta ahi 175 kraadini. Vahusta toasoe või suhkruga.

Lisa ükshaaval vahustades munad. Sega juurde ricotta ja hapukoor ning apesinikoor ja vanillisuhkur.
Mõõda välja jahukogus ning sega sellesse küpsetuspulber ja näpuotsaga soola.Sega jahu tainasse ning lõpuks lisa ettevaatlikult juurde marjad.
Vala tainas võiga määritud ja jahuga ülepuistatud keeksi- või rõngasvormi ja silu enam-vähem ühtlaselt laiali.


Küpseta 45-50 minutit, kui kook on kena ja kuldkollane.


Lase pisut vormis jahtuda, seejärel kummuta vaagnale ja jahuta täielikult. Serveerimisel puista peale näiteks tuhksuhkrut.