esmaspäev, 22. august 2016

Mustika-martsipanikook

Kui päris aus olla, siis metsas mustikaid korjamas käisin viimati vist küll pioneerilaagris. Seeni otsides võsa vahel ringi tuiata meeldib mulle väga, kuid millegipärast ei ole sama sooja tunnet minimõõtu marjade noppimise osas. Või noh, pigem nii sooja, et neid ämbrite kaupa koju tuua, sest neid peotäisi, mis seeni otsides kinni pistetud saab, ei suuda harilikult kokku lugedagi.
Õnneks müüakse turul mustikaid kilode kaupa ja mis nii viga neid koogi sisse panna. Kohe uhkelt. Martispan annab siin täidisele suuresti magusust ja maitset ja mis seal salata, sobib mustikatega väga hästi kokku. Ainuke tingimus - tegu peab olema siis ikka nende "õigete" ehk metsamustikatega. Kultuurmustikatega selle retsepti juures jännata ei maksa, need võib niisama ära süüa.


MUSTIKA-MARTSIPANIKOOK
kaheksale
Põhi:
100g mandlijahu või jahvatatud mandlilaaste
200 g jahu
200 g tükeldatud võid
1 muna
1 dl  heledat muscovado suhkrut (Dansukker)
1 tl riivitud sidrunikoort
näpuotsaga soola

Täidis:
5 dl mustikaid
2 sl suhkrut
200 g martsipani
250 g hapukoort
1 muna

Näpi taina koostisained kokku või  kasuta selleks köögikombaini. Suru tainas u 28 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja aseta täidise valmistamise ajaks külmikusse. Klopi kokku suhkur, muna ja hapukoor. Riivi martsipan (kõige parem on seda teha, kui martsipan on enne pisut külmikus tahenenud) ja lisa koos mustikatega segu hulka. Sega läbi. Torka koogipõhi kahvliga kergelt auguliseks ja küpseta 180 kraadises ahjus 15 minutit või kuni tainas hakkab kergelt jumet võtma. Vala peale täidis ja küpseta veel 25-30 minutit. Lase enne söömist täielikult jahtuda ja vähemalt paar tundi külmikus taheneda.


 *Retsept valmis koostöös D-Kokaraamatuga


esmaspäev, 15. august 2016

Ahjuvasikas torbikseentega





Ei saa öelda, et vasikas, veis või üldse raskema loomuga liha meie laual igapäevane külaline oleks. Pigem on viimase aja kaootiline kokkamine piirdunud ikka kergema ja taimsema kraamiga, kuhu sekka kala ja kana aeg-ajalt ka ära eksib.Kui aga sülle kukub ilus lihatükk  ja suur karbitäis torbikseeni, pole toitu armastavat inimest ahjuroa valmistamiseks veenma hakata, olgu tegu kasvõi südasuvega.
Mustad torbikseened on kukeseene sugulased ja näevad välja natuke sedamoodi, nagu oleksid nad mõnest Guillermo del Toro fantaasiafilmist välja karanud. Kui metsa asja pole, võib otsida neid näiteks praegu turult. Maitselt on need kukeseentest tugevamad ja on oht, et näiteks mõni laps või nõrgema närvikavaga isik nende söömisest keelduda võib (mille üle ülejäänud laudkond aga kindlasti rõõmustab).
Torbikseeni on ka väga lihtne kuivatada (sest nad on juba loomult õrnakesed ja kuivavad ilma igasuguse tõrkumiseta) ja veel lihtsam hiljem toidu sisse pista, sest seened koguvad end täpselt sama kiirelt ja ei vaja  toidu sisse pistmisel isegi eelnevat leotamist. Mina lasin neil lihtsalt paar päeva saunalaval küpsetuspaberile laiali laotatult end krimpsu tõmmata.
Värske must torbikseen

Saunalaval paar päeva kuivanud torbikseen



Toit ise siin on  aga lihtsamast lihtsam - ka kaste ei vaja ülemäärast pingutust ja saab seepärast üpris vedela moega. Kes soovib tummisemat leent, võib lõpetuseks vedeliku haudepotist pannile kurnata ja kõrgel kuumusel segades seda tihedamaks keeta. Killuke külma võid seal juures on ka abiks.


AHJUVASIKAS TORBIKSEENTEGA

u 1200 g vasikaaba või muu hautamiseks sobiv, soovitavalt kondiga kobedam tükk
1 sibul
1 küüslauguküüs
2 dl kuiva valget veini
2 dl 35% koort
180g musti torbikseeni
kaks killukest võid
peotäis tüümianioksi
meresoola, musta pipart

Võta lihatükk külmikust välja vähemalt pool tundi enne küpsetama asumist ja maitsesta kergelt soola-pipraga. Kuumuta pannil või ja pruunista liha mõlemalt poolt ning külgedelt. Tõsta liha haudepotti ja kuumuta pannil kergelt läbi ka hakitud sibul-küüslauk, vala need liha juurde potti ning nüüd kuumuta suure mulinaga ka veini u 3-4 minutit. Vala lihale, viska potti mõned tüümianioksad, kata kaanega ja küpseta 170 kraadi juures u 1,5 tundi või kuni liha on pehmenenud. Pool tundi enne küpsemisaja lõppu kuumuta pannil teine killuke võid ja prae torbikseened u 5 minuti jooksul kergelt läbi ja maitsesta soola-pipraga. Lisa lihale koor ja seened ning lase veel nii 20 minutit podiseda. Kontrolli maitset ja vajadusel lisa veel soola-pipart. Serveerimisel lisa lihale värskeid tüümianilehti ja paku kõrvale ikka värsket kartulit ka.



kolmapäev, 3. august 2016

Suvine värske kartuli-oa salat salvei ja peekoniga

Tegelikult ei ole ma oma blogi ära unustanud ja süüa teen ikka endiselt. Ilmselgelt eirab selline kaootiline suhtumine kõiki sotsiaalmeedia kivitahvlisse raiutud reegleid, head tava ja teab mida kõike veel, kuid mulle tundub, et ka kõige suuremast rõõmuallikast tuleb aeg-ajalt puhkust võtta, et silm säraks ja energiat jaguks. Jätkan igatahes uue hooga ja hoiatan, ette, et toitu on tulemas päris korralikult.
Värsket kartulit ja uba on kõik turuletid täis ja ilma nende kaheta ei kujuta ma ausalt öeldes ühte õiget suve ettegi. Ise olen sel aastal ka kartulikasvataja muide! Sordinimedest pole mul muidugi halli aimugi, aga keegi pole õnneks keelanud ise kartulitele nimesid panna - nii kasvab mul suurtes terrassipottides "Rimi sinine" ja peenras mõni "Garaaž2016" ja "Eia ema lilla". Kõik kenasti päritolu järgi ristitud. Eks see salat on samuti suvekartulist inspireeritud, aga muidugi on siin sees muudki head-paremat. Üpris toitev ka - igati sobilik näiteks kas või peale mõnda pikemat rattatiiru.



SUVINE VÄRSKE KARTULI -OA SALAT SALVEI JA PEEKONIGA
neljale

10 väiksemat värsket kartulit
200g rohelisi või kollaseid oakaunu
4 viilu õhukest toorsuitsupeekonit
8 salveilehte
4 sl oliiviõli
1 sl Dijoni sinepit
1 tl palsamiäädikat
suur peotäis rukolat
1 sl hakitud murulauku
meresoola, musta pipart


Vala kartulid u 15 minutiks keevasse, soolaga maitsestatud vette või kuni need noaga torgates pehmed tunduvad. Kurna. Kartulite keemise ajal valmista ette ka ülejäänud komponendid. Lõika oakaunade otsad maha ja tükelda kaunad suupärasteks tükkideks. Vala keevasse soolaga maitsestatud vette ning keeda 2-3 minutit, seejärel kurna ja loputa kiirelt külma veega, et värv säiliks ja keemisprotsess peatuks. Küpseta peekoniviile 200 kraadises ahjus küpsetuspaberiga kaetud plaadil (või prae pannil) u 5-7 minutit, kuni need on krõbedad. Kuumuta pannil 2 sl õli ja prae salveilehed mõne sekundi jooksul mõlemalt poolt kergelt krõbedaks.Jäta õli alles. Aseta nii peekon kui salvei majapidamispaberile nõrguma ja sega kokku kaste. Selleks sega palsamiäädikas sinepiga ja klopi järk-järgult juurde õli. Lisa kastmele ka salvei praadimisest üle jäänud õli, sega korralikult ning maitsesta soola-pipraga. Vala kokku vajadusel väiksemaks tükeldatud kartul ja oad ning pudista sisse peekoni ja salveitükid. Lisa kaste ja salatiroheline.  Võid serveerida kohe soojalt, kuid salat sobib söömiseks ka külmalt või toatemperatuuril – selleks  sega kõik kokku, kuid lisa rukola ja murulauk alles enne serveerimist.

* Retsept ilmus 23.juuli Arteris

pühapäev, 19. juuni 2016

Mandlibiskviidiga rabarbrikook



Vihmased ilmad on omamoodi mõnusad. Millal siis veel on aega juurelda selle üle, kas lillevaas võiks asetseda pigem vasakul või paremal pool kapipinda, koguda piiniku täpsusega kokku kõik tolmurullid, mis toanurgas end juba üpris koduselt tundma on asunud ja peale seda panna tõmbama kannutäis jumalikult lõhnavat piparmünditeed ning end diivanile mõne poolelioleva raamatuga kenasti kerra tõmmata. Minul on selleks praegu Lauren Shockey "Neli kööki", mida lugedes olen paberile kribanud juba korraliku nimekirja roogadest, mis kindlasti ära proovida tuleb, nagu näiteks vietnamipärased Mi Quang ja pardilihaga pho ning Iisraeli peatükist läbi hüpanud Burek ja Sabich. Vahepeal on mõnus kuulatada akna taga klõbistavat vihmasadu ning vaadata, kuidas õblukesed hernevarred silmnähtavalt kõrgustesse kasvada vuhisevad.
Kogu selle õndsa olemise juurde kulub mõistagi ära üks tükike kooki mis kokku pandud võib-olla ämma aia äärest näpatud rabarbrist ja kapis konutavatest mandlitest. Mina armastan viimasel ajal kõiki küpsetisi teha rafineerimata roosuhkruga, mis on valge suhkru pisut jumekam ja tervislikum sugulane, kuid kes siinset üllitist järele teha proovib võib lähtuda muidugi isikliku kapi sisust ja eelistustest. Samuti ei ole maasikate kasutamine kohustuslik. Kook, mis tublisti vana kooli biskviitkattega koogi sarnane, maitseb hea ka ilma. Või siis hoopis peotäie (sügavkülmast leitud) vaarikatega, mis minu meelest rabarbriga veel paremini kokku sobivad, olenemata sellest, et valmimishooajad kohe kiuste kattuda ei taha.



MANDLIBISKVIIDIGA RABARBRIKOOK

200 g (u 4 dl) speltapüüli või nisujahu
100 g jahvatatud mandleid või mandlijahu
200 g külma  tükeldatud võid
1 munakollane
100 g (u 1dl) suhkrut
0,5 tl meresoola
vajadusel supilusikatäis või paar külma vett

Täidis:
700 g rabarbrit, hakitud
soovi korral peotäis maasikaid
100 g suhkrut
0,5 tl jahvatatud kaneeli

Kate:
5 toasooja muna + üle jäänud munavalge
5 sl suhkrut
100 g mandlijahu või jahvatatud mandlilaaste
2 sl maisitärklist
pisut riivitud sidruni- või apelsinikoort
1 tl küpsetuspulbrit

Sega koogipõhja komponendid köögikombainis ühtlaseks massiks või haki noaga ühtlaseks ja töötle käte vahel tainapalliks.Kui tundub, et tainas on kuivavõitu, lisa pisut vett. Keera tainas köögikilesse ja lase 30min-1 tund külmikus taheneda. Rulli kahe küpsetuspaberilehe vahel u 0,5 cm paksuseks ja aseta koos paberiga u 42 x 32 cm suurusele küpsetusplaadile. Eemalda pealmine leht ja vajadusel trimmi tainaääri ühtlasemaks. Torgi kahvliga tainapõhi pisut auklikuks, et see ühtlasemalt küpseks ja küpseta 180 kraadises ahjus u 10-15 minutit, kuni see kergeid küpsemise märke ilmutab.
Sega rabarber ja tükeldatud maasikad, kui neid kasutad suhkru ning kaneeliga.
Katte valmistamiseks vahusta munad suhkruga u 5-7 min jooksul tugevaks vahuks. Sega kokku kuivained ja sega ettevaatlikult koos riivitud tsitrusekoorega munavahu hulka. Vala eelküpsetatud tainale rabarbrisegu ning aja sellele ühtlaselt laiali biskviittainas. Küpseta 180 kraadi juures u 25 minutit, kuini kook on kena jumega ja lase enne söömist jahtuda,





laupäev, 11. juuni 2016

Uus raamat "Tänavatoit" ja mõned vaesed rüütlid

Kui umbes täpselt poole aasta töö ja vaev lõpuks kaante vahele jõuab, siis on ikka hea tunne küll. Ja et äsja raamatulettidele potsatanud "Tänavatoit" paneb silma särama rohkem kui ühel autoril, siis on seda rõõmu ilmselt ka tavapärasest sutsuke rohkem. Tahaks loota ka, et samasuguse rõõmusuraka saavad siit kõik lugejad. Oma nägemuse tänavatoidust pistsid sellesse raamatusse niisiis restorani Riis peakokk Kadri Tran, Estonian Burger Factory eestvedaja Martin Aule ja noh, mis seal salata, mina ise ka.

Minu ülesandeks jäi lisaks oma retseptiosa nuputamisele ka kõik toidud pildile püüda. Seda viimast ma ausalt öeldes algul pisut pelgasin, sest kasutan pildistamisel päevavalgust ning talvekuudel, millele enamus tööajast langes, need tingimused teatavasti just suurepärased ei ole. Õnneks laabus kõik suuremate viperusteta. Fotograafitöö kõige suuremaks eeliseks on aga muidugi see, et iga köögi aknalaual jalgu kõlgutades head-paremat ka suhu pista saab ja nii Riisi kui EBF-il külas olles sellest kraamist juba puudu ei jäänud - kõik, mis pildile sai maitses lihtsalt suurepäraselt, uskuge mind. Erilisteks lemmikuteks said Kadri kookosejäätis, grillitud baklažaan ja Pho Bo burger som tami salatiga. Martini kiirmarineeritud kurgid on aga nii head, et kui ma neid kodus valmistasin, sõi abikaasa need otse säilituskarbist lihtsalt ära, nii et ma ei saanud ampsugi. Kanaburger laimi ja pestoga ja Burning hell tšilliburgerit soovitan samuti kohe kindlasti proovida. Oma toitude osas korraldasin aga kodus väiksest viisi degusteerimisõhtuid, mille tulemusel külaliste suurima heakskiidu pälvinud road ka raamatusse pääsesid. Võibki öelda, et kuigi energiat läheb ühe raamatu sisse päris palju, saab kilokaloreid ja rõõmu sellest ka ise kõvasti ja jagub uhkelt teistelegi.

Kadri tempura-hiidkrevetid ja vietnamipärane sealihasupp tamarindiga


Martini ehe Eesti burger ja Face-off punase kapsa salatiga


Minu kalatakod ja avokaado-marja smuutipulgad

Riis ja Estonian Burger Factory on  oma roogadega muide ka täna-homme Telliskivis toimuval Tänavatoidufestivalil ning autogrammiga raamatueksemplari tasub seal küsida nii Kadrilt kui Martinilt.


Heietuse lõpetuseks panen siia ühe retsepti ka kirja. Vaesed rüütlid vist ametlikult tänavatoiduks tituleeritud pole, kuid minu arvates sobiksid selleks imehästi. Ei saa öelda, et tegu just dieettoiduga oleks, kuid eks tänavatoit olegi juba olemuselt üks natuke patuga pooleks söömaaeg, mida iga päev ehk endale lubada pole tarvis, kuid aeg-ajalt võiks seda teha kohe kindlasti.Vaarikate asemel võib siin kasutada ka maasikaid, mis ilmale vaatamata juba vaikselt valmima on asunud.


VAESED RÜÜTLID VAARIKAKASTMEGA

Valmimisaeg: 20 minutit
neljale

2 muna
2 dl piima
4 sl rafineerimata roosuhkrut
0,5 tl vanillisuhkrut
1 tl riivitud sidrunikoort
8 viilu saia
praadimiseks võid ja õli
serveerimiseks tuhksuhkrut 


Kaste:
200 g (külmutatud) vaarikaid
3 sl agaavi- või heledat suhkrusiirupit
julge sorts sidrunimahla


Kui kasutad külmutatud marju, siis sulata need. Sega kannmikseris kastme koostisained ja kurna läbi peene sõela. Klopi kausis kokku muna, suhkrud, piim ja sidrunikoor. Lõika sai sõrmejämedusteks lõikudeks, kasta need munasegusse ja tõsta ükshaaval kuumale pannile õli-võisegusse küpsema. Prae mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveeri koos vaarikakastmega ning puista peale tuhksuhkrut.




laupäev, 4. juuni 2016

Suvine sehkendus rabarbri ja jäätisega

Et siin pole tegu pole ei koogi ega jäätisega ning pisut sehkendamist see roog nõuab, tundus pealkirjaks pandud nimi mõistlik.  Mugandasin retsepti kapisisu, aastaaja ja kõhutunde järgi Donna Hay 2014 aasta suvisest ajakirjast ja olen päris kindel, et sedasorti sehkendus sobib tegelikult hästi ka iga marja või  puuviljaga valmistamiseks, mis nüüd riburadapidi valmima hakkavad. Loogika ütleb, et maasikaid, mustikaid ja muid pehmema tekstuuriga marju ei ole siin vast isegi kohustuslik läbi keeta.
Et magustoit säilib sügavkülmas hästi, on meil sellest jagunud paariks nädalaks nii väiksemale peolauale kui niisama ampsamiseks. Igapäevane teadmine, et taoline suutäis kapis istub muidugi taljele hästi mõjuda ei pruugi, kuid iseloomu ja eriti abivalmite kaaskodanike olemasolu korral probleemi ei tekkida ei tohiks.




SUVINE SEHKENDUS RABARBRI JA JÄÄTISEGA
kaheksale

350 g rabarbrit
1 dl suhkrut
sorts sidrunimahla
1 kg vanillijäätist, kergelt sulanud ehk mitte kivikõva

Kate:
3 dl speltapüüli, nisujahu või gluteenivaba jahusegu
1 dl suhkrut
100 g kookoshelbeid
150 g võid
1 dl mandlijahu või purustatud mandleid

Haki hakatuseks rabarber (ära koori, kui tegu pole eriti puise eksemplariga, nii saab segu ka kena punaka värvi) ja pista potti suhkru ja tubli sortsu sidrunimahlaga. Kuumuta keskmisel tulel vahepeal segades u 10 minutit. Jahuta. Püreeri soovi korral või vajuta lihtsalt kahvliga suuremad tükid katki.

Näpi kattekoostisained suures kausis ühtlaseks pudiks ja küpseta 180 kraadises ahjus küpsetuspaberil u 15 minutit, kuni segu lõhnab hästi ja on muutunud jumekamaks. Vahepeal võiksid korra ka segada, muidu on oht ääreosal liialt pruunistuda. Jahuta.

Nüüd võta ligi nii 20x30 mõõtu vorm, määri see kergelt õliga ja suru põhja küpsetuspaber. Puista põhjale pool purusegust, sellele aja ühtlaselt laiale pehmemapoolne jäätis (kui oodata ei jaksa, võid jäätist ka kergelt käsimiksri abil töödelda). Jäätise peale vala rabarbrisegu ja peale ülejäänud puru. Kata vorm toidukilega ja aseta paariks tunniks sügavkülma tahenema. Lõika lahti ja lase hea maitsta.


neljapäev, 2. juuni 2016

Sprotipasta kapparite ja päikesekuivatatud tomatitega

Olgem ausad, iga päev ei jaksa köögis võimelda ka kõige paadunum toidufanaatik. Eriti kui päike lagipähe siratab, linnud laulda rõkkavad ja sada muud tegemist-toimetust hoopis põnevamad tunduvad. Sprotipasta valmistamine võtab aega umbes-täpselt 10 minutit, kuid see kodune kiirtoit nõuab sööjatelt mõistagi sooje tundeid kala ning eriti sprottide vastu. Meie peres valmib see siiski kahele, kuna väiksemat kasvu kodanikud, kes muidu küll hea meelega mereelukaid vitsutavad, sprottide hingeelu veel mõistma pole asunud. Selle üle kaks ülejäänut, kel jalanumber pisut suurem, siiani küll veel kurtnud pole.



SPROTIPASTA KAPPARITE JA PÄIKESEKUIVATATUD TOMATITEGA
kahele

200 g fettuccine pastat või spagette
160 g sprotte õlis (üks keskmine karbitäis)
2 küüslauguküünt, viilutatud
1 sl kappareid
u 6 päikesekuivatatud tomatit, kergelt hakitud
sorts sidrunimahla
näpuotsaga tšillihelbeid
paar sl hakitud värsket peterselli
meresoola, musta pipart


Keeda pasta soolaga maitsestatud vees poolpehmeks vastavalt pakendi juhistele. Kuumuta pannil sorts õli sprotikarbist, lisa viilutatud küüslauk, tšilli, kapparid ja tomatid ning kuumuta nõrgemat sorti keskmisel kuumusel minutikagu. Küüslauk ei tohiks oma värvi muuta, muidu võib see kibedaks muutuda. Kurna sprotid ja haki need kergelt kas kahvli või noaga ning vala pannile teiste sekka. Kurna pasta, vala pannile, sega ja pigista sekka sorts sidrunimahla ning puista peale hakitud petersell. Maitsesta soola-pipraga. Sööma!