neljapäev, 23. märts 2017

Peaaegu steik Diane


Tuleb tunnistada, et mulle tegelikult meeldivad retseptiklassikud. Ammustest aegadest pärit retseptid töötavad üldjuhul alati ning nendega käivad tihti kaasas põnevad sündimislood, mida tänapäeval millegipärast enam väga tihti ei kohta. Klassikutega käib aga kaasas alati mingi teatav kombestik, mille rikkumine justkui sünnis pole. Tihti on see ka õigustatud - siinkohal sümboolne leinaseisak kaastundeavaldusena kõikidele Caesari salati nimelistele üllitistele, mida serveeritakse veel praegugi mõnel pool hiina kapsa, maisi, hapukoore ja muu säärasega. Vahel aga tahaks kohe vägisi mõnele kombekale roale midagi omaltpoolt lisada ja valmib toit, mida võib-olla polegi õige esivanema järgi nimetada, aga vihjata ju samas võiks. Nii juhtus igatahes minu n.ö. steik Dianega.
Koore- ja sinepimaitseline steik Diane on vähemalt kuulujuttude põhjal päris Ameerikast, kus see tänu 1920-ndatel aastatel levinud flambeerimistrendi läbi tuntuks sai. Kuuldatavasti on steik nime saanud jahijumalanna Diana järgi, kuid nii nagu prantsuse klassikat meenutav Ameerika roog, on ka see seik natuke segane, sest metsloom siia pilti ega retsepti jälle kuidagi ei sobitu. Loo saab enda jaoks vähem või rohkem selgeks näiteks selle taustinfo põhjal. 
On selle ajalooga aga nüüd nii või teisiti, klassikust inspireeritud roog sai minu arvates igatahes maitsev. Klopitud lihalõigu või tänapäevasemal puhul rohkem kasutatava sisefilee asemel kasutasin hoopis mehisemat T- luuga veisesteiki (Rimist leidsin täitsa toreda laagerdatud variandi, mis minu meelest igati panni- ja grillikõlbulik), teralist sinepit ja lisasin täiesti meelevaldselt ka kappareid, mis lihtsalt vajasid ära tarvitamist ja siia minu meelest ka päris hästi sobisid. Selle toidu sees kasutasin Hennessy V.S. tüüpi konjakit, mis on muidugi suurepärane ka niisama mekkimiseks, kuid laenab mõnusat karamellist maitset ka kastmele. Ning muidugi sobivad need kaks klassikut minu arvates suurepäraselt kokku, isegi siis kui välja kukub selline pisut oma käe ja kapisisu järgi mugandatud versioon.



PEAAEGU STEIK DIANE
kahele kuni neljale

2 T-luuga veiselihasteiki (a u 400g)
1 punane sibul
1 sl Dijoni teralist sinepit
1 sl Worchesteri kastet
0,75 dl Hennessy V.S. konjakit
30g võid
2 dl vahukoort 35% 
2 sl väikeseid kappareid
tüümianilehti
soola, musta pipart

Lisaks:
4 väiksemat (värsket) kartulit
2 pastinaaki
4 küüslauguküünt
oliiviõli, soola, pipart


Tõsta steigid u pool tundi enne küpsetamist külmikust välja ja maitsesta soola-pipraga ja hõõru kergelt kokku oliiviõliga.
Koori ja tükelda pastinaak ning kartul (värsket kartulit pole tarvis koorida) ja mulju koorimata küüslauguküüsi kergelt noaküljega. Viska köögiviljad ahjupannile, sega kergelt õli, soola ja pipraga läbi ning küpseta 200 kraadises ahjus u 25 minutit vahepeal segades.
Samal ajal valmista steigid ja kaste. Selleks kuumuta pannil või ja küpseta kumbagi steiki kuumal pannil mõlemalt poolt 3-4 minutit. Tõsta steigid taldrikule ja kata fooliumiga. Prae kapparid minutikese jooksul krõbedaks, vajadusel lisa pisut õli. Tõsta need samuti kõrvale oma aega ootama. Alanda kuumust ja kuumuta sibulat paar minutit, kuni see on pehmenenud. Lisa konjak ja kui soovid, siis süüta see tiku abil (vaata, et sel hetkel ei oleks pliidi kohal asuv ventilaator sisse lülitatud ja ole üldse ettevaatlik selle tulevärgiga) kui ei soovi , siis lase konjakil lihtsalt mõned minutid podiseda. Kui tuli on kustunud või konjakikogus oma aja ära podisenud, lisa sinep, Worchesteri kasteja koor ning kuumuta kastet, kuni see pisut pakseneb. Kasuta kastmes ära ka lihasteikidest välja voolanud vedelik. Maitsesta kaste soola ja pipraga. Serveeri steigid koos ahjuköögiviljade ja kastmega. Puista peale tüümiani ning kappareid. 



neljapäev, 16. märts 2017

Lehtkapsakrõpsud


Kui elu annab sulle palju lehtkapsast, võiks teha lehtkapsakrõpse. Või siis kapsas ära tükeldada ja säilituskoti sisse pakitult sügavkülma pista, et sealt jaopärast kas rohelise smuuti, muu toidu või jällegi nende samade krõpsude näol hiljem rakendada. 
Lehtkapsast krõpsude tegemine ei ole mu tegemata asjade nimekirjas sugugi esimesel kohal olnud, sest minu arusaamist mööda on päris palju ka muid vahvaid viise selle kapsalisega toimetamiseks. Tuleb aga välja, et need krõbisevad kausitäied kahanevad ohtliku kiirusega ja pannitäisi on nüüdseks ahju ja sealt kaussi rännanud päris mitmeid. Nii nagu allpool kirjeldatud, valmivad need igatahes minu köögis. Selle, millist temperatuuri täpselt kasutada, peab aga ilmselt igaüks oma isikliku  ahju põhiselt paika sättima. Mulle tundub, et mida madalamal kuumusel küpsetada, seda paremad ja kasulikumad krõpsud saab, niisiis alustuseks proovisingi 100kraadist pöördõhku  ja sain väga maitsva pannitäie.....ca 2 tunni pärast. Ilmselgelt natuke liiga kaua ootamist kausitäie pärast, mis kordades kiiremini tühjaks süüakse. Tugevama kuumuse juures kipuvad aga krõpsud juba kergelt kõrbema. Oma ahju hingeeluga arvestades leidsin lõpuks kuldse kesktee seal 120 kraadi kandis ja nüüd viskan kapsakrõpse pannile juba pea kinnisilmi. Esimest korda proovides peaks aga igaks juhuks küll ahjul silma peal hoidma ja vajadusel kuumust reguleerima. See esimene jantimine tasub ennast aga hiljem kuhjaga ära, sest kapsakrõpsud tekitavad sõltuvust kõige paremas mõttes.



 LEHTKAPSAKRÕPSUD

200 g lehtkapsast
1 sl oliiviõli
1 sl sojakastet
1 tl vahtrasiirupit
1 sl seesamiseemneid

Eemalda lehtkapsalt vars ja jämedamad rootsud ning rebi lehed keskmise suurusega tükkideks. Sega omavahel õli, soja ja vahtrasiirup. Tõsta lehtkapsas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, sega kastmega läbi ning küpseta 120 kraadises ahjus pöördõhurežiimil u 20 minutit. Sega kooralikult läbi ja küpseta veel 20 minutit või kuni kapsalehed on kenad ja krõbedad. Lase viie minuti jagu jahtuda ja taheneda ning asu krõbistama.






neljapäev, 23. veebruar 2017

"Ehe Eesti köök" ja kartulisalat


Vabariigi sünnipäeva eel on põhjust topelt rõõmustada kolmel (minu meelest väga toredal) naisterahval, sest minu, Lia Virkuse ja Liina Karroni kinkeraamat "Ehe Eesti köök" on kenasti poelettidele jõudnud ja tundub esmapilgul, et ka väga hästi vastu võetud.
Kuigi võib tunduda, et kokaraamatuid hüppab trükikojast välja nagu laudu saekaatrist, pole see valmimisprotsess nii lihtne midagi. Nuputasime kolmekesi päris pikalt ja kuni viimase minutini, milliseid toite raamatusse pikkida. Mõni väga hea retsept jäi lõpuks küll ka ukse taha, kuid kokkuvõttes pääsesid kaante vahele nii meie kui ka ilmselt paljude eestlaste lemmikud ja ka mõned pisut vähem tuntud toidud.Katsetamist, kaalumist ja maitsmist jagus igatahes küllaga. Raamat on muide kakskeelne (eesti ja inglise) ja sobib seepärast hästi ka näiteks mõnele väljamaalasest kokandushuvilisele kinkimiseks. Liina vahvad  tekstilõigud eestlaste mõttemaailma ja kombestiku kohta aitavad ehk meie põhjamaist ja kohati kummalist natuuri ka teisel paremini mõista ning loodetavasti paar suutäit ka enda üle naerda.

Toidukraami sai raamatusse pistetud korralikult.

Suvised soolakurgid
Sült


Hapukapsa, õuna ja jõhvikatäidisega ahjukana ning metsseapada



Mannavaht


Angervaksasiirup ja pidusai mustikatega

Kogusime kokku ka palju toredat pildimaterjali, mille üle olen siinkohal isiklikult väga tänulik Kunnamõisa Mahekojale ning Päivora talule. Palju toredaid pilte jäi raamatust ruumipuudusel välja, nii et panen mõned nendest siis vähemasti siiagi üles.








Lõpetuseks üks meeleolukas pilt sügistuuli trotsivatest autoritest. Foto:Krõõt Tarkmeel

Nagu kombeks, siis ka üks retsept raamatust. Nagu igale õigele sünnipäevale, sobib Eesti peolauale minu meelest alati üks korralik kartulisalat. Siinkohal retsept, mida mina, nui neljaks, alati kasutan. Kindlasti võib alati vaielda selle üle, kas üks õige kartulisalat ikka ilma vorstita pädev on ning miks toppida soolasesse salatisse õuna. Olgu aga nii repliigi korras öeldud, et ma pole veel kohanud inimest, kes taldrikut tühjaks ei sööks ja ei küsiks, kuidas see salat ikka täpselt valmib. Rohkem retsepte leiab juba raamatust endast.

Ilusat Eesti sünnipäeva meile kõigile ja ärge unustage kiluvõileibu!



KARTULISALAT

Kaheksale kuni kümnele

Valmistusaeg: 1h + 2–12 tundi maitsestumiseks

1 kg kartuleid
200 g porgandeid
200 g hapukurki või marineeritud kurki
1 õun
200 g konservherneid
2 muna
4 rohelise sibula vart

Kaste:
2 dl hapukoort
2 dl majoneesi
1 dl kurgivedelikku
soola ja pipart
hakitud tilli


Keeda koorimata kartulid ja porgandid ning koori need jahtunult. Tükelda umbes 1 cm suurusteks kuubikuteks ning tee sama ka õuna, kurgi ja munaga. Haki sibul. Sega kokku kastme koostisained ja vala tükeldatud salatisegule. Sega korralikult läbi ja maitsesta vajadusel veel. Lase enne serveerimist seista külmikus vähemalt paar tundi, veel parem järgmise päevani.

pühapäev, 19. veebruar 2017

Kodused jogurtijäätised kolmel moel

Külmutatud jogurtit või jogurtijäätist peetakse tihti tervislikuks magustoiduks. Mulle tundub siiski, et ükski magustoit ei saa olla otsast lõpuni tervislik ja igasuguse magusa puhul on kõige kasulikumaks lisandiks siiski mõõdutunde olemasolu. Mis ei tähenda muidugi, et sellest täiesti loobuma peaks või noh, pigem pole see ilmselgelt võimalik. 
Kuigi igasugune kodune jäätisevalmistamine eeldab rohkemal või vähemal määral jantimist, on eeliseks alati see, et koostisained on täpselt teada. Muidugi ka see, et kui tuju tuleb, saab kappi mõne käepärastest vahenditest jäätisesordi  jälle kokku keerata. Ma ise pole siiani ka veel kordagi kahetsenud jäätisemasina ostu, sest see teeb elu oluliselt kergemaks ükskõik millise jäisemat sorti magustoidu puhul. Aga saab ka ilma - lihtsalt selleks võiks tekkivaid jääkristalle kas lihtsalt segades või mikserit kasutades natuke lõhkuda. 
Jogurtijäätis on minu meelest ka alati parem, kui sellel enne söömist lasta pisut pehmemaks sulada kui ehk tavalise jäätise puhul ning minu meelest kehtib siin ka n.ö. kirjutamata smuutireegel kus mõni pehmema struktuuriga puuvilja kasutamine nagu mango, avokaado või banaan, alati pigem kasuks tuleb. Need jäätised said ära testitud Terevisooni seltskonna poolt rahvusvahelisel külmutatud jogurti päeval (kes oleks võinud teada, et selline päev üldse olemas on, eksole). Kiideti igatahes heaks ja saavad siia ka nüüd üles märgitud.


Külmutatud jogurt ahjuõuna ja banaaniga

2 banaani
2 kodumaist keskmise suurusega õuna (nt. „Talvenauding“)
0,5 tl jahvatatud kaneeli
380g Kreeka jogurtit (10%)
                                                                                                                                                 
Koori ja tükelda banaanid. Puhasta õunad südamikest ja tükelda. Vala banaani- ja õunatükid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, puista peale kaneel ja küpseta 200 kraadises ahjus u 15-20 minutit, kuni puuviljad on pehmed. Sega läbi ja jahuta. Püreesta jahtunud segu koos jogurtiga ühtlaseks, vala madalasse plastikkarpi ja sügavkülmuta u neli tundi või üleöö. Kreemjama tulemuse saad kui külmumisaja vältel paar korda segu korralikult läbi klopid või käsimikseriga kergelt töötled. Enne serveerimist lase pisut pehmemaks sulada.
Kui koduses majapidamises on olemas jäätisemasin, külmuta püreestatud jogurtisegu kohe selles ning lase sügavkülmas veel vaid mõne tunni jooksul pisut taheneda. Sel juhul segu enam mikserit ega täiendavat läbikloppimist ei vaja.



Külmutatud jogurt vaarikate ja mangoga

250 g Kreeka jogurtit (10%)
250g külmutatud vaarika- ja mangosegu (sobib ka nt. maasika-banaanisegu)
2 sl mett või agaavisiirupit

Sega koostisained kokku ja töötle saumikseri või blenderi abil ühtlaseks. Vala madalasse plastikkarpi ja külmuta ca 4 tundi või üleöö. Kreemjama tulemuse saad kui külmumisaja vältel paar korda segu korralikult läbi klopid või käsimikseriga kergelt töötled. Enne serveerimist lase pisut pehmemaks sulada.
Kui koduses majapidamises on olemas jäätisemasin, külmuta püreestatud jogurtisegu kohe selles ning lase sügavkülmas veel vaid mõne tunni jooksul pisut taheneda. Sel juhul segu enam mikserit ega täiendavat läbikloppimist ei vaja.


Külmutatud jogurt toorjuustu ja mustade sõstardega

250 g Kreeka jogurtit
250 g toorjuustu
250 g magusat kondenspiima
150 g külmutatud musti sõstraid

Sega koostisained kokku ja töötle saumikseri või blenderi abil ühtlaseks. Vala madalasse plastikkarpi ja külmuta ca 4 tundi või üleöö. Kreemjama tulemuse saad kui külmumisaja vältel paar korda segu korralikult läbi klopid või käsimikseriga kergelt töötled. Enne serveerimist lase pisut pehmemaks sulada.
Kui koduses majapidamises on olemas jäätisemasin, külmuta püreestatud jogurtisegu kohe selles ning lase sügavkülmas veel vaid mõne tunni jooksul pisut taheneda. Sel juhul segu enam mikserit ega täiendavat läbikloppimist ei vaja.





esmaspäev, 13. veebruar 2017

Peekoni 50 krõbedat varjundit, raamatuloos ja Normandia kana (loosimine lõppenud)

Suur tänukniks kõigile vastanutele ja ilusat sõbrapäeva ka muidugi! Hea meelega annaks teile kõigile ühe eksemplari, aga kahjuks neid endalgi limiteeritud koguses. Raamatu sai endale loosi tahtel Ingrid. Palju õnne ja toredat katsetamist!

Kuigi blogisissekannete järgi võib mind tõenäoliselt üpris laisaks pidada, olen suure osa möödunud aastast siiski agaralt kokanud ja pildistanud.Nimelt paari vahva raamatu tarbeks, mis nüüdseks juba kenasti ka poelettidele tee leidnud on. Üheks selliseks on näiteks alles äsja trükikojast välja hüpanud "Ehe Eesti köök", mis lisaks Lia Virkuse ja Liina Karroni retseptidele ka minu toite sisaldab. Suur osa möödunud aasta pannisärinast on aga intrigeeriva pealkirjaga raamatus "Peekoni 50 krõbedat varjundit", mille koos  Lia Virkusega kokku panime. Esikaane foto ja suur osa kuldkrõbedast sisust on fotodele jäädvustatud suurepärase toidufotograafi Jaan Heinmaa poolt. Oma retseptid, millest mõned näidised ka oma arvutist siia praegu välja otsisin, püüdsin aga pildile ise. Saabuva sõbrapäeva puhul loosime välja ka ühe raamatueksemplari - selleks kirjuta kommentaaridesse oma lemmik peekonitoit. 





Krõbedat peekonit ei saa küll pidada kõige tervislikumaks toiduks, kuid see ei tähenda, et aeg-ajalt ja mõistlikus koguses seda endale lubada ei tohiks. Eks iga asjaga liialdamine on kahtlase väärtusega ettevõtmine, kuid eluterve suhtumine nii magusasse kui pisut toekamatesse toiduainetesse rõõmustab maitsemeelt ja ei tee kahju ka puusaümbermõõdule. Mitmes selle raamatu roas on peekon peaosaline, kuid on ka palju selliseid toite, kus ka natuke pisemat sorti peekonilisa just selle vajaliku miski juurde annab.


FRITTATA LEHTKAPSA JA SUITSUPEEKONIGA

Raamatust leiabki nii tugevamaid kui kergemaid roogasid ning soolast ja magusat. Jah. Ka magusat.
ŠOKOLAADIKOOK PEEKONI JA VISKIGA


Samuti jagub nii koduseid toite kui küpsetisi ning ka peenemaid suupisteid. Raamat sisaldab muide ka teooriaosa, mis tutvustab erinevaid peekonisorte ja kasutusvõimalusi, mida on rohkem kui esialgu arvata võiks.
KÖÖGIVILJA-PEEKONIVARDAD ÜRDIKASTMEGA
ROOSKAPSA-SEENEROOG SUITSUPEEKONIGA
AHJUKARTULID PEEKONIVIILUDE JA TOMATIGA
KAMMKARBID PEEKONI JA GRANAATÕUNAGA




Jagan siin lõpetuseks ka ühte oma lemmikretseptidest, mis jahedatel talveõhtutel hästi pannile passib.Kõige parem on siin kasutada kuumakindla käepidemega panni, mille saab otse pliidilt ahju tõsta. Ja kui tunned, et üks krõbeda sisuga raamat  köögiriiulist puudu on, siis anna kommentaarides oma lemmik peekonitoidust teada.


NORMANDIA KANA
neljale

Valmimisaeg: 15 minutit + 30 minutit ahjus

4 viilu Rakvere Ameerikapärast toorsuitsupeekonit
4 kanakoiba
2 õuna, sektoriteks lõigatud
1 sibul
1 dl kalvadost
3 dl naturaalset kuiva õunasiidrit
2 dl 35% koort
paar värsket tüümianivart

1. Prae hakitud peekon pannil krõbedaks ja tõsta majapidamispaberile nõrguma.
2. Pruunista kanakoibi pannil peekonirasvas mõlemalt poolt umbes 5 minutit ja tõsta siis pannilt ära.
3. Prae hakitud sibulat 5 minutit, kuni see on pehmenenud.
4. Lisa kalvados ja siider ning keeda kõrgel kuumusel, kuni kogus on poole võrra vähenenud.


5. Lisa pannile kana, peekon, õunasektorid, tüümian ja koor. Tõsta pann ahju ja küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit, kuni kana on läbiküpsenud. 




pühapäev, 12. veebruar 2017

Kohupiimamuffinid kirsside ja martsipaniga


Ma ei tea, kuidas enamikes majapidamistes asjad käivad, aga mul kipub toidukraami ikka kappidesse kuhjuma. Suur osa jääkidest on seotud muidugi tööülesannetega, kuid ei saa alahinnata ka isusid ja iseloomu. Siinkohal aitab teadupärast planeerimine, eelarvestamine ja tühja kõhuga kauplusest kaarega mööda käimine, kuid eks teoorias ole mõni persoon ka palju tugevam kui praktikas. Nii juhtubki päris tihti, et kappi koristades kaevub sealt välja näiteks poolik karp juba pisut kuivama kippuvaid seeni, kolm suurt pakki vahukoort, mis kohe-kohe aegumas, tumedaks tõmbunud banaanid, mis juba köögilaual oma välimusest palju kaotanud ja seepärast juba mõned päevad tagasi jahedasse tõstetud ning harilikult ka kümme oliivi, supilusikatäis fetat vms. Mulle tegelikult kusjuures isegi natuke meeldivad need naljakad kombod, millest siis ruttu midagi söödavat või sügavkülmas säilivat välja tuleb nuputada. Mõnikord muidugi ei õnnestu kuhtuvat toiduainet enam "päästa", aga õnneks on alati järgmine kord.
Viimaseks  "parim enne"  paanika põhjustajaks oli näiteks külmkappi on konutama jäänud kohupiimakarp, mis rändas muffinitainasse koos peotäie kirssidega sügavkülmast ning martsipaniga, mille ma ostsin küll ekstra selleks küpsetamiseks, kuid õnneks või kahjuks ei jäänud sellest järgi grammigi! Muffinid kadusid ka muide kiiresti.




KOHUPIIMAMUFFINID KIRSSIDE JA MARTSIPANIGA
12 TK

2 muna
1,5 dl pruuni roosuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
250 g kohupiima (kasutasin Pajumäe mahe-kohupiima)
100 g võid
1,5 dl piima
4 dl + 1 sl speltapüüli või nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
200 g martsipani
200 g (külmutatud) kivideta kirsse

Sulata või. Klopi munad suhkruga lahti, lisa kohupiim, piim, vanillisuhkur ja pisut jahtunud sulavõi ning sega. Lisa 4 dl jahule küpsetuspulber, lisa munamassile ja sega ühtlaseks. Tükelda martsipan, veereta kirsse 1 sl jahu sees ning lisa ka need taina hulka. Sega veel viimast korda ja jaga tainas muffinivormidesse. Küpseta 180 kraadises ahjus 30-40 minutit, kuni muffinid on kena kuldse jumega. Lase jahtuda ja sõelu soovi korral enne serveerimist peale tuhksuhkrut.

kolmapäev, 1. veebruar 2017

Brokoliriis kanafilee, seente ja avokaadoga


Brokolist- või lillkapsast "riis" on iseenesest sama iseloomuga nagu suvikõrvitsast "spagetid". Nimi jätab mulje nagu oleks tegu mõne eriskummalise toitumisliikumise pettemanöövriga ning sunnib lisaks ilmselt nii mõnegi pead vangutama ja heietama teemadel kuidas vanasti oli ikka suvikõrvits suvikõrvits ja spagett spagett. Kes aga lõpuks poolkogemata toidu ära proovib, saab aru, et ei suvikõrvits ega brokoli tegelikult siiski ühtegi salakavalat plaani haudumas pole, toitumissektidega liituda pole tarvis ning tegelikult maitsevad mõlemad päris hästi. Süsivesikuid, tõsi küll, sellises taldrikutäies väga palju pole, kuid kuna tavaliselt kipume nendega pigem liialdama, siis võib-olla polegi see vahelduseks ka tervislikust seisukohast väga halb viis einestamiseks.
Seda toitu on muide lihtne mugandada ka taimseks - jäta lihtsalt kana ära. Veganid saavad tahiinikastmest veel lisaks välja jätta jogurti ning vedeldada seesamipastat ainult vee ja sortsu sidrunimahlaga.


BROKOLIRIIS KANAFILEE, SEENTE JA AVOKAADOGA
kahele

500 g brokolit (1 keskmine brokolipea)
2 küüslauguküünt
2 kanafileed
100 g pruune šampinjone
sorts sidrunimahla
1 avokaado
peotäis basiilikulehti
peotäis rediseidusid
killuke võid
oliiviõli
soola, pipart


Tahiini-jogurtikaste:
1 sl tahiinit
4 sl Kreeka jogurtit
sorts sidrunimahla
soola-pipart

Maitsesta kanafileed soola-pipraga ja kuumuta ahi 250 kraadini. Sega kastmekoostisainetest valmis kaste.
Tükelda brokoli kergelt ja töötle köögikombaini lõiketera abil peeneks riisilaadseks puruks. Parem on seda teha paaris-kolmes jaos. Laota "riis" küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja sega sekka hakitud või pressitud küüslauk, paar supilusikatäit õli ja sool-pipar. Küpseta u 10 minutit ja sega vahepeal.

Samal ajal aja pliidil pann kuumaks, lisa killuke võid ja sorts õli ning kanafileed. Kata pann kaanega, alanda pisut kuumust ja küpseta kana 5 minutit. Keera fileed ringi ja küpseta kaanega kaetult veel 5 minutit. Tõsta fileed pannilt, kata fooliumiga ja lase lihal pisut puhata.
Samal ajal kui kana puhkab, prae pannil viilutatud seened nii minuti jooksul kergelt läbi. Lisa sorts sidrunimahla ja maitsesta kergelt soola-pipraga. Eemalda avokaadolt koor ja kivi ning lõika viljaliha sektoriteks

Jaga brokoli taldrikutesse, tõsta peale viilutatud kanafileed, seened ja avokaadosektorid. Puista peale basiilikulehti ja rediseidandeid ning serveeri koos tahiinikastmega.