reede, 29. september 2017

Ahjupart ploomide ja punase veiniga

Minupoolest võiks see õige sügis nüüd tegelikult juba ka kätte jõuda. Päikesepaistest pungil ilm on kahtlemata kena, kuid lugedes kokku kõiki neid vihmaseid suvepäevi, võib leiduda inimesi, kelles saabunud vananaistesuvi kerget trotsi tekitab. 
Võid veel näiteks täheldada, et käid kogu aeg valesti riides - seeni korjates on sokk kummiku sees nagu see soe aurav rätik, mida mõnes restoranis käte puhastamiseks pakutakse ning kui õhtupoole põdrakärbsetäpilise pulloveri autopagasnikusse eksiili saadad ja ettenägelikult hommikuse kohvi peale piima ostma lippad, märkad, et selleks hetkeks end juba vatijopede ja saabastega varustanud persoonid poesabas sind kriitilisel ilmel takseerivad. Ja õigusega, sest t-särgiga on ikka jube külm.
Samasugune segadus võib valitseda ka toidulaual, sest keskpäeval võib ju tunduda, et kerge salat koos karge klaasikese valge veiniga on just see, mida hing õhtul ihkab - hõõguva kamina ja sooja pleediga komplektis see mõte võib-olla hiljem aga enam nii hea ei tundu. Seepärast vist kipubki mul viimasel ajal järjest rohkem toite ahjupannile, erinevaid ube vette likku ja vürtsid on end kuivainekapis juba eeskujulikult esiritta sättinud. Kui aega natuke rohkem kui argiõhtul, siis rändab ahju ka see päris sügisese moega part.



AHJUPART PLOOMIDE JA PUNASE VEINIGA
neljale

1 part
(1 sl punast veiniäädikat + 1 dl vett)
1- 1,5 sl meresoola
1 punane sibul
2 küüslauguküünt
1 kaneelikang
3 tähtaniisi
1 tšillikaun
paar õhemat ingveriviilu
2 sl mett
4 dl (nii poole pudeli jagu) kergemat kuiva punast veini (nt.pinot noir)
u 16 ploomi
hakitud rohelist sibulat ja keedetud riisi serveerimiseks
soola-pipart

Kui on aega, siis võiks pardi juba eelmisel õhtul maitsestada - nii saab minu arvates pisut maitsvama tulemuse, kuid see pole kiirel ajal kindlasti kohustuslik. Võta part pakendist ja sega veiniäädikas veega. Hõõru liha selle seguga kokku nii seest kui väljast. Seejärel patsuta kuivaks ja hõõru soolaga sisse. Lase pardil sedasi külmikus öö läbi seista. Soovitavalt lihtsalt suuremal taldrikul ja ilma igasuguse kilekatteta, et nahk pisut "kuivaks" ja hiljem ahjus mõnusalt krõbedaks saaks.

Tõsta part pool tundi enne küpsetama asumist külmikust välja ning kuivata ja maitsesta soolaga nii seest kui väljast (kui esimese etapi vahele jätsid). Kuumuta ahi 160 kraadini ja küpseta parti suuremas ahjunõus u 1,5h. Vala ära pannile valgunud rasv (säilita seda nt külmikus, et teinekord krõbedaid ahjukartuleid valmistada). Vala pannile kooritud ja sektoriteks lõigatud sibul, kergelt muljutud, aga koorimata küüslauk, poolitatud ja eemaldatud kividega ploomid, seemnetest puhastatud ja hakitud tšilli, ingver ning kaneelikang, mesi ja vein. Küpseta parti nüüd sellise seguga samal temperatuuril veel u 1tund. Vahepeal võid parti pannimahladega kasta ka. Lase enne serveerimist nii 15 minutit lihal puhata. Kui soovid, võid sel ajal pannivedeliku tavalisele pannile valada ja koos 0,5 tl maisitärklise-paari supilusikatäie vee seguga paksemaks keeta. see võtab aega vaid paar minutit.Vajadusel maitsesta soola-pipraga. Serveeri parti koos pannisisuga ja keedetud riisiga. Peale puista hakitud rohelist sibulat.

laupäev, 23. september 2017

Õuna-mandli "šarlotka"


Seda kooki olen teinud nüüd küll väga tihti. Osalt sellepärast, et et see maitseb kõigile ja erinevalt võib-olla mõnest teisest üllitisest, süüakse ka alati ära. Teisalt olen ka lihtsalt teada tahtnud kui palju õunu ühe koogi sisse mahutada annab ja täiesti süüdimatult sellega siin eksperimenteerinud. Jõudsin praegu 1 kilo õunteni.
Kuigi välist sarnasust märgata pole, on Venemaal vägagi tuntud "šarlotka" kaugelt seotud selle kõige kuulsama, pealt rullbiskviidise, seest koorevahuse šarlottkoogiga. Ilmselt seepärast et rohked õunatükid jätavad koogi sisse toreda mustri ja marmelaadja meeleolu.Aga ei julge siin rohkem spekuleerida - päritolust olulisem on vähemalt minu jaoks küll kook ise. Millegipärast meenutab see venepärase hüüdnimega kook mulle hoopis aega, mil elasin veel mustakal, telefone polnud, ning akna all hüüdsid vene päritolu noormehed üksteist öösel ja päeval  - "Serõõiii!". Täpselt samamoodi võiksid nad püüda köita mõne kena prantslannast tütarlapse tähelepanu, kelle nimi on Charlotte - "Šarlotkaa!". Nii, et kogu kvartal kajab.
Minu "šarlotka" valmis mandlibiskviidiga ja kuna leidsin kapist ka pisut martsipani, mis magusaröövlitest imekombel järele oli jäänud (meil vähemasti käivad köögikapi kallal sellised tegelased, kes hammustavad küpsetusšokolaadist ja martsipanist tükke ning puistavad laiali rosinaid). Küpsetusaeg sõltub natuke ka õunasordist ja see võib olla ka pisut pikem. Üldjuhul aitab tikuga torkimine selgusele jõuda, kas koogisisemus - ja eriti keskkoht on kenasti läbi küpsenud. Kui õunu koogi sisse rohkem pista, tuleks küpsetusaega kindlasti ka pikendada (nii u tunnini) ja koogil enne lahti lõikamist korralikult maha jahtuda lasta.




ÕUNA-MANDLI "ŠARLOTKA"

Kaheksale

600 g õunu
3 muna
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut +2 sl (Dansukker)
2 dl mandlijahu
2 sl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit
50 g martsipanimassi
2 sl sidrunimahla
1 tl jahvatatud kaneeli
2 sl mandlilaaste
1 tl tuhksuhkrut serveerimiseks (Dansukker)


Koori õunad ja eemalda südamikud (kokku peaks saama nii vähemalt 400g puhastatud kogust). Tükelda ja lõika õunad õhukesteks viiludeks ning sega kergelt 2 sl suhkru, sidrunimahla ja kaneeliga. Vahusta toasoojad munad suhkruga tugevaks vahuks (see võib aega võtta ca 5 minutit). Sega mandlijahu, tärklise ja küpsetuspulbriga ning sega segu omakorda ettevaatlikult spaatliga vahu keskelt kaarjate liigutustega alla ja kausi külgede poole liikudes, et vaht võimalikult kohev säiliks. Riivi külmkapikülm martsipan ja lao õunaviiludega vaheldumisi u 25 cm suurusesse lahtikäivasse koogivormi, mille põhjale võid enne kinnitamist asetada küpsetuspaberi nii et see kinnitatud vormi vahelt seelikuna veidi välja paistab – nii jääb vedelamat sorti tainas kindlamalt vormi püsima. Vala õuntele tainas ja lase mõni minut tainal allapoole valguda. Lisa mandlilaastud ja küpseta  kooki 170-kraadise ahju alumisel siinil u 30-40 minutit. Enne serveerimist lase jahtuda ja puista peale tuhksuhkrut.

*Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga

laupäev, 16. september 2017

Hirsipuder mandlipiima ja ahjuõuntega

Minu aed ütleb, et õunadega pole sügis ka sel aastal koonerdanud. Kui aga paari puu pealt saab saaki täpselt niipalju, et mahlapressi pole mõtet õuele ajada, kuid kogu seda kraami ise ka kinni pista ei jaksa, siis pole muud teha kui iga võimaliku toidu sisse õunu toppida. Eriti kui tegu on magusamate söögiõunadega, mis pikemat säilitamist ei kannata. Püüan nüüd oma laadungit kuidagi mõistlikult köögis rakendada ja uusi ning vanu retsepte siia blogisse ka pista. Ja kõik head ning paremad õunaretseptid, millega kokku olete puutunud on kommentaarides samuti vägagi teretulnud - usun et ubinauputust tuleb ette praegu päris paljudel ja häid mõtteid pole kunagi liiga palju.
Ahjuõunad näiteks on minu arvates täielik kiirklassika, mida saab kasutada nii magustoituna kui nagu allpool järele proovitud - ka pudrukattena. Hirsi taasavastasin enda jaoks aga alles mõned aastad tagasi ja nüüd kasutan seda tihti nagu kuskussi või kinoad kas salatites või ahjuköögiviljadega segatult ning mis seal salata, tegu on igati maitsva (ja toitaineterikka!) kraamiga. See retsept lahendab ära muidugi ainult nelja õnnelikku õuna mure, mis suurema lasti juures mõne ainult naerma ajab. Aga noh, siis juhuks kui need neli just näiteks üle juhtuvad olema. :)





HIRSIPUDER MANDLIPIIMA JA AHJUÕUNTEGA

Neljale


2 dl hirssi
2 dl vett
6 dl mandlipiima
1 sl mett
meresoola


Ahjuõunad:
4 õuna
1 sl mett
4 sl mandlilaaste
näpuotsaga jahvatatud kaneeli


Kuumuta potipõhjas hirssi segades nii minuti jooksul. Lisa vesi, 5 dl mandlipiima, sool ja suhkur. Lase u 15 minutit podiseda, vahepeal segades. Kui puder tundub peaaegu pehme, lase kaane all veel 5 minutit tõmmata. Vajadusel lisa veel veidi vett. Samal ajal kui puder keeb tükelda õunad veerandikeks või suuremate õunte puhul veel väiksemateks tükkideks, sega meega läbi ja puista peale kaneel ja mandlilaastud. Küpseta 180 kraadises ahjus kõpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil samuti u 15 minutit. Jaga puder kaussidesse, lisa ahjuõunad ning vala juurde sorts mandlipiima ning nirista juurde pisut vedelat mett.



* Retsept ilmus ka ajakirja  Anne&Stiil märtsinumbris

kolmapäev, 23. august 2017

Suvine marjatort mandlibiskviidi, mascarpone ja valge šokolaadiga



Tuleb välja, et täna on rahvusvaheline biskviitkoogipäev. Seoses sellega meenus mulle kohe üks postitamata tort ja kuna suvi VEEL siiski kestab, tundub igati paslik (loe:viimane aeg) see siia nüüd üles riputada. Marjahooaeg tundub siiski kestvat seekord jõuludeni või vähemalt oktoobrikuuni välja, sest kui eelmisel aastal olid korvid selleks ajaks juba õunu täis, rassin praegu juba mitmendat päeva alles sõstrapõõsastes. Ja kodumaiseid maasikaid leiab vähemasti turult veel siiani. 
Niisiis, head biskviitkoogipäeva! Ja lubagem endale siis üks tükike kooki selle ülemaailmse sündmuse puhul - kui küpsetamist ette ei jõua võtta, siis mõnda toredasse kohvikusse tasub täna ikka põigata.:)



SUVINE MARJATORT MANDLIBISKVIIDI, MASCARPONE JA VALGE ŠOKOLAADIGA
Kaheksale

Põhi:
8 muna
8 sl rafineerimata roosuhkrut (Dansukker)
4 sl mandlijahu
4 sl kartulitärklist
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 sidruni riivitud koor

Täidis ja kate:
500 g mascarponet
3 dl vahukoort
100 g valget šokolaadi
1 sl riivitud sidrunikoort
1 sl vanillisuhkrut (Dansukker)
300 + 200g maasikate ja mustade sõstarde segu (sobivad ka vaarikad ja mustikad, ainult mustsõstrad vms, jälgi siis ainult suhkrukogust pingsamalt ja lisa seda hapumate marjade ja soovi korral pisut rohkem)
4-5 sl suhkrut (Dansukker)
sorts sidrunimahla
2-3 sl apelsinilikööri (nt. Cointreau)
1 sl tuhksuhkrut (Dansukker)

Lisaks: värskeid marju, kibuvitsa- või (pritsimata!) aiaroosiõisi

Vahusta munad koos suhkruga tugevaks vahuks. Sega kokku tärklis, mandlijahu ja küpsetuspulber ning lisa ettevaatlikult segades munavahule koos riivitud sidrunikoorega. Jaga tainas kahte 20 cm läbimõõduga koogivormi, mis on eelnevalt rasvainega määritud ja kergelt tärklisega üle puistatud. Küpseta koogipõhju 200 kraadises ahjus u 20 minutit. Kui need hakkavad küpsetuse lõpufaasis liialt tumenema, alanda veidi kuumust. Jahuta koogipõhjad vormides tagurpidi küpsetusrestile tõstetult – nii ei vaju põhi liialt kokku. Lõika mõlemad jahtunud koogipõhjad kaheks võrdseks kihiks.
Hõõru 300 g marju koos suhkruga vedelamaks massiks, lisa sidrunimahl ja liköör. Sulata šokolaad vesivannil, vahusta vahukoor koos mascarponega ja lisa kergelt jahtunud šokolaad, riivitud sidrunikoor ja vanillisuhkur.
Tõsta alumine põhjatükk serveerimisalusele, immuta vedela marjaseguga, tõsta peale mascarponesegu ja kata tükeldatud marjadega, korda sama kõikide kihtidega. Kata kook üle jäänud mascarponeseguga ja lase külmikus vähemalt paar tundi, soovitavalt üle öö seista. Serveerimisel püreesta üle jäänud marjasegu ja pressi läbi sõela. Kaunista kook marjade ja kibuvitsaõitega, vala peale saadud marjakaste ning puista lõpetuseks üle veel tuhksuhkruga.


* Retsept valmis koostöös d-kokaraamatuga

laupäev, 19. august 2017

Ahjuvorm koha, suvikõrvitsa ja tomatitega



Viise, kuidas inimesi liigitada, on kahtlemata erinevaid. Viimasel ajal olen näiteks kokku puutunud nendega, kes ahju ning ahjuroogasid ülistavad, kuid järjest enam ka minimalistlike vaadetega tüüpe, kes selle agregaadi olemasolu koduses majapidamises vajalikuks ei pea. Äärmuslikematel juhtudel võrdub sellistes kodudes ahi näiteks hoopis panipaigaga. 
Ma ise kaldun arusaadavatel põhjustel sellesse esimesse gruppi. Pealegi olen piisavalt laisk, et tihti piirduda perele toidu valmistamisel erinevate köögiviljade ja vahel ka liha tükeldamise ja ahju lükkamisega. Samas kui järele mõtelda, saaks ilma ahjuta vägagi hästi hakkama ka suuremat sorti toidusõber. Igat sorti küpsetamine tuleks küll siis ilmselt igapäevaselt kas elimineerida või sisse osta näiteks mõnest sümpaatsest pagariärist või restoranist. See viimane kõlab tegelikult ju päris hästi.

Ahjuvormi on aga ilma ahjuta küll üpris keeruline (kuid mitte võimatu, sest siit saab aretada kindlasti ka ühe võrratu panniroa) valmistada ja seepärast on allpool asuvast retseptist kasu küll pigem ahjusõpradele. Ja nendele, kes praegu pingsalt nuputavad, mida ette võtta sülle sadanud suvukõrvitsa- ja tomatisaagiga ning külmkapis nukrutseva pooliku pestopurgiga.



AHJUVORM KOHA, SUVIKÕRVITSA JA TOMATITEGA

Neljale

450 g kohafileed (ahven sobib ka hästi)
150 g rohelisi või kollaseid oakaunu
250 g suvikõrvitsat
500 g (kirss-)tomateid
3 viilu toorsuitsupeekonit
100 g mozzarellat
3-5 sl pestot
basiilikulehti
soola, pipart, oliiviõli

Suurema kala filee tükelda u 4-5 cm tükkideks väiksemad jäta niisamuti. Maitsesta kala kergelt soola-pipra ja sortsu oliiviõliga. Trimmi vajadusel oakaunade otsad ja vala oad u 2 minutiks keevasse, soolaga maitsestatud vette. Kurna ja loputa kiirelt külma veega. Piserda ahjuvorm kergelt õliga ja vala vormi viilutatud suvikõrvits ning tükeldatud tomatid. Sega sekka pesto ja küpseta 200 kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni köögiviljad on kergelt kuuma saanud, kuid mitte päris valmis.  Lisa kala ja pisemateks tükkideks lõigatud või rebitud mozzarella ning küpseta veel u 10 minutit, kuni kala on küps aga mahlane. Samal ajal kui kala küpseb, prae pannil peekon krõbedaks ja pudista see valmis toidule. Maitsesta vajadusel veel täiendavalt ja serveerimisel lisa mõned värsked basiilikulehed.


* Retsept ilmus ka Postimees Arteris 29.07.17

reede, 30. juuni 2017

Plaadipavlova rabarbrikreemi ja maasikatega

Tundub, et paar päeva tagasi soetatud päevitustoolide asemel oleks võinud valida hoopis midagi sooja ja keha katvat. Praeguse ilma ainuõigeks lohutuskoogiks on vist küll ainult üks ülisuur plaadipavlova heade ja paremate lisadega...
Kodumaiseid maasikaid vist juba siin-seal leidub - esimese leidsin näiteks täna juba ka enda peenrast. Sellel koogil uhkeldavad aga Poola maasikad ja kuigi üks mu sõbrannadest nimetab hakke (teate küll, need väikesed linnud) järjekindlalt Poola varesteks, mis oleks justkui päris vareste hädisem versioon, siis see loogika maasikate osas küll kehtida ei tohiks. Vähemalt mitte niikaua, kui letid ja aiad kodumaisest kraamist korralikult üle on ujutatud.
P.S. Ja plaadipavlova kui täiesti praktilis-glamuurse koogitüübi idee eest kniks, kraaps ja käteplaksutus Marjule kelle eeskujul ma seda mõned aastad tagasi tegema hakkasin. Aja jooksul on igasuguseid variatsioone proovitud ja katsetatud ning nüüd ei möödu ilma selleta meil vist ühtegi suuremat sorti tähistamist.




PLAADIPAVLOVA RABARBRIKREEMI JA MAASIKATEGA
kaheksale kuni kuueteistkümnele 

Põhi:
10 munavalget
450 g suhkrut
1 sl maisitärklist
1 sl punast (või valget) veiniäädikat
näpuotsaga soola

Kate:
400 g toasooja toorjuustu
4 dl vahukoort
1 sl vanillisuhkrut
500 g maasikaid
peotäis granaatõunaseemneid
piparmündi- või melissilehti
tuhksuhkrut


Vahusta toasoojad munavalged ja lisa viies-kuues osas suhkur, samal ajal mikseriga vahustades ja oodates, kuni eelmine suhkrusorts on lahustunud. Valmis vaht peab olema tugev ja läikiv ning suhkruterasid ei tohi olla ei näha ega tunda. Vahustamine võib aega võtta üle kümne minuti. Sega kokku tärklis ja äädikas ning lisa need munavahule korraks veel kergelt vahustades. Lase ahjul kuumeneda 150 kraadini. Kata suur ahjuplaat küpsetuspaberiga ning pritsi sellele veepritsist pisut vett - nii saad besee hiljem lihtsamini paberilt kätte. Tõsta paberile munavaht ja aja see spaatli või lusikaga see hoolega mööda panni laiali jättes siia-sinna ka teravamaid tippe. Pane beseesegu ahju ja keera kuumus 120 kraadini. Küpseta 1 tund ja 20 minutit. Seejärel keera kuumus maha ja lase beseel veel 10 minutit ahjus seista. Lõpuks paota ahjuust ja lase koogil nii vähemalt tund aega või üleöö  jahtuda.

Keera jahtunud pavlova ringi ja eemalda ettevaatlikult paber. Tõsta besee õiget pidi serveerimisalusele. 
Katte valmistamiseks vahusta vahukoor suhkru ja toorjuustuga ning aja saadud segu ettevaatlikult mööda beseed laiali. Tõsta siia-sinna rabarbrikreemi ja sega seda kergelt kreemiga, kuid mitte ülemäära hoolikalt. Kata kook puhastatud ja tükeldatud maasikatega, puista peale granaatõunaseemneid ja kaunista piparmündi- või melissilehtedega. Sõelu kõige tipuks peale veel pisut tuhksuhkrut ja ...valmis ongi. 

*) - Retsepti leiad eelmisest postitusest








Rabarbrikreem


Kuigi tänavune suvi pole siiani just oma nimele vääriliselt käitunud, on ka sel nähtusel omad plussid. Veel juuniski sai näiteks südamerahuga kuusevõrseid korjata (asi, mille ma muidu alati maha olen maganud) ja õnneks jätkub vähemalt minu aias endiselt ka rabarbrihooaeg. Ilmselt küll mitte igavesti kuid vähemalt praegu on varred ikka veel kevadiselt värske olemisega.
Rabarbrikreem on üks mu suurtest lemmikutest sest esiteks maitseb see muidugi hea kuid vähem tähtis pole ka see, et tegu on üpris praktilise üllitisega, mis lahendab üle jäänud munakollaste probleemi ja teeb põnevaks ka kõige igavama koogi. Või jäätise. Või pannkoogi. Või....päeva sest natuke mitte konti murdvat mässamist selle kreemiga ju on. 


RABARBRIKREEM
u 4-5 dl

250 g rabarbrivarsi
1-1,5 dl suhkrut
0,5 dl vett
4-6 munakollast
110 g võid
1 sl sidrunimahla

Haki koorimata (aga pestud) rabarbrivarred ja lase need koos veega potis podisema. Kuumuta kaane all u 5 minutit, vahepeal segades. Tõsta tulelt ja kui rabarbrid ei tundu piisavalt pehmed, siis lase neil kaane all veel pisut "tõmmata" või nii lõplikult jahtuda. Püreesta jahtunud rabarbrid ja vala segu kaussi koos munakollaste, suhkru ja sidrunimahlaga. Sega ühtlaseks ja aseta vesivannil (pott kuhu peale kauss kenasti asetub ja mille põhjas on kahe sõrmepaksuse jagu vett. Kausipõhi ei tohi puudutada ei vett ega potipõhja ja kuumenemine toimub pelgalt kuuma veeauru toimel) tulele. Lisa tükeldatud või ja kuumuta segades u 7-8 minutit kuni kreem on märgatavalt paksenenud. Pressi segu läbi sõela ja jahuta. Kreem säilib külmikus pea nädala kuid sobib ka sügavkülmutamiseks.