teisipäev, 24. jaanuar 2017

Sidrunikana Hiina moodi


Hiina kalendri järgi algab sel laupäeval Kuke aasta, mis on küll üks suurepärane põhjus, et üles otsida mõni vahva aasiapärane toidukoht või hoopistükkis ise sarnase iseloomuga roog kodus valmis sikerdada. Kuigi mul endalgi on jäänud pahatihti mulje, et ühe keskmise Aasia toidu komponentide nimekirja lugemiseks tuleb eraldi aega või puhkust võtta, ei ole asi alati nii. Leidub ka neid, mille valmistamine käib nagu muu seas ja muide kiiremini kui toidukuller pedaale tallab. Sidruniselt magushapu kana on näiteks üks selline, mis valmib suhteliselt väikese aja ja ressursiga, kuid maitseb sellele vaatamata hästi.
Kes aga Hiina köögist ja hiinlastest rohkem teada tahab saada võiks kindlasti kätte haarata ka Fuchsia Dunlopi raamatu "Haiuim ja sichuani pipar", mis on üks ütlemata lõbus ja silmaringi avardav lugemine. Mul on see juba ammu lugemisnimekirjas nihelenud ja olen ütlemata rõõmus, et lõpuks omadega sinnamaale jõudsin. Hoiatuseks ainult niipalju, et kõht võib lugemise ajal korisema kippuda ja lennupiletid Hiina ei pruugi olla kõige odavamad.





SIDRUNIKANA
Kahele kuni kolmele

u 500 g kana kintsuliha

Marinaad:
1 munavalge
1 tl seesamiõli
1 tl sojakastet
1 sl maisitärklist
näpuotsaga soola

Kaste:
2,5 dl kanapuljongit
poole sidruni mahl (u 0,5 dl) ja pisut riivitud koort
3 sl rafineerimata roosuhkrut
2 hakitud küüslauguküünt
1 sl sojakastet
soovi korral näpuotsaga tšillihelbeid
1 tl maisitärklist + 1 tl vett
1 tl seesamiõli

Lisaks:
u 300 õli praadimiseks
 Serveerimiseks keedetud riisi ja hakitud rohelist sibulat.


Lõika kana ristikiudu paarisentimeetri laiusteks ribadeks. Sega kokku marinaadi koostisained, lisa kanatükid ja sega korralikult läbi. Lase 30 minutit maitsestuda.

Kuumuta õli vokkpannil ja prae kanatükid u 4 minuti jooksul krõbedaks, vahepeal neid keerates. Parem on seda teha kahes jaos. Tõsta kana majapidamispaberile nõrguma, vala õli pannilt ära ja valmista kaste. Selleks sega kokku kõik koostisosad välja arvatud maisitärklis ja seesamiõli ning kuumuta segades umbes minuti jooksul, kuni suhkur on lahustunud.  Vajadusel lisa veel veidi vett või puljongit. Lisa veega segatud tärklis ja sega, kuni kaste on paksenenud, seejärel sega hulka  kanatükid.Sega lõpuks juurdeveel ka seesamiõli. Maitsesta vajadusel soolaga. Serveeri kohe koos keedetud riisiga ja puista peale hakitud rohelist sibulat.



*Retsept valmis koostöös D-Kokaraamatuga

kolmapäev, 11. jaanuar 2017

Lehtkapsasmuuti

Et lehtkapsas on üks tänuväärne ja tervislik tegelane, selles ei ole vaja ilmselt enam kedagi veenda. Muudele boonustele lisaks on võimalusi lehtkapsa kulinaarseks rakendamiseks küllaga ja mõne lemmikretsepti leidmine sellest kasulikust köögitaimest pole raske. Kes on proovinud näiteks lehtkapsakrõpse valmistada, saab väga hästi aru, miks need lehed poelettidelt kiiremini kaovad kui perioodika.
Kuna eelmisel aastal kasvas lehtkapsas edukalt ka mu peenrakastis, pole ma küll muide siiamaani pidanud seda poest ostma. Lehtkapsast saab nimelt edukalt külmutada, mida ma algul ka kohusetundlikult tegin. Lõikasin aga lehti väiksemateks juppideks ja surusin pakendatult külmakirstu, kuni enam ei mahtunud, sest eks sinna ole topitud ka muud kraami kõvasti - juhuks kui tuleb tuumatalv või midagi. Varude vähendamise asemel näpistan lehti aga siiani peenrast, kuna suuremat sorti külma, mis taimedele liiga oleks teinud, polegi tegelikult veel kohale jõudnud.
Viimasel ajal pistan needsamad lehed näiteks rohelise smuuti sisse, mis kapsavitamiinidest pungil. Kuigi ülemäära magusalt see ei maitse ja laste iseloomustus rohelisele joogile kõlab suuresti nagu "öäkk" või midagi sellest mitte väga erinevat, siis mulle see hapukas sidruni-murumaitse meeldib. Ja kui kellelgi on veel samasugune kinnisidee valitud ja valimata roogadesse õietolmu toppimise osas nagu minul viimasel ajal, siis pool teelusikatäit joogi kohta (näiteks pealepuistatuna), annab veel natuke magusamat ja kasulikku lisa. Alloleva retseptikoguse valmistangi tegelikult kohe hommikul ja egoistlikult ainult iseendale - poole pistan kohe kinni ja ülejäänu külmkappi, kust ta kaob siis päeva jooksul. Kes sama plaanib, siis külmikus seisnud jooki võiks lihtsalt enne tarbimist pisut loksutada.




LEHTKAPSASMUUTI
kahele-kolmele

0,5 avokaado viljaliha
1 keskmise suurusega kodumaine õun, tükeldatud
paar peotäit tükeldatud lehtkapsast
0,5 sidruni mahl
soovi korral 1 õhem viil kooritud ingverit
u 5 dl vett
jääd

Viska kõik komponendid blenderisse ja surista smuutiks. Tarbi kohe või hoia külmkapis ja loksuta enne kasutamist.



reede, 6. jaanuar 2017

Lahtine pirukas suitsulõhe ja peediga

Kuigi paljudele tekitas meelehärmi puhkepäevade nappus aasta lõpus, oli minu arvates see "siuh ja valmis" uude aastasse hüppamine isegi värskendav. Ei mingit pikka põõnamist ja uimerdamist vaid kohe tegudele ja otse loomulikult esimese asjana kõiki neid uusaastalubadusi täitma.
Kuigi tahaks öelda, et mis mõttes üks päev nüüd kõiki ja kõike nii võimsalt muutma hakkab ja tegelikult on see esimene jaanuar ju samasugune 24tundi nagu kõik need teisedki (mõnel peale pikki pidustusi vaat et raskemgi), on ometi kuidagi tore teadmine, et kõik algab jälle otsast peale. Kui eelmisel aastal midagi kripeldama jäi, siis saab vähemalt proovida seekord paremini teha. Ma usun tegelikult, et isegi kõige skeptilisemal skeptikul on tegelikult oma salajane nimekiri, mida ta vargsi nüüd ja kohe uue hooga alustama tormab. Loomulikult ka mul endal. Näiteks üheks eesmärgiks selles loetelus, mida siin keskkonnas vist paslik mainida, on natuke rohkem järjepidevust sellesamusegi blogi kallal . Kunagi sai asjaga algust tehtud, et rohkem harjutada kirjutamist, kokkamist ja pildistamist. Kui nüüd järele mõelda ja esitada endale neid küsimusi, mis ilmselt nii mõnelgi blogijal aeg-ajalt pähe satuvad (põhilised nendest on tõenäoliselt "miks üldse" ja "mis edasi"), siis selles osas ei ole tegelikult midagi muutunud - endiselt tahan ma harjutada kirjutamist, kokkamist ja pidistamist ning kui mõnel siiasattunul sellest ka mingit tolku on, siis miks mitte samas vaimus jätkata. Muus osas plaanin eelmisest aastast kaasa võtta veel mõned head harjumused nagu näiteks regulaarne trennitegemine, olgu see siis kas jooks, treeningsaalis rüselemine või midagi muud. Ja senisest rohkem lugeda kavatsen ka - praeguseks eesmärgiks on võetud alustuseks mõistlik "vähemalt kaks raamatut kuus". Kuhi raamatuid on igatahes juba riiulis ootel ning "Meistri ja Margarita" pilguga läbi skanneritud lehekülgede arv kasvab vuhinal.

Niisiis, head uut aastat meile kõigile ning jaksu eesmärkide ja lubaduste täitmisel. Kui välja ei tule, pole tegelikult ka hullu, sest eks siis saab jälle otsast peale hakata. Ja kes ütles, et peab tingimata uuest aastast alustama. 
Üks pirukaretsept ka siia heietuse otsa - aega ega kohta selle söömiseks valida pole tarvis, küll aga võiks aasta algust arvestades kalorite jagamisega lahkem olla ja tervet pirukat mitte päris üksi kinni pista.




LAHTINE PIRUKAS SUITSULÕHE JA PEEDIGA
kaheksale

500 g pärmi- lehttainast
200 g toasooja toorjuustu
400 g keedetud peeti
300g kuumusuitsulõhet või - forelli
2 sl kappareid
soola, pipart, sidrunimahla
2 sl hakitud tilli ja/või peterselli
peotäis rukolat
2 sl hakitud murulauku
oliiviõli

Sulata tainas, rulli kergelt lahti ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Torgi tainas kahvliga kergelt auguliseks. Ääred, kuhu täidis ei satu, jäta puutumata. Maitsesa toorjuust hakitud tilli/peterselliga ja soola-pipraga ning määri ühtlaselt tainale. Viiluta peedid ja lao toorjuustule. Viska peale veidi soola-pipart ja piserda oliiviõliga ning küpseta 200 kraadises ahjus u 20-25 minutit, kuni pirukas on kena ja krõbeda moega. Lisa kalatükid ja kui soovid pirukat serveerida soojana, siis pista see veel 5 minutiks ahju. Lase kergelt jahtuda, puista peale rukolalehti, kappareid ja hakitud murulauku ning piserda sidrunimahlaga. Serveeri soojalt või jahtununa.

kolmapäev, 28. detsember 2016

Teise ringi Tom Kha kalkunilihaga

Kuigi nii jõulud kui aastavahetus on igati tore aeg, leidub ilmselt vähe võõrustajaid, kes laudkonna söömisvõimet alahindaks. Pigem on tavaline, et pahaaimamatult laua taha istunuid asutakse mingil ajahetkel keelitama endale kõhtu rohkem toitu mahutama kui füüsikareeglid ette näevad. Kui hea sõna ei aita, rõhutakse harilikult süütundele ja järgmise sammuna pakitakse kogu kraam juba külalistele kaasa, nii et kui juhtumisi plaanid mõnelt hilisemalt seltskondlikult olengult läbi astuda, teeb sama ka käekotti pistetud hapukapsas...
Isiklikult arvan, et kellele mõni praelõik või kringlitükk eriti sümpaatne tundub, ei jäta seda kindlasti enda teada ja võibki olla toidukotiga rõõmsasti nõus. Mõni näiteks oskab ise koju kaasa küsida kasvõi viit latti suitsuvorsti - oma silmaga nähtud. Mööda seinaääri hiilivaid ja silmsidet vältivaid isikuid peaks aga julmast kaasapakkimisterrorist siiski säästma. Selle asemel võiks hoopis rõõmustada, et toidumured mõneks ajaks murtud ning jääkide lahendamine enda jaoks võimalikult huvitavaks muuta.
Kuigi ma üldjuhul taaskasutuse osas puhas viieline pole on mu üleelusuurune jõulukalkun praeguseks sattunud juba hapukapsapirukasse, võilevakatteks, paari pastarooga ja nüüd ka sellesama supi sisse siin. Kalkuni "karkass" kees veega kaetult porgandi, sibula ja ürdipahmakaga vaiksel tulel täitsa korralikuks puljongiks, mis edukalt allpooltoodud supi sees oma osa täitis ning ka karpidesse-kottidesse pakitult sügavkülma rändas.
Supp sai aga hea ning ilmselt tabab sama saatus teinekord ka mõnda teise päeva ahjukana. Muidugi võib aga taipärast Tom Kha Gai suppi teha nii nagu see algupäraselt ette on nähtud - toore kana rinna- või kintsulihaga.





TEISE RINGI TOM KHA
neljale

8 dl kana- või kalkunipuljongit (ise keedetud või võimalikult naturaalsest pulbrist/kuubikust)
2 sidrunheinavart, viilutatud
5 cm jupp ingverit (või galangali, kui juhtub poes õnneks minema)
4 kaffirlaimi lehte
paar rohelise sibula vart
1 tl pruuni roosuhkrut
3 sl kalakastet
4 dl kookospiima
150 g seeni (nt. austerservikuid, šampinjone ja/või shimeji seeni)
300g (küpsetatud) kalkuni- või kanaliha
soovi korral maitse järgi Tai punast karripastat
1-2 punast tšillit, viilutatud
soola, musta pipart
1 sl laimimahla ja laimiviile serveerimiseks
suur peotäis koriandrit

Viiluta ingver ja sidrunhein ning rohelise sibula heledam osa. Kui kasutad austerservikuid või šampinjone, siis tükelda/viiluta ka need. Lase puljong keema ja lisa sidrunhein, ingver, roheline sibul, laimilehed ja keeda u 5 minutit. Lisa seened ja keeda veel u 5 minutit.( Kui kasutad toorest kanaliha nagu originaalis tegema peaks, siis lisa koos seentega ka tükeldatud liha. Kintsuliha puhul pikenda keemisaega 10 minuti võrra, rinnaliha puhul seda tegema ei pea.) Vala juurde kookospiim ja maitsesta supp suhkru, soola, kalakastme, pipra, laimimahla ja soovi korral ka karripastaga. Lisa tükeldatud küps linnuliha, lase veel korraks kiirelt keema tõusta ja serveeri koos tšilliviilude ja koriandriga ning paku juurde veel mõni laimiviil.

teisipäev, 27. detsember 2016

Granaatõunaglögi

Tuleb tunnistada, et see retsept pidi ilmuma juba enne jõule, kuid elul ja asjadel on viimasel ajal omad plaanid, mis blogipidamist segama kipuvad. Nii juhtuski, et sedasama glögi küll suuremas ja väiksemas pereringis jõuluajal ära testitud sai, aga siia jõuab alles nüüd. Ilmselt on aga soojale joogile tassis ruumi ka muul ajal peale jõulude, sest olgem ausad - talv pole veel õieti alanudki. Ja kui aastavahetusel näiteks värskes õhus müttamine plaani võetud, siis kulub see jook vast ka marjaks ära, sest külmetavad varbad ühe õige peoplaaniga kindlasti ei sobi.
Retsept on lihtsamast lihtsam, eriti kui jõuluvürtse kapis veel leiduma peaks. Granaatõunamahl võiks siin olla kindlasti ilma lisatud suhkruta ja võimalikult kanget sorti, mitte mingi paariprotsendine lurr. Mina olen viimasel ajal truuks jäänud näiteks Aserbaidžaani päritolu Grand Shah klaaspudelis mahlale, mida päris mitmest poest kenasti saada peaks olema. Muus osas aga suuremat kunsti polegi - mida kauem jook maitsestub, seda rohkem vürtsi sinna sisse saab ja kes natuke kangemat jooki vajab võib väikese suraka rummi ka veel lisaks juurde valada.




GRANAATÕUNAGLÖGI
kaheksale

1 pudel kergemat punast veini  (nt. pinot noir)
1 l granaatõunamahla (magustamata)
1 apelsini mahl ja u 5 cm riba õhukeselt lõigatud apelsinikoort
1 dl demerara suhkrut (Dansukker)
3 tähtaniisi
5 kardemonikauna
3 nelgitera
1 kaneelikang
1 sl vanillisuhkrut (Dansukker)

Serveerimiseks:
peotäis granaatõunaseemneid
apelsiniviile
sorts tumedat rummi (soovi korral)

Vala kõik koostisained potti ja lase keema tõusta. Tõsta pott tulelt, kata kaanega ja lase u 30 minutit maitsestuda. Enne serveerimist kuumuta veel korraks ja serveeri kuumakindlatest klaasidest koos granaatõunaseemnete ja apelsiniviiludega. Soovi korral lisa igasse klaasi ka väike sorts tumedat rummi.

* Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga

reede, 23. detsember 2016

Šokolaadine kirsirull


Detsember on viuhti lõpusirgele jõudnud ja tuleb tõdeda, et jõulutoitudest pole selles blogis lõhnagi.
Jõulurahu õnneks aga juba terendab ja niipea, kui korralagedus likvideeritud, asun köögipoolel ettevalmistusi tegema. Seekord on kapis juba ootamas üks kobedam kalkun, mõned paradiisiõunad, Kongo talu hapukapsas ja eks nipet-näpet tuleb sinna veel juurde leiutada. Magusalauale ilmub aga suure tõenäosusega seesama kirsine rull siin, sest viimasel korral haihtus see laualt loetud minutitega ning pole suurt mõtet ka salata, et selle valmistamine on ülimalt lihtne - muude köögisehkenduste kõrvalt võtab iga etapp vaid mõni minut aega. Küll aga võiks koogi võimalusel pooleks päevaks või isegi terveks ööks külmkappi maitsestuma jätta, sest nii saab see lihtsalt mahlasem. 
Suuremat sorti heietamine ei tundu aga praegusel kiirel ajal mõistlik, nii et vähem juttu ja rohkem retsepi!



ŠOKOLAADINE KIRSIRULL

kaheksale
Biskviit:
5 muna
1 dl tumedat muscovado suhkrut
5 sl jahu
3 sl kakaopulbrit
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
2,5 dl vahukoort
100 g tumedat šokolaadi
1 tl vanillisuhkrut
400g (külmutatud) kivideta kirsse
1,5 dl moosisuhkrut
0,5 dl tumedat rummi

Kate:
100 g tumedat šokolaadi
1 dl vahukoort

Vala kirsid koos suhkru ja rummiga potti ning kuumuta u 10 minutit, kuni eraldunud vedelik muutub siirupjaks. Jahuta täielikult.
Vahusta toasoojad munad suhkruga tugevaks vahuks. See võib aega võtta 5-7 minutit. Sega kokku jahu, kakao ja küpsetuspulber ning sega ettevaatlikult munasegu hulka. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud u 32 x42 cm ahjuplaadile  ning küpseta 200 kraadi juures u 10 minutit.
Vahusta koor vanillisuhkruga. Riivi šokolaad või peenesta tükkideks murtult köögikombainis ja sega vahukoorega.
Kummuta jahtunud biskviit  tööpinnale asetatud küpsetuspaberile ja eemalda põhja külge kleepunud paber. Kata biskviit kirssidega ja immuta korralikult vedelikuga, mis marjade keetmisel tekkis. Laota ühtlaselt peale vahukooresegu ja keera biskviidi alla asetatud küpsetuspaberi abil kook tihedalt rulli. Jäta külmikusse vähemalt paariks tunniks või veel parem - üleöö maitsestuma.

Enne serveerimist purusta katte jaoks mõeldud šokolaad köögikombainis või haki peeneks. Kuumuta koor keemiseni, lisa šokolaad ja sega ühtlaseks. Tõsta kate koogile (kui see tundub liiga vedel, lase kastmel enne koogile valamist pisut jahtuda)  ja serveeri.


* Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga.

neljapäev, 1. detsember 2016

Natuke jõulu kohvitassis

Et viimaste kuude tegemised pole andnud mahti korralikuks blogieluks ega ka muudeks vajalikeks toiminguteks (nagu näiteks kapialuste tolmurullidega võitlemiseks), siis olen avastanud et vahel on kergemat teed minek hädavajalik.
Muidugi on tore vaikselt kulgeda ja nautida juuretisest leiva kasvamise teekonda ning tõsta lauale lambapraad peale üheksatunnist ahjus higistamist, kuid kiirematel aegadel ja ekstreemsematel puhkudel on abiks ka pelmeenipakk sügavkülmast, mis millegipärast näiteks lastele palju rohkem meeldib kui korralik toit. Müsteerium, millega puutuvad kokku ilmselt paljud emad. Õnneks on muidugi veel lahendusi, mis konti ei murra, aga igapäevase virrvarri sees siiski korralikku ajugümnastikat nõuavad.
Instagrammi jälgides ja mõnda eeskujulikumat kodu külastades on märgata, et kätte on jõudnud esimene advent (ja kohe ka teine), mis tuppa toonud rohkelt jõuluilu,  Raekoja platsile kuuse ja piparkoogilõhnase turu veel pealekauba. Eile teatas laps mulle, et ta on ainuke klassis, kellel veel päkapikud ei käi (kas ei peaks siiski täna, ehk 1. detsember olema see päev?!!!) ja kui mees süütas möödunud pühapäeval küünla, siis arvasin, et ju ta lihtsalt pisut romantilisemas meeleolus... Ühesõnaga ilmselgelt pole mul jõulumeeleolu ollagi ja viimane aeg on midagi selles osas ette võtta.
Alustasin ravi nii, et ostsin paar kena piparkoogivormi ja valmistasin endale ühe lihtsa ja kiirelt valmiva jõulumaitselise kohvi. Igaks juhuks ka magusama, kui tavapärane hommikune piimakohv. Eks näis, kas aitab.



PIPARKOOGIKOHV
kahele

1 dl piima
0,25 - 0,5 tl piparkoogimaitseainet
kanget kohvi
2 tl karamelliseeritud kondenspiima
paar kaneelipulka

Kuumuta piim koos piparkoogimaitseainega ja lase minutike tõmmata. Tõsta tassi või kuumakindlasse klaasi lusikatäis karamellist kondenspiima, vala peale piim ja lisa kohv. Peale viska soovi korral näpuotsaga veel piparkoogimaitset ja pista tassi kaneelipulk.

NB! Kuna mu tutvusringkonnas on mitmeid taimesõpru, siis olgu öeldud, et samalaadset kohvi saab valmistada ka täistaimsena näiteks soja või mandlipiima ja kvaliteetse melassisiirupiga, mis ka mõnusalt karamellise maitsega.