teisipäev, 19. juuli 2011

Crostinid suvikõrvitsaõitega


Mis vahe on siis ikkagi crostinil ja bruschettal? Arvata võiks, et tegu on suhteliselt lihtsa küsimusega, millele targad raamatud või siis internetiavarus kiirelt vastuse annavad. Tutkit. Pigem selgus see, et piirid kahe saiaviilu vahel on kerged kaduma, sest niipea, kui leidsin mõne vähegi mõistlikuna tunduva väite, lükkus see järgmise allika juures kohe ümber. Leidsin hulgaliselt näiteid nii küüslaugustest ja ülisuurtest crostinidest kui mini-bruschettadest ning mida rohkem uurisin, seda segasemaks asi läks. Aga ega see teab mis eluterve vaagimine polegi, eriti veel keset kena suvepäeva, ja kui keegi teadjam oskab siia veel midagi lisada, siis olgu ta palun nii lahke.

Crostini - (it.keeles "väikesed röstsaiad") valmistatakse tavaliselt baguette'ist (pikk prantsuse v itaalia sai), aga ka ciabattast vms. Tavaliselt väikesed ja õhukesed röstitud saiaviilud miski mõnusa kattega. Esineb aga ka suuremat kasvu tõlgendusi. Sai röstitakse ahjus või grillitakse ja määritakse oliivõliga, kas enne või pärast seda. Serveeritakse soojalt koos eraldi valmistatud uhkema kattega või lihtsalt juustu, ürtide vms-ga.

Bruschetta - tuleb it.keelsest sõnast bruscare, mis tähendab sütel küpsetamist. Tavaliselt kasutatakse selleks puhuks ciabattat või muud jämedama olemisega külasaia.Nii kasutasid itaallased vanasti (ja ilmselt ka praegu) ära väheke väsinud  moega saiaülejääke.Viilud on üldjuhul suuremad ja jämedamad kui crostini puhul. Sai grillitakse või siis röstitakse ahjus, hõõrutakse küüslauguga, määritakse õliga ja maitsestatakse soola-pipraga.  Kattena on enim levinud tomat-basiilik-mozzarella, kuid tegelikult võib kasutada peaaegu kõike, mida hing ihaldab, alates ubadest ja lõpetades prosciuttoga.

Suhteliselt sarnane jutt, nagu näha. Ise olen siiski endiselt veendunud, et crostinid on lihtsalt väiksemad ampsud ja bruschettad õige pisut suuremat tööd nõudvad närimised, olgu siis küüslauguga või ilma.



Minu crostinid valmisid "kokkan sellest, mida näen" meetodil: suvikõrvitsaõied leidsin aiast, paprika köögiaknalt ning seedermänniseemned ja saia kapist. Suvikõrvitsaõied annavad toidule natuke isemoodi piprase maitse, kui see meeldib, siis uha õisi julgelt, kui mitte, siis võid need ka sootuks ära jätta. Kasutasin isasõisi ja sekka ka paar väiksema viljaga emast. Antud kogusest peaks saama 6-8 saia, kuid palju oleneb nii saia, paprika kui kõrvitsa suurusest.

Vaja läheb:

6 viilu pikka saia või peenema taljega ciabattat
sorts oliiviõli praadimiseks+saia määrimiseks
6 suvikõrvitsaõit (enamuses isased + paar väiksema viljaga emast. Õied ribadeks lõigatud.Viljad viilutatud.)
1 küüslauguküüs, hakitud
1 paprika, õhukesteks ribadeks lõigatud
basiilikut
väike peotäis seedermänni- või kõrvitsaseemneid
soola, pipart

Rösti seemned kuumal ja kuival pannil ning tõsta kõrvale.
Kuumuta ahi 200 c-ni. Vala ahjuplaadile sorts oliiviõli ja määri sellega saiad kokku. Rösti saiaviilud ahjus kergelt kuldseks (u 5 - 7 minutit).
Samal ajal valmista kate. Vala pannile õli ja kuumuta hakitud küüslauk, sega juurde paprika ja viilutatud suvikõrvitsapojad, kuumuta ja sega paar minutit.
Lisa pannile hakitud suvikõrvitsaõied (kollane osa ilma südamikuta), maitsesta soola-pipraga ja sega läbi.
Kata crostinid suvikõrvitsaseguga, peale puista basiilik ja eelnevalt röstitud seemned.
Serveeri soojalt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar