reede, 27. september 2013

Kutse Ubinapäevale ja üks õunane sibulamoos



Tulge homme Ubinapäevale! Kes veel ei ole käinud, siis see on üks vahva üritus, kus saab kodumaisest õunast kõhu punni süüa, mitut sorti ubinaid koju kaasa viia ja lisaks veel mahla teha, õunaistikuid varuda, kooki maitsta ning põhiliselt nautida möllu ja melu nagu ühel õigel laadal ikka. Meie Blogipuhvet on  jälle kohal ja varustatud muidugi hea-paremaga. Ise proovin seekord oma kookide sisse toppida kitsejuustu, datleid, ingverit ja loomulikult palju-palju õunu, aga nagu pildilt näha, on küpsetajaid palju ja iga tulija leiab endale oma lemmikkoogi, see on kindlamast kindlam.

Õunatemaatikast inspireerituna tegin valmis ühe moosilaadse keeduse, mis sobib hästi sealiha juurde ja juustulauale. Kindlasti saab seda säilitada ka sahvris purgi sees, kuid kuna tegu on lihtne ja õuna-sibulat ka talvisel perioodil saada, siis suuremat sissetegemist ma isiklikult küll väga vajalikuks ei pea. Üks väike õuna-sibulamoos külmkapis kulub aga minu arvates sõpruskohtumiste ja seapraehooaja juurde ära küll ning aitab likvideerida ka siidrijääke, kui neid juhtumisi peaks tekkima. Küpsetusajad olenevad päris palju õunast ja sibulast endast, lõpptulemus peaks jääma aga pehme ja moosine. Väga mugav on seda nn.moosi valmistada pannil, kus küpsemine toimub ühtlasemalt.

P.S. Õuna-sibulamoosi sisse võiksid sobida ka sinepiseemned, aga minul olid need parasjagu otsakorral, nii et kui keegi riskib katsetada, siis andku palun siin ka märku, kuidas välja kukkus.


Vaja läheb:
300g õunu
300g sibulaid
paar spl mahedamaitselist õli (näiteks rapsi- või viinamarjaseemneõli)
2dl naturaalset kuiva õunasiidrit (kui kasutad magusat siidrit, siis ole suhkru kasutamisega pisut tagasihoidlikum)
130g suhkrut
2-3 spl pruuni suhkrut
3spl õunaäädikat 

Koori õunad, eemalda südamikud. Riivi õunad jämeda riiviga ja pane potti koos õunasiidriga vaiksele tulele podisema, kuni õun on läbipaistev ja pehmema moega. See peaks aega võtma ca 10 minutit.
Puhasta sibulad, poolita ja lõika võimalikult peeneteks viiludeks.Kuumuta pann keskmiselt kuumaks, lisa õli ning sibul ja prae segades, kuni sibul on pehme ja läbipaisev (10 minutit peaks olema piisav). Kontrolli, et pann ei oleks liiga kuum ja sibul liialt ei pruunistuks, sest see teeb maitse kibedaks.
Lisa pannile sibulate juurde õuna-siidrisegu ja lase podisema, lisa suhkur ja kuumuta segades ca 15 minutit, kuni vedelik on vähenenud ja segu on kena ja läbipaistev. Lisa äädikas ja kuumuta veel ca 5 minutit, kuni moos muutub mõnusalt kleepuvaks ja läikivaks.Jahuta enne tarbimist ja säilita külmkapis.



kolmapäev, 18. september 2013

Kõrvitsapirukas seente ja suitsujuustuga

Kui juba postitamiseks läks, siis miks mitte veel postitada. Olen vahepeal pisut vaeva näinud ühe quiche-moodi pirukaga, kus kohtuvad kõrvits, seen ja veel mõni komponent ning kuna mu enda peenar uhkelt juba esimese kõrvitsa välja andis, siis on vast paras hetk pann tulele panna.

Kõrvitsakasvatajana olen ise küll alles roheline, aga sel aastal sai asjaga algust tehtud. Siinkohal väike nõuanne kõigile, kes kevadel näppu mulda pistma hakkavad - sildistage kindlasti kõik taimed, eriti, kui plaanite kasvama panna kõrvitsat ning kollast ja rohelist suvikõrvitsat. Ei ole päris kindel, kas tegu oli loodusjõudude või musta maagiaga, aga kui ma enda arvates emale igast liigist paar taime ära andsin, siis lõpptulemusena olen siiski kõigi kasvama pandud 4 muskaatkõrvitsataime omanik ja kõik suvikõrvitsad sattusid ema aeda asumisele. Nüüd siis ootan, millal ülejäänud 12 kõrvitsat ka valmis saavad ja koostan salaja nimekirja inimestest, kellele neid ära  jagada.

Pirukast aga niipalju, et mina kasutasin siin kukeseeni, aga proovi võib teha kindlasti ka teiste metsaseentega, mis siis vajadusel ja olenevalt liigist kas kupatatud või mitte. Vormina oli seekord kasutusel 25cm läbimõõduga lahtikäiv vedrukinnitusega vorm, sest sinna mahub täidist uhkemalt kui lahtise põhjaga madalamasse vormi.

Vaja läheb:

Põhi:
250g nisujahu
0,5 tl soola
125g külma võid (võid kasutada ka soolast võid, siis ära soola tainasse lisa)
2-4 spl külma vett

Täidis:
1 keskmise suurusega punane sibul
ca 400g kõrvitsat (muskaatkõrvits näiteks)
200g kukeseeni või muid metsaseeni
7-8 salveilehte
100g suitsujuustu
4 muna
2dl vahukoort
soola-pipart, oliiviõli

Valmista tainas. Selleks keeruta komponendid ühtlaseks massiks kas köögikombaini või käsi kasutades. Patsuta siledaks palliks ja aseta külmkappi tahenema. Ideaalis tunniks, aga olen vahel pidanud ka kiiremini tegutsema ja pool tundi on tegelikult ka täitsa piisav aeg.

Täidise tarbeks kuumuta ahi 200 kraadini. Koori kõrvits ning puhasta säsist ja seemnetest. Tükelda sentimeetri-paari suurusteks tükkideks ja viska ahjupannile. Puhasta sibul, lõika sektoriteks,aga ära kanna osa ära lõika vaid jäta see sibulasektoreid ühendama.Umbes nii.



Lisa sibul pannile kõrvitsa juurde, viska sekka salveilehed, vala kõik üle sortsu oliiviõliga ja maitsesta soola-pipraga. Sega kätega ettevaatlikult läbi, et õli ja maitseained jõuaksid igale poole.
Küpseta umbes 20 minutit, kuni kõrvits ja sibul on küpsenud.
Samal ajal prae kuumal pannil võis või õlis seened kiirelt läbi. Kukeseened võib jätta täitsa terveks, ainult suuremad isendid ehk poolitada. Maitsesta seened praadimisel soola-pipraga ja soovi korral võib lisada ka näpuotsaga kuivatatud tüümiani, mis tugevdab seente maitset veelgi.
Määri pirukavorm kergelt võiga ja vooderda põhi küpsetuspaberiga ja kinnita vormi külg, nii et paber vahelt välja jääks piiluma. See aitab hiljem pirukat paremini taldrikule lükata ja vedel täidis ei pääse nii samuti putku panema.Rulli tainas lahti ja kata sellega vormi põhi ja küljed. Tee kahvliga põhi auguliseks, et see korralikult läbi küpseks ja kata fooliumiga, millele on asetatud raskuseks oad, herned vms, mis aitavad tainapõhjal ühtlasem jääda.Küpseta 200 kraadi juures 10 minutit, seejärel eemalda raskus ja foolium ning aseta veel ca 5 minutiks ahju, kuni kollaks toon tainale tekib.
Haki pool juustust kuubikuteks ja pool riivi jämeda riiviga. Klopi munad ja koor ning maitsesta segu. Viska riivitud juust sekka.
Nüüd aseta eelküpsetatud tainale kõrvitsa- sibulasegu koos küpsenud salveilehtedega, lisa seened ja pista sisse ka juustutükid. Vala munasegu pirukale ja küpseta 180 kraadi juures ca 30 minutit. Serveeri soojalt või jahtunult.


Kodune muskaatkõrvits kaaluga 2700g. Sisult küll poesugulasest heledam,
kuid maitselt täitsa hea.



esmaspäev, 16. september 2013

5 avastust


Kuna blogi tähendabki üldjoontes ju avalikku päevikulaadset ülestähendamist, siis otsustasin hakata siia kirja panema ka meeldejäävamaid sündmusi, põnevamaid leide ja muud enda arvates mööduva nädala jooksul ära märkimist väärivat. Tundub, et viimasel ajal ei jagu aega kõike korraliku postituse näol kirja panna, kuid lühiülevaadete ja mõne enda arvates toreda lingi peaksin ju ometi siia kirja suutma panna - hea hiljem meenutada ja ehk leiab keegi endalegi siit mõne kasuliku mõtte.




1. Surströmming - täpselt nii õudne, nagu ma seda endale ette olen kogu aeg kujutanud. Samas võib ühe kohutava konservi söömisega kaasneda palju lõbusat, kui neli naist kummikinnaste ja keepidega varustatult metsa esimest korda jubekalapiknikule lähevad ja hiljem korralike kodanikena kilekotistatud konservikarp autoaknast välja rippumas, oma pool tundi prügikasti otsivad. Loodan kogu hingest, et Venemaa selgeltnägijad ei lahenda praegu puuduva laiba juhtumit kusagil Neeme kandis. Kui keegi aga peaks mingil põhjusel tahtma seda hullust ise ka läbi elada, siis Vormsil on juba 28.septembril toimumas Surströmmingsfest ja Haapsalu ning Vormsi inimesed võiksid ettevaatusabinõud kasutusele võtta ja selleks ajaks vajadusel evakueeruda või harjutada läbi suu hingamist.
Surströmmingust saab rohkem teada siin.


2. Kuldse ääristusega nõud. Mingil kummalisel põhjusel need mulle viimasel ajal väga sümpatiseerivad ja kodune riiul leidis need paar täiendust Sõbralt Sõbrale poest. Ilmselt ei ole ma esimene ega viimane toidublogija, kes jumaldab vanu ja kasutatud nõusid ning palju on sellest blogosfääris ka juttu olnud. Minu lemmik leiukohtadeks on kindlasti Uuskasutuskeskus, juba mainitud Sõbralt Sõbrale ja Paavli Kaltsukas

3. Seeni võib leida ka kodumetsast. Ma ei ole kunagi eriline mükoloog olnud - pigem olen avastanud endal mükofoobilisi käitumismustreid, mis käsivad mitu korda raamatu abil metsas seeni kontrollida ning pärast kodus ülekahtlustava abinõuna ka nende hoolega valitud seente hulgas väike nn"reha" teha ja lõpuks seista silmitsi faktiga, et kolme pilvikuga on raske peret ära toita.Selle protseduuri tarbeks ei ole vaja aga suuremat väljasõitu riigi teise otsa korraldada, sest piisaval määral kahtlaseid seeni leidub näiteks siinsamas Viimsi metsades ja kindlasti ka mujal Tallinna ümbruses. Ehk siis seenelises võtmes eluline tarkusetera sellest, kuidas õnne ei ole tarvis kaugelt otsida. Kes raamatuga metsas ringi kõmpida ei soovi, siis Seeneaabitsa app nutitelefonis annab päris arusaadava info põhiliste liikide osas edasi küll.


4. Tartar'i peetakse enamaltjaolt toorest veiselihast valmistatud eelroaks, mis meie rahva hulgas ka böffi nimetusena tuntud. Juba ammu on aga kokkade eeskujul raamidest väljapoole asutud vaatama ning tavapärase veise ja õige pisut uuenduslikuma lõhe kõrval on veel mitmeid mooduseid selle eelroa valmistamiseks. Mark Bittman annab siin väga uhke piltliku ülevaate, millest kõigest tartari teha võiks ning millega seda maitsestada ja täiendada.


5. Praegusel õunamahla tegemise perioodil üks võib-olla kellelegi kasulik ja aega säästev nipp, mille sain oma emalt - värsket õunamahla ei ole tarvis sugugi korraga läbi kuumutada, vaid seda saab edukalt hoiustada plastpudelites ja sügavkülmas ning seda siis jaopärast üles sulatada ja kuumutada. Nii saab suurema jääkirstu olemasolul mahla isegi 5 ja 7-liitristes kanistrites hoiustada ning siis sobival hetkel nädala-paari varu korrga kuumutada ja pudeldada. Ilmselt saab samamoodi külmutada näiteks kevadel ka kasemahla.

reede, 13. september 2013

Viigimarjatartaletid ja ploomikook


Veel kestev suveilm annab võimaluse oma aega ikka väga erineval moel kasutada. Näiteks mina käisin eile metsas riisikaid korjamas, samal ajal aga mõni perega rannas ja ujumaski. Tundub, et grilli- ja suitsuahjuhooaeg kestab samuti veel niikaua kui võimalust antakse ja tuleb tunnistada, et vananaiste suvi on päris vahva. Ja otse loomulikult ei ole sellel mingit pistmist minu enda vanusega.

Ploomikook sündis suuresti tänu sellele, et naabri kollane ploom on sel aastal puhta hullunud ja need paar oksa, mis üle meie aia ulatuvad, on praeguse seisuga kokku üle kümne kilo saaki andnud. Ja see ploomisadu ei ole veel kaugeltki lõppenud. Värsked viigimarjad on aga minu vaieldamatud lemmikud ja et praegu poes neid juba päris uhkelt saada ning hinna-kvaliteedisuhe vist ka hetkel kõige parem, siis koogikeste sees said ära proovitud needki. Mulle meeldis viigimarjadega versioon rohkem, kuid kohtasin köögis ka inimesi, kes pidasid ploomikooki etemaks, nii et ise otsustage, kumb sõelale jääb ja kas teete ühe suure koogi või mitu väiksemat - saab varieerida mõlemat pidi. Retsepti saab kasutada aga kindlasti veel paljude puuviljadega ja sama tüüpi, aga mandlisema ning glasuuritud õunakoogi retsepti leiate näiteks ajakirja Anne & Stiil septembrinumbrist, kus ma alates sellest kuust muide natuke ka toidulehekülgedega toimetan.

Kogustest jätkub ühe 25cm läbimõõduga koogi või  8 umbes 10 cm läbimõõduga tartaleti-tüüpi koogikese tarvis.

PLOOMI-KOOKOSE KOOK


Põhi.
250g jahu
125g külma võid
2spl suhkrut
1tl vaniljesuhkrut
näpuotsaga soola
2spl külma vett

Täidis:
2 muna
50g kookoshelbeid
50g pehmet võid
1-1,5dl suhkrut

Kate:
u 12-15 keskmise suurusega ploomi
paar spl suhkrut


Sega köögikombaini või käsi kasutades kokku taina koostisained. Vormi palliks ja aseta tunnikeseks külmkappi. Rulli u 05 cm paksuseks ja kata tainaga vormi põhi ja küljed. Toksi kahvliga põhi auguliseks ja aseta külmkappi tahenema niikaua, kuni ahi soojeneb 200 kraadini. Pimeküpseta koogipõhja 10 minutit - selleks aseta tainale foolium ja vala raskuseks peale spetsiaalsed marmorist küpsetusoad või tavalised kuivatatud oad, herned, riis vms (hiljem ei saa neid küll enam toiduks kasutada, kuid järgmisel korral küpsetades samal otstarbel küll). Eemalda foolium ja raskus ning küpseta koogipõhja veel niikaua, kuni see hakkab pisut värvi muutma.
Sega täidis ühtlaseks massiks ja vala eelküpsetatud koogipõhjale. Lao peale poolitatud ploomid ja puista üle paari supilusikatäie suhkruga. Küpseta 200 kraadi juures ca 25 minutit.





VIIGIMARJA-KOOKOSE TARTALETID


Toimi tainaga kuni küpsetamiseni samuti nagu eelmise retsepti puhul, suure vormi asemel kasuta aga mitut väikest. Kuna ühtlast pinda, mis küpsemisel ebaühtlaseks muutuks, on vähem, siis võib koogipõhju küpsetada ka ilma raskuseta. 10 minutit 200 kraadi juures peaks olema piisav - tainas peaks hakkama pisut kollakaks tõmbuma.
Täidisele võid lisada pisut vähem suhkrut ning maitsestada supilusikatäie riivitud apelsinikoore ja sortsu samast apelsinist pigistatud mahlaga.Tõsta täidis küpsetatud põhjadele ja aseta igale koogile 3-4 viigimarjaviilu. Natuke suhkrut peale ja ahju 15-20 minutiks küpsema või siis kuniks tainas on kuldne ja täidis võtab tooni.