neljapäev, 1. detsember 2016

Natuke jõulu kohvitassis

Et viimaste kuude tegemised pole andnud mahti korralikuks blogieluks ega ka muudeks vajalikeks toiminguteks (nagu näiteks kapialuste tolmurullidega võitlemiseks), siis olen avastanud et vahel on kergemat teed minek hädavajalik.
Muidugi on tore vaikselt kulgeda ja nautida juuretisest leiva kasvamise teekonda ning tõsta lauale lambapraad peale üheksatunnist ahjus higistamist, kuid kiirematel aegadel ja ekstreemsematel puhkudel on abiks ka pelmeenipakk sügavkülmast, mis millegipärast näiteks lastele palju rohkem meeldib kui korralik toit. Müsteerium, millega puutuvad kokku ilmselt paljud emad. Õnneks on muidugi veel lahendusi, mis konti ei murra, aga igapäevase virrvarri sees siiski korralikku ajugümnastikat nõuavad.
Instagrammi jälgides ja mõnda eeskujulikumat kodu külastades on märgata, et kätte on jõudnud esimene advent (ja kohe ka teine), mis tuppa toonud rohkelt jõuluilu,  Raekoja platsile kuuse ja piparkoogilõhnase turu veel pealekauba. Eile teatas laps mulle, et ta on ainuke klassis, kellel veel päkapikud ei käi (kas ei peaks siiski täna, ehk 1. detsember olema see päev?!!!) ja kui mees süütas möödunud pühapäeval küünla, siis arvasin, et ju ta lihtsalt pisut romantilisemas meeleolus... Ühesõnaga ilmselgelt pole mul jõulumeeleolu ollagi ja viimane aeg on midagi selles osas ette võtta.
Alustasin ravi nii, et ostsin paar kena piparkoogivormi ja valmistasin endale ühe lihtsa ja kiirelt valmiva jõulumaitselise kohvi. Igaks juhuks ka magusama, kui tavapärane hommikune piimakohv. Eks näis, kas aitab.



PIPARKOOGIKOHV
kahele

1 dl piima
0,25 - 0,5 tl piparkoogimaitseainet
kanget kohvi
2 tl karamelliseeritud kondenspiima
paar kaneelipulka

Kuumuta piim koos piparkoogimaitseainega ja lase minutike tõmmata. Tõsta tassi või kuumakindlasse klaasi lusikatäis karamellist kondenspiima, vala peale piim ja lisa kohv. Peale viska soovi korral näpuotsaga veel piparkoogimaitset ja pista tassi kaneelipulk.

NB! Kuna mu tutvusringkonnas on mitmeid taimesõpru, siis olgu öeldud, et samalaadset kohvi saab valmistada ka täistaimsena näiteks soja või mandlipiima ja kvaliteetse melassisiirupiga, mis ka mõnusalt karamellise maitsega.


kolmapäev, 2. november 2016

Kõrvitsa - chai juustukook viskise karamellikastmega

Et kõrvitsapidu tähistati seekord vist kohe eriti suure hooga on ilmselt paljudel kodukapis kõrvitsajääke või ehk isegi valmisvuristatud püreed. See kook on igatahes abiks just selle viimase rakendamisel. 

Tuleb tunnistada, et ma ise tegelikult kõige suurem kõrvitsasõber polegi. Jah, oskan sellest kollasest tegelasest mõne päris toreda toidu valmis teha, kuid pole ausalt öeldes kunagi märganud, et kõrvitsa järele neelud käiksid või hulluksajav kõrvitsaisu kallal oleks olenud. Pigem meenub mulle kõrvitsaga kohe üks päikseline klassiõde, kes tavatses kunagi endale kolmeliitriste purkide kaupa kõrvitsamehu koju tassida ja need kogused  muidugi ise ka kohe kinni pista. Vot sellist kõrvitsaarmastust pole ma kunagi tunda saanud ja ilmselt seda kunagi ka juhtuma ei hakka. Kui aga kõrvits paari panna mõne teise põneva maitsega võib juhtuda, et valmis saab igati särtsakas roog, millest ma muidugi ära ei ütle. Antud juhul siis jälle üks kook.

Kui seesamunegi küpsetis siin valmib lihtsalt ja ei nõua tavapärast juustukoogi valmistamisega kaasas käivat trikitamist, mis olenevalt kokast tähendab kas auruvanni, ahjus jahutamist või käredamaid posimissõnu, võib viskisärtsuga kaste tunduda mõttetu jändamisena. Loomulikult ei ole see kohustuslik ja kook maitseb hea ka ilma, aga ka kastmele tasub anda võimalus - see valmib lihtsamalt kui esialgu ehk tundub ja annab koogile väikese lisamõõtme, mida igaüks vastavalt soovile ja magusalembusele oma isiklikule tükile doseerida saab. 

Chai-tee, mis kooki suuresti maitsestab on sordi ja kaubamärgi lõikes kindlasti erinev, kuid enamasti on kõigis nendes tähtis koht erinevatel vürtsidel nagu roheline kardemon, must pipar, ingver, kaneel ja fenkoliseemned. Vahel on lisatud  ka nelki,tähtaniisi ja muud põnevat. Musta teed näiteks. Muidugi võib teesegu ka ise valmis teha. kuid mulle tundub poetee tarbimine viimasel ajal kuidagi lihtsama alternatiivina, sest ega kõike ei pea ise ka tegema, olgugi et maitseained tõenäoliselt ehk isegi kapist üles leiaks. Suuremates kauplustes ja ökopoodides on sedasorti tee kindlasti olemas ja jahedamate ilmadega sobib see sõna otseses mõttes nagu valatult ka teetassi.

Niisiis, head küpsetusõnne! Ja loodan uue postitusega nüüd ikka pisut varem kui kuu aja pärast hakkama saada, sest tegelikult teen ma süüa ikka tunduvalt sagedamini.





KÕRVITSA - CHAI JUUSTUKOOK VISKISE KARAMELLIKASTMEGA

kaheksale
Koogipõhi:
250 g piparkooke (või Digestive küpsiseid)
80 g võid

Kate:
400 g toasooja toorjuustu
1,5 dl hapukoort
3 muna
2 dl kõrvitsapüreed
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut (Dansukker)
1 sl chai teesegu
2 sl kuuma vett
1 tl riivitud apelsinikoort

Kaste:
50 g võid
1,5 dl heledat muscovado suhkrut (Dansukker)
0,5 dl vett
0,5 dl vahukoort
0,5 dl burbooni viskit (nt.Jim Beam)
näpuotsaga meresoola

Sulata või ja purusta küpsised näiteks köögikombainis. Sega ja vajuta ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud 34 x 24 cm koogivormi põhjale.
Jahvata teesegu kohviveskis või peenesta uhmriga. Vala peale paar supilusikatäit kuuma vett, lase pisut maitsestuda ja seejärel sega kõrvitsapüreega. Sega kokku toorjuust, hapukoor, suhkur ja apelsinikoor. Lisa ükshaaval vispeldades munad ja lõpuks kõrvitsa-chaisegu. Nüüd vala toorjuustusegu koogipõhjale ja küpseta 160 kraadises ahjus u 25 minutit, kuni kate on tahenenud, kuid keskelt veel veidi võdiseb. Lase jahtuda ja hoia kooki enne serveerimist ka kindlasti paar tundi külmikus.
Viskise karamellikastme jaoks kuumuta potis või, suhkur ja vesi  kuni tekib karamelline vedel mass. Kui segu on ühtlane ja jumekas, lisa koor ja viski ning maitsesta soolaga. Jahuta ja serveeri koos koogiga.

*Kõrvitsapüree valmistamiseks koori, puhasta ja tükelda u 700 g kõrvitsat (nt. muskaatkõrvits või hokkaido kõrvits on kena kollase viljalihaga) ja kuumuta kas 180 kraadises ahjus paarkümmend minutit või kuumuta sortsu veega potis kaane all, kuni kõrvits on pehmenenud. Jahuta ja püreesta. Kui püreed jääb järele võid säilitada seda sügavkülmas.



* Retsept valmis koostöös D-Kokaraamatuga

laupäev, 8. oktoober 2016

Õuna-mooni kook

Et paljusid, kaasa arvatud mind, on sel aastal tabanud üks korralik õunauputus, tuleb tunnistada, et õunaretsepte on siin blogis küll häbiväärselt vähe. Püüan seda viga siin siis nüüd vähehaaval parandama asuda.
Eile käisin kondamas ka oma isiklikus õunaaias - kõlab väga peenelt, kuid tegu siiski päris trööstitu krundiga, millega vett ja vilet jagub kindlasti pikaks ajaks. Inimene on aga juba selline kummaline olevus, et vahel kaaluvad muud tegurid üles mugavuse ja lihtsama tee ning suu on kõrvuni peas ka siis kui saad oma muhklikul ja heina kasvanud maapinnal jalad valusaks ukerdada, teades et kunagi toimetas seal samamoodi vanavanaema. Sealsed õunapuud pole küll juba aastakümneid ei kääre ega saagi näinud, kuid on sel sügisel ometi õunakoorma all lookas. Koju saabusin igatahes otsast ääreni õunu täis autoga ja seda ubinalogistikat jagub veel mitmeks korraks.
Suur osa õuntest leiab end ilmselt varsti mahlapudelist, osa satub moosipurki, kuid kindlasti ei pääse kodused ja lähikondlased õunakookidest. Näiteks see õuna-mooni kook siin on mul juba mitu korda ahjust välja hüpanud ja kaob alati jäljetult ei tea kuhu.




ÕUNA-MOONI KOOK

200 g toasooja võid
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut (Dansukker)
2 muna
2 dl kartulijahu
1 dl nisu- või speltajahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl riivitud sidrunikoort
Kate:
500 g kooritud , puhastatud  ja tükeldatud õunu
1 dl mooniseemneid
0,5 dl rafineerimata roosuhkrut
2 dl piima
1 tl kartulijahu
1 tl vanillisuhkrut (Dansukker)
0,5 tl jahvatatud kaneeli

Valmista kõigepealt täidis - selleks sega tükeldatud õunad kaneeliga ja kuumuta väikeses potis vaiksemal tulel piim, mooniseemned ja suhkur keemiseni. Lisa väikese koguse veega segatud kartulijahu ja kuumuta segades veel, kuni segu on paksenenud, kuid siiski vedelapoolne (vajadusel lisa veel pisut piima). Lisa vanilliekstrakt. Vala moonisegu tükeldatud õuntele, sega läbi.

Taina valmistamiseks vahusta või suhkruga ja lisa ükshaaval munad. Sega kokku jahud ja küpsetuspulber ning lisa tainale koos riivitud sidrunikoorega. Sega ühtlaseks ja vala küpsetuspaberiga vooderdatud  28 cm läbimõõduga (soovitavalt lahtikäiva) koogivormi. Vala peale õuna-moonikate ja aja ühtlaselt laiali. Küpseta 200 kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni õunad on pehmed ja kook kena neing kuldpruun. Lase enne serveerimist jahtuda.

* Retsept ilmus ka D-Kokaraamatus




laupäev, 24. september 2016

Pärsia kanaroog



Mõni toit on selline, mis mõlgub meeles kuid (ja isegi aastaid), aga taldrikule kuidagi jõuda ei taha. Kui järele hakata mõtlema, siis tegelikult otsest põhjust viilimiseks polegi, aga kuidagimoodi nii lihtsalt läheb. Siinkohal saab paralleele tuua muidugi ka muu maailmaga köögist väljaspool, olgu selleks siis ükskõik kui tibatilluke asi, mida sisimas juba ammu teha oled soovinud, aga kas proovid või mitte, ikka ei õnnestu. Vahel lihtsalt pole aeg õige ja kõik.
See pärsia kana on mind kummitanud juba kevadest saati, mil algretsepti Londoni minitripil Sainsbury ajakirjast leidsin. Tuleb välja, et see lihtsalt sobib oma kireva olemusega just varasügisesse ning viigimarjahull ei saanud muidugi hooajalist kaupa siiagi pistmata jätta. Ras-el hanout, roosivesi ja harissa on komponendid, mis igal pärsia kööki jumaldaval inimesel kapis olla võiksid. Nende hankimine on tänapäeval õnneks lihtsam kui veel mõned aastad tagasi, sest näiteks Selveri gurmeeosakonnast, Stockmannist või Solarisest / Delice toidupoest olen need kõik kenasti üles leidnud. Piprapood ja Umami on ka abiks, eriti kui pigem interneti kaudu mugavam oste teha on. Kasutust leiavad kõik kolm vähemalt minu köögis küll ohtralt.
Niisiis, ilusat sügist, head isu ja et seda vürtsi jaguks siis ikka nii kööki kui igale poole mujale ka!

PÄRSIA KANAROOG
kolmele kuni kuuele

6 kanakintsu
2 punast sibulat
4 küüslauguküünt
2 sl ras-el-hanout maitsesegu
1 sl roosivett
1 sl oliiviõli
1 purk konserveeritud kikerherneid
pool sidrunit
paar juppi kaneelikoort
meresoola, musta pipart

Serveerimiseks:
peotäis granaatõunaseemneid
3 viigimarja
koriandrilehti
hakitud mandleid
2 dl basmatiriisi

Harissa-jogurt:
6 sl kreeka jogurtit
2 tl harissat
hakitud münti
hakitud koriandrilehti

Pese ja kuivata kanakintsud. Sega kokku ras-el-hanout maitsesegu, õli, sool (kui maitsesegu juba sisaldab soola, ole ettevaatlikum, aga triiki supilusikatäiest on harilikult rohkem kui küll) ja roosivesi ning hõõru kana korralikult sisse. Viska kanatükid ahjupannile, lisa muljutud, aga koorimata küüslauguküüned, kooritud ja sektoriteks lõigatud sibulad, kaneelikoor, pipar ning poolik sidrun.Nirista peale supilusikajagu oliiviõli ja küpseta 200 kraadises ahjus u 30 minutit, kuni kana hakkab jumet võtma. Lisa kikerherned ja küpseta veel 10-15 minutit.
Sel ajal (või isegi varem) keeda valmis riis. Mina teen seda oma mäletamist mööda vist Jamie Oliveri nipi järgi - 2 dl riisile lisan potti 4 dl kuuma vett, natuke soola ja sortsu õli ning keedan madamat sorti tulel kaane all 10 minutit. Tõstan poti tulelt ja lasen vajadusel veel 5 minutit tõmmata, siis segan kahvliga kohevaks ja valmis ongi.
Kana küpsemise ajal võid nimetatud koostisainetest valmis segada ka harissa-jogurti.
Vala vaagnale riis, tõsta peale pannisisu (ära unusta vedelikku!) ja pigista küpsetatud sidrunist mahl kanale. Viska peale granaatõunaseemned, sektoriteks lõigatud viigimarjad, hakitud mandlid ja koriandrilehed ning serveeri koos harissa-jogurtiga.


esmaspäev, 22. august 2016

Mustika-martsipanikook

Kui päris aus olla, siis metsas mustikaid korjamas käisin viimati vist küll pioneerilaagris. Seeni otsides võsa vahel ringi tuiata meeldib mulle väga, kuid millegipärast ei ole sama sooja tunnet minimõõtu marjade noppimise osas. Või noh, pigem nii sooja, et neid ämbrite kaupa koju tuua, sest neid peotäisi, mis seeni otsides kinni pistetud saab, ei suuda harilikult kokku lugedagi.
Õnneks müüakse turul mustikaid kilode kaupa ja mis nii viga neid koogi sisse panna. Kohe uhkelt. Martispan annab siin täidisele suuresti magusust ja maitset ja mis seal salata, sobib mustikatega väga hästi kokku. Ainuke tingimus - tegu peab olema siis ikka nende "õigete" ehk metsamustikatega. Kultuurmustikatega selle retsepti juures jännata ei maksa, need võib niisama ära süüa.


MUSTIKA-MARTSIPANIKOOK
kaheksale
Põhi:
100g mandlijahu või jahvatatud mandlilaaste
200 g jahu
200 g tükeldatud võid
1 muna
1 dl  heledat muscovado suhkrut (Dansukker)
1 tl riivitud sidrunikoort
näpuotsaga soola

Täidis:
5 dl mustikaid
2 sl suhkrut
200 g martsipani
250 g hapukoort
1 muna

Näpi taina koostisained kokku või  kasuta selleks köögikombaini. Suru tainas u 28 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja aseta täidise valmistamise ajaks külmikusse. Klopi kokku suhkur, muna ja hapukoor. Riivi martsipan (kõige parem on seda teha, kui martsipan on enne pisut külmikus tahenenud) ja lisa koos mustikatega segu hulka. Sega läbi. Torka koogipõhi kahvliga kergelt auguliseks ja küpseta 180 kraadises ahjus 15 minutit või kuni tainas hakkab kergelt jumet võtma. Vala peale täidis ja küpseta veel 25-30 minutit. Lase enne söömist täielikult jahtuda ja vähemalt paar tundi külmikus taheneda.


 *Retsept valmis koostöös D-Kokaraamatuga


esmaspäev, 15. august 2016

Ahjuvasikas torbikseentega





Ei saa öelda, et vasikas, veis või üldse raskema loomuga liha meie laual igapäevane külaline oleks. Pigem on viimase aja kaootiline kokkamine piirdunud ikka kergema ja taimsema kraamiga, kuhu sekka kala ja kana aeg-ajalt ka ära eksib.Kui aga sülle kukub ilus lihatükk  ja suur karbitäis torbikseeni, pole toitu armastavat inimest ahjuroa valmistamiseks veenma hakata, olgu tegu kasvõi südasuvega.
Mustad torbikseened on kukeseene sugulased ja näevad välja natuke sedamoodi, nagu oleksid nad mõnest Guillermo del Toro fantaasiafilmist välja karanud. Kui metsa asja pole, võib otsida neid näiteks praegu turult. Maitselt on need kukeseentest tugevamad ja on oht, et näiteks mõni laps või nõrgema närvikavaga isik nende söömisest keelduda võib (mille üle ülejäänud laudkond aga kindlasti rõõmustab).
Torbikseeni on ka väga lihtne kuivatada (sest nad on juba loomult õrnakesed ja kuivavad ilma igasuguse tõrkumiseta) ja veel lihtsam hiljem toidu sisse pista, sest seened koguvad end täpselt sama kiirelt ja ei vaja  toidu sisse pistmisel isegi eelnevat leotamist. Mina lasin neil lihtsalt paar päeva saunalaval küpsetuspaberile laiali laotatult end krimpsu tõmmata.
Värske must torbikseen

Saunalaval paar päeva kuivanud torbikseen



Toit ise siin on  aga lihtsamast lihtsam - ka kaste ei vaja ülemäärast pingutust ja saab seepärast üpris vedela moega. Kes soovib tummisemat leent, võib lõpetuseks vedeliku haudepotist pannile kurnata ja kõrgel kuumusel segades seda tihedamaks keeta. Killuke külma võid seal juures on ka abiks.


AHJUVASIKAS TORBIKSEENTEGA

u 1200 g vasikaaba või muu hautamiseks sobiv, soovitavalt kondiga kobedam tükk
1 sibul
1 küüslauguküüs
2 dl kuiva valget veini
2 dl 35% koort
180g musti torbikseeni
kaks killukest võid
peotäis tüümianioksi
meresoola, musta pipart

Võta lihatükk külmikust välja vähemalt pool tundi enne küpsetama asumist ja maitsesta kergelt soola-pipraga. Kuumuta pannil või ja pruunista liha mõlemalt poolt ning külgedelt. Tõsta liha haudepotti ja kuumuta pannil kergelt läbi ka hakitud sibul-küüslauk, vala need liha juurde potti ning nüüd kuumuta suure mulinaga ka veini u 3-4 minutit. Vala lihale, viska potti mõned tüümianioksad, kata kaanega ja küpseta 170 kraadi juures u 1,5 tundi või kuni liha on pehmenenud. Pool tundi enne küpsemisaja lõppu kuumuta pannil teine killuke võid ja prae torbikseened u 5 minuti jooksul kergelt läbi ja maitsesta soola-pipraga. Lisa lihale koor ja seened ning lase veel nii 20 minutit podiseda. Kontrolli maitset ja vajadusel lisa veel soola-pipart. Serveerimisel lisa lihale värskeid tüümianilehti ja paku kõrvale ikka värsket kartulit ka.



kolmapäev, 3. august 2016

Suvine värske kartuli-oa salat salvei ja peekoniga

Tegelikult ei ole ma oma blogi ära unustanud ja süüa teen ikka endiselt. Ilmselgelt eirab selline kaootiline suhtumine kõiki sotsiaalmeedia kivitahvlisse raiutud reegleid, head tava ja teab mida kõike veel, kuid mulle tundub, et ka kõige suuremast rõõmuallikast tuleb aeg-ajalt puhkust võtta, et silm säraks ja energiat jaguks. Jätkan igatahes uue hooga ja hoiatan, ette, et toitu on tulemas päris korralikult.
Värsket kartulit ja uba on kõik turuletid täis ja ilma nende kaheta ei kujuta ma ausalt öeldes ühte õiget suve ettegi. Ise olen sel aastal ka kartulikasvataja muide! Sordinimedest pole mul muidugi halli aimugi, aga keegi pole õnneks keelanud ise kartulitele nimesid panna - nii kasvab mul suurtes terrassipottides "Rimi sinine" ja peenras mõni "Garaaž2016" ja "Eia ema lilla". Kõik kenasti päritolu järgi ristitud. Eks see salat on samuti suvekartulist inspireeritud, aga muidugi on siin sees muudki head-paremat. Üpris toitev ka - igati sobilik näiteks kas või peale mõnda pikemat rattatiiru.



SUVINE VÄRSKE KARTULI -OA SALAT SALVEI JA PEEKONIGA
neljale

10 väiksemat värsket kartulit
200g rohelisi või kollaseid oakaunu
4 viilu õhukest toorsuitsupeekonit
8 salveilehte
4 sl oliiviõli
1 sl Dijoni sinepit
1 tl palsamiäädikat
suur peotäis rukolat
1 sl hakitud murulauku
meresoola, musta pipart


Vala kartulid u 15 minutiks keevasse, soolaga maitsestatud vette või kuni need noaga torgates pehmed tunduvad. Kurna. Kartulite keemise ajal valmista ette ka ülejäänud komponendid. Lõika oakaunade otsad maha ja tükelda kaunad suupärasteks tükkideks. Vala keevasse soolaga maitsestatud vette ning keeda 2-3 minutit, seejärel kurna ja loputa kiirelt külma veega, et värv säiliks ja keemisprotsess peatuks. Küpseta peekoniviile 200 kraadises ahjus küpsetuspaberiga kaetud plaadil (või prae pannil) u 5-7 minutit, kuni need on krõbedad. Kuumuta pannil 2 sl õli ja prae salveilehed mõne sekundi jooksul mõlemalt poolt kergelt krõbedaks.Jäta õli alles. Aseta nii peekon kui salvei majapidamispaberile nõrguma ja sega kokku kaste. Selleks sega palsamiäädikas sinepiga ja klopi järk-järgult juurde õli. Lisa kastmele ka salvei praadimisest üle jäänud õli, sega korralikult ning maitsesta soola-pipraga. Vala kokku vajadusel väiksemaks tükeldatud kartul ja oad ning pudista sisse peekoni ja salveitükid. Lisa kaste ja salatiroheline.  Võid serveerida kohe soojalt, kuid salat sobib söömiseks ka külmalt või toatemperatuuril – selleks  sega kõik kokku, kuid lisa rukola ja murulauk alles enne serveerimist.

* Retsept ilmus 23.juuli Arteris