kolmapäev, 11. aprill 2012

Pardikoivad õlle-sojakastmes



On täiesti võimalik niipalju süüa teha, et blogimiseks aega ei jagu. TEKO eksam nüüdseks tehtud ja praktika raames olen sibula ja kalmaariga juba väga lähedaseks jõudnud saada ning on oht, et see sõprus paari nädala jooksul veelgi süveneb. Internetist olen aga juba võõrandunud ja blogisõprade tegevustest ning maailma asjadest pole ausalt öelda halli aimugi. Püüan nüüd tasapisi ennast siia tagasi harjutada, asjadega kurssi viia ja mõne toidu ning teo vaikselt jälle kirja panna.

See part on mugandatud mõne kuu tagusest Ruoka & Viini'st, mis on ilmselt minu lemmikajakiri. Originaalretsept näeb ette tõrvaõlle ja metspardi kasutamist, kuid mõlema komponendi kasutamine on selgelt ainult väljavalitutele mõeldud. Pardi asendasin selle hariliku ja paksemaga ning tõrvaõlu meie kaubandusest ei leidnudki. Kui viimast paarist vingemast poest küsisin, hakkasid müüjad omavahel sosistama, kuhugi helistama ja mulle vargsi imelikke pilke heitma, nii et panin enne hulluarsti välja ilmumist igaks juhuks plagama. Aga ausõna, Soomes on antud õlu olemas, sest see rahvas lihtsalt armastab tõrva.
Igatahes. Et õlu, part ja soja tundusid kenasti kokku sobivat, siis tegin toidu lihtsalt suuresti ümber. Maitsev sai ikka. Võib kasutada ka tervet parti, sel juhul pihenda lihtsalt küpsemisaega 3 - 3,5 tunnini. Koivad sobivad aga minu arvates pikemaks hautamiseks paremini, pealegi tuleb nii ka rahakotile väiksem mats. Kogusest jagub neljale.

Vaja läheb:
4 pardikoiba
1 suurem sibul (kooritud ja 8 sektoriks lõigatud)
natuke võid

Kaste:
3dl õlu (mina kasutan Saku Dublinit, on selline kergem tume)
1dl sojakastet
1dl Ketjap Manis-kastet (Aasia magus sojakaste, peaks nüüdseks juba päris mitmes suuremas poes olema)
1 kanapuljoni kuubik, soovitavalt mahe
2 spl pruuni suhkrut
2 spl austrikastet
u 3 cm riivitud ingverit
3 küüslauguküünt, koorega aga kergelt muljutud
2 tähtaniisi
1 kaneelikoor
8 nelki
1 tl musta pipra terasid (võib asendada ka osaliselt sichuani pipraga, annab päris toreda maitse)
1 väike kuivatatud tšillikaun, tükeldatud
keskmine peotäis kuivatatud musti ploome

Kaunistuseks koriandrilehti või sibulapealseid

Nimekiri pikk, tegevuskäik lihtne. Kuumuta ahi 150 kraadini. Pane valmis haudepott või mõni natuke sügavam ja tugevam ahjupann. Võta pardijalad u 1tund varem külmikust välja ja kuivata majapidamispaberiga.

Kuumuta pann, lisa või ja pruunista koivad kahekaupa mõlemalt poolt. Keskmist kuumust kasutades anna sibulale ka pisut jumet.

Mõõda küpsetuspotti kõik kastme jaoks tarvilik ja lase korraks keema. Lisa koivad ja sibul ja pane ahju.

Küpseta 2,5 tundi, vahepeal koibi kastmes keerates ja kastes - seda tegevust ei pea väga agaralt harrastama, paarist korrast piisab.

Lõpuks kurna kaste ja eemalda liigne rasv. Pane koivad vaagnale või taldrikusse ja vala peale pisut kastet (ülejäänud vala kastmekannu). Viska peale koriandrilehti või rohelist sibulat. Juurde sobib kenasti riis ja näiteks mõni vokitud juurikas.

10 kommentaari:

  1. Hehe, mul on tõrvašampoon. Soome toode:) Aga sellega vist ei hauta ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh pakkumast!Ilmselt saaks tõrvase maitse juurde küll, aga no kes seda vahtu jaksab riisuda! :))

      Kustuta
  2. Saku Dublin on ka minu meelest lihtoitude ja risottode valmistamisel lihtsalt võrratu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jep, kusjuures tänu Profale ma selle Dublini ükskord avastasin ja nüüd leiab see meil ka liha valmistamisel tihti kasutust. Risoto juures ei ole küll aga pähe tulnud õlu katsetada, mine tea, võib-olla proovin selle tembu ka ükskord ära. Aitäh, hakkas kohe täitsa huvitama see asi!

      Kustuta
  3. Ehee, see tõrvaõlu on küll nüüd üks asi, mida kindlasti Soomes käies kollektiivselt otsima asume. Profa pakkumine on ka muidugi puhas ahvatlus. Mul kodus tõrvaseep, see peaks ka äkki tublile vahuriisujale sobima :D
    Kõlab igal juhul väga paljulubavalt ja kogu see roog tundub (ka Saku Dubliniga) kokku üsna hullutav olevat. Katsetasin mõned nädalad tagasi pardikoiba Hiina vürtside-maitsetega (tähtaniis, kaneel, soja jm, mis ka siin ilusti reas) ja oli väga mõnus maitsebukett. Mul tuli küll mõrkjasmagusa õlle asemel komplekti hapukas õun ja magus aprikoos.
    http://www.linnuliha.ee/pardikoivad-magusate-vurtside-ja-aprikoosidega/2012/03/29/

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ohohh, see küll üks põnev retsept!Aitäh, Tuuli - õuna ja soja kooslus tundub igatahes üks väga proovimist väärt asi olevat.Soome reidi peab tõesti varsti ette võtma, mul on juba praegu pikk nimekiri asjadest, mida KINDLASTI kööki tarvis oleks, see sama tõrvaõlu kaasa arvatud. :))

      Kustuta
  4. Ma kirjutaks ka su esimesele lausele kahe käega alla.
    Õlle ja sojaga part aga kõlab ju lausa suurepäraselt, see tuleks küll ära proovida.
    Tõrvaõlu....hmmm, huvitav:)

    VastaKustuta
  5. Eijah, tuleb seisma jäänud titekäru töökorda timmida ja Soome tõrvaõlle järgi põrutada :)) Kahju isegi, et suusahooaeg läbi ja nüüd selline info, kuum tõrvaleil peale suusatamist sobiks jaheda tõrvaõlle juurde ilmselt väga hästi. Tõrvaparti tahaks ka hirmsasti :)

    VastaKustuta
  6. Mari-Liis, tore näha, et ma pole oma murega üksi.:)Alles viimaste kuude jooksul on koitma hakanud, millesse ma ennast kogu selle toidundusega seganud olen.
    Marju, tõrvaõlle jaoks ei ole äkki isegi väga talve tarvis. Näiteks keset palavat suvepäeva on jõululaulud meie fonoteegis vägagi in, ilmselt jahutab talviselt tõrvane märjuke samamoodi.:) Ilmad on aga muidugi sellised heitlikud, nii et mine tea, äkki saab suusa veel lähiajal mäele viia ja pärast teadagi mis...

    VastaKustuta
  7. Tõrvaõlle asemel öeldakse Eestis minu meelest suitsuõlu. Tartu Gambrinusest tasub küsida!

    VastaKustuta