neljapäev, 29. september 2011

Mida teha ubadega?

Alustagem sellest, et oasõber ei ole ma siiani teps mitte olnud. Jah, need rohelised oad on olnud taldrikul mõned korrad ja sel suvel isegi kollased, aga seesugused, mida leotama peaks või mis purgist konserveerituna toidu sisse kuidagi sobituksid, siis täitsa julge "ei" kohe. Ei saa öelda, et nad mulle nüüd üldse ei maitseks, kuid midagi väga jändamisväärset ka neis leidnud ei ole. Kuna sel aastal toiduga aga rohkem tegemist ette tuleb, kui kunagi varem, siis nüüd need oad...

Täiesti esimest korda proovisin ube ka peenralapil kasvatada ja kevadel sai muidugi need kõige ilusamad seemneletist välja valitud - kogemust suurt polnud ja kuidas siis muidu ikka valida. Kena nimi oli ka - Borlotti! Ja nii nad siis isekesi kasvasid seal tagaaias, kuni perenaisele lõpuks mõned nädalad tagasi meenusid. Olidki täitsa oa moodi oad.




Järgmine mure - mida paganat nendega siis üldse peale hakata? Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga leidsin lõpuks selle retsepti. Ausõna, käsi südamel tunnistan, et olen nõus järgmised kümme aastat ainult kokaraamatuid lugema, kui selle tulemusena ise ka midagi sarnast välja mõtlen. Ehk siis mingi peaaegugi sama hea toidu. Vaata ja imesta, söö ja rõõmusta, muud ei oska ütelda. Natuke vähendasin küll chorizo ja sidruni kogust, sest kartsin, et need äkki liialt domineerima jäävad - julgemad panevad rohkem, aga ma teen järgmisel korral ilmselt ikka täpselt samamoodi. Krevette läks mul jälle rohkem, kuna rakendasin ikka terve paki kõhutäie heaks ära.
Natuke jälgimist ja ahju-välja liigutusi on, kuid lõpptulemus on minu arvates seda kõike väärt. Ilmselt saab sama toitu teha ka kuivatatud ubadega, eelnevalt tuleks need sel juhul aga siiski leotada ja peaaaegu valmis keeta.

Ahjuroog värskete borlotti ubade ja tiigerkrevettidega



Vaja läheb:

250g värskeid borlotti ube (kuuldavasti sobivad ka valged oad kenasti)
150 g chorizo vorsti, kooritud, lõigutud nii nagu meeldib
2 punast sibulat
1 punane tšilli, seemned eemaldatud ja kaun viilutatud
1 küüslauguküüs, kooritud, muljutud ja hakitud
1 purk konserveeritud tomareid
oliiviõli
näpuotsaga suhkrut
1 spl punast veiniäädikat
soola-pipart
tüümiani
punet
300ml kanapuljongit (tehke ka ise, see on lihtne. Pealegi säilib sügavkülmas oma mitu kuud ja kuubikuga ei anna võrreldagi)
poole sidruni koor ja mahl
u 500g värskeid (või külmutatud, aga keetmata) tiigerkrevette
2 punast paprikat, poolitatud ja seemnetest puhastatud. Jäta vars külge, see annab toidule ilu juurde
u 2 viilu ciabattat või muud robustsemat saialist
u 20 värsket kirsstomatit

Kuumuta ahi 200 c-ni.

Kõigepealt valmista tomati ja oa cassoulet (kõlab nii kenasti, et pidin kohe kirja panema, tegelikult siis ikka selline hautise moodi asi). Koori ja haki üks sibul. Kuumuta sügavam pann julge oliivõlisortsuga, lisa hakitud sibul, küüslauk ja tšilli ja kuumuta keskmisel kuumusel segades, kuni need hakkavad kergelt värvi muutma.

Lisa tomatikonserv, puljong, äädikas ja suhkur. Lase keema tõusta ja seejärel alanda kuumust. Lisa oad, hakitud tüümian ja pune. Hauta u 15 minutit, kuni oad on läbi küpsenud ja kaste hakkab vaikselt paksenema.Tõsta pann tulelt ja lisa sidrunimahl ning riivitud koor.

Aseta ahjuvormi poolitatud paprikad, kumer pool all, nõgus üleval. Nirista peale pisut oliivõli ja küpseta ahjus 15 minutit. Seda saad teha tegelikult samaaegselt ubade hautamisega.

Tõsta lusikaga oakastet nii paprikakaunte sisse kui ümber.
Koori teine sibul ja lõika pikkupidi 8-ks. Aseta sibulad, chorizolõigud ja kirsstomatid kenasti ubadele-paprikatele ja pane 20 minutiks ahju.

Nüüd puhasta krevetid. Vaata, et soolikas saaks ka kenasti eemaldatud!

Aseta krevetid roale ja rebitud sai ka. Veel 10-12 minutit ja toit on valmis!

Ubade invasioon minu köögikappi on igatahes alanud ja tere tulemast  chili con carne, chili non carne ja sada muud oarooga! U-ba!

2 kommentaari: