neljapäev, 15. märts 2012

Kevadine Stockholm


Stockholmis ON juba kevad - õitsevad lumikellukesed ja rõõmsad värviliste tennistega rootslased ei lase selles üldse kaheldagi. Vahel kohe juhtub nii, et täiesti sobival momendil teevad kallid sõbrad ettepaneku laeva hüpata ja väljamaale sõita.  Ei saa öelda, et see kruiisipaketti kuuluv mõnetunnine linnaluba  just piisav oleks, kuid kui hea tuju ja meeldiv seltskond kaasas, siis piisab argise rutiini peletamiseks sellestki.



Heinaturg
Hötorget ehk maakeeli heinaturg, on sadamast nii kümneminutilise bussisõidu kaugusel. Esmaspäevast laupäevani müüakse õues värsket puu ja köögivilja, pühapäeval muutub see aga kirbuturuks. Õues laiutasid sparglivirnad ja tulbimeri. Pecorino ja chorizovalik turusaalis võttis silme eest kirjuks. Artišokke oli lettidele kuhjatud ikka kõvasti. Ise ma küll eriline valmistoidu austaja ei ole, kuid juba valmis pakitud või puutiku otsa pikitud värsked mereannid ja köögiviljad teevad rõõmsaks ilmselt nii mõnedki kontorist koju ruttavad rootslased - pakk või tikk ahju, klaasike valget veini kõrvale ja gurmee missugune!

Nägin oma ihusilmaga esmakordselt ka kassaavat ehk maniokki, Kagu- Aasias ja Lõuna-Ameerikas kasvatatavat rohke tärklisesisaldusega juurikalaadset mugulat, millest valmistatakse muuhulgas ka tapiokki ehk teratärklist.


Kohvikud ja veresuhkur
Kui veresuhkur langeb ohtlikult madalale, võib mõni inimene muutuda väga kurjaks. Ohumärkide ilmnedes hakkasime paaniliselt mõnda lahedat kohvikut otsima, kus saaks nautida krevetikuhja alla mattunud ehtrootslaslikku võileiba, kohvi ja ehk ära proovida ka kuulsad Rootsi safranisaiad, mida kohalikud nimetavad kenasti - lussekatter. Vanalinnast leidsime lõpuks Schweizer Konditori kohviku (Vasteranggatan 9) , kus lett oli lookas, lattet pakuti lausa kausiga ning sisekujundus oli kevadiselt rõõmus ja värviline. Toit maitses hea, kuid pärast kodus tšekki vaadates kippus ikka eestlasele omane ving  peale tulema. Jäägu see aga iga inimese enda otsustada, kas 5 EUR kohvi ja 15 võileiva eest on ikka väga mõistlik maksta.
Safranisaia kahjuks seekord ei kohanud, kuid vastlakuklid olid veel nii mõnegi kohviku menüüs esindatud.



Kuninglik seep ja hullunud šoppajad
Kas mul on ikka tarvis seda puuhobusega külmikumagnetit? Äkki midagi H&M-i Marni kollektsioonist? Aga postkaarti, mis ütleb "Naine ilma meheta on nagu kala ilma jalgrattata..." ? Ilmselt mitte, kuid vahest on tore siiski ka midagi sellist koju kaasa võtta. Meie kajut lõhnas igatahes tagasiteel kuningliku seebi järgi, mis mõnega lausa kuningapalee kingipoest kaasa rändas. Indiska pood oma nõude, patjade ja muude kodusisustusvidinatega on igatahes minu lemmik. Ausõna, need napid viis tundi olen ma võimeline ainult seal ka ära kulutama.


Tagasiteel "nautisime" kaasreisijate karaokeesitust ja rootsikeelsetest Bondi-filmi subtiitritest tuletasime sõna "seksmiljonär", mis tekitab ilmselt rohkem küsimusi ja elevust kui igavad "kuus miljonit", mida see tegelikult tähendama peaks. Akna taga triivisid võimsad jääpangad ja kodu jõudis üha lähemale. Õnneks sai ikka pisut kevadet ikka Stockholmist kaasa võetud!

4 kommentaari:

  1. Mõnus lugemine, mis tõi taas igatsuse Kuningriigi järele!

    VastaKustuta
  2. Aitäh! Igatsus on juba endalgi peal, sest ikka häbiväärselt vähe aega sai seal viibitud. Järgmisel korral tuleks vähemalt paaripäevane visiit teha.

    VastaKustuta
  3. Stockholm on töesti üks ilusaimaid linnasid :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ...ja nagu näha, on mõnel meist ka igale stockholmlasele au tegevad värvilised ketsid! :) Väga tore lugemine see sinu blogi ja kuigi mulle Eestis väga meeldib, teeb see natuke heas mõttes kadedaks ka.

      Kustuta