pühapäev, 22. märts 2015

Caesari salat




Olenemata sellest, et Caesari salat kuulub ehk natuke samasse klassi hea, aga ära leierdatud muusikaga, ei saa siiski sellest kuidagi üle ega ümber. Julgeme seda endale tunnistada või mitte, aga tegu on lihtsalt ühe väga mõnusa roaga, mida kuuldavasti mõnes ringkonnas isegi hellitusnime "sessu" all tuntakse. Kuid kuigi korralikku Caesarit pakuvad paljud toidukohad ning tundub, et paanilisemat trendiroa staatust on ta lõpuks ka teistele põnevatele roogadele loovutama hakanud, siis eelistan seda siiski pigem kodus ise teha. 

Põhjuseid on mitmeid - esiteks on koostisained praeguseks siiki päris hästi leitavad - rooma salatit on näha lettidel üpris tihti ja ka anšoovist olen kohanud nii Prismas kui mõnes väiksemaski poes. Teiseks, selle salatiga ei ole tegelikult nii palju mässamist, nagu enamikule tundub - 10-15 minutiga saab hakkama ja minu jaoks seostubki see toit just kerge ja mõnusa koduse õhtupoolikuga, kus lihtsalt tahaks natuke logeleda ja mõnda head filmi vaadata ning köögis pigem mitte mässata. Restoranis-kohvikus püüan valida aga sellise toidu, mis pigem üllatab kui turvalisemat sorti valikut pakub, mis aga ei tähenda muidugi, et ma ka siin aeg-ajalt erandeid ei teeks.

Caesari salatit võib valmistada nii kana, krevettide, kala või miks mitte ka lihaga, kuid originaalis koosneb see siiski vaid rooma salatist, anšoovise-küüslaugukastmest, parmesanist ja krutoonidest. Mulle meeldib see enamasti kanaga, nagu ilmselt paljudele. Praetud kanafilee tundub ehk esmapilgul lihtlabane valik, kuid proovige järgi - niimoodi valmistades valmib filee, mis on pealt kullakarvaline ja seest küll ehk mitte siiruviiruline,  kuid see eest mõnusalt mahlane. Kogused sõltuvad suuresti eelistustest - kui Sulle meeldib, et liha oleks pigem vähem, siis piisab kaheks portsjoniks ka vaid ühest fileetükist. Kui armastad krõbedaid krutoone, siis võid neid ka rohkem teha jne. Õli puhul võiks siin eelistada pigem mahedama maitsega  oliiviõlisorte.

CAESARI SALAT KANAGA
(kahele)

2-3 väikest pead rooma salatit (või üks suur)
1-2 kanafileed
4 viilu ciabattat
u 50g parmesani juustu
1dl külmpressitud oliiviõli
julge sorts sidrunimahla
2 küüslauguküünt
5 anšoovisefileed
1/4 tl Dijoni sinepit
soola, pipart, killuke võid

Kuumuta ahi 200 kraadini. Rebi saiaviilud küpsetuspaberiga kaetud ahjupannil suupärasteks tükkideks ja sega läbi väikse sortsu oliiviõliga. Küpseta 8-10 minutit, kuni need on krõbedad ja jumekad.
Maitsesta kanafilee soola-pipraga. Kuumuta pannil või ja sorts õli, kui või hakkab vahutama, lisa kanafilee, välimine külg allpool. Kata pann kaanega ja alanda kuumus suhteliselt madalaks. Küpseta 5 minutit, seejärel vaheta poolt ja küpseta kaane all veel 5 minutit. Lase valmis kanal kindlasti ka paar minutit "tõmmata".
Sega kergelt tükeldatud anšoovisefileed ja küüslauguküüned, munakollaste, sinepi ja sidrunimahlaga. Peenesta saumikseriga ja nirista vähehaaval peene joana juurde õli, kuni saad majoneesitaolise massi. Kui toorest muna pelgad, võid kasutada õli ja muna asemel ka majoneesi - sega see lihtsalt anšoovise-küüslaugumassiga. Lisa paar sl riivitud Parmesani.

Pese salat ja lõika ära tagumine osa. Väikeste salatipeade puhul võid eraldada lihtsalt lehed, suure puhul rebi need aga mugavama söömise nimel tükkideks. Sega salatikastmega ja aseta taldrikule. Viiluta kana ja lisa salatile. Puista peale krõbedad krutoonid ja köögiviljakoorijaga tõmmatud parmesanilaastud.
.


pühapäev, 8. märts 2015

Kookose-laimi muffinid valge šokolaadi ja granadilliga



Ma tegelikult ei pea end ülemäära magusalembeseks, aga vahel kisub mõni periood kohe väga koogiseks. Ilmselt pole muud teha, kui sellega leppida ja loota, et varsti tasakaalustub see soolasema kraamiga. 
Need muffinid on suures osas pärit ühest Donna Hay peonumbrist, et aga tuhksuhkrust glasuuri vältida püüdsin ( valge suhkur leiab mul viimasel ajal üldse tegelikult kuidagi vähe kasutust ja seekord oli ta kapist üldse otsa saanud), siis valmisid sellised mugandatud koogid. Natuke granadilli lisasin valmis koogile ka, mis seda komplekti minu arvates päris kenasti tasakaalustab.

KOOKOSE-LAIMI MUFFINID VALGE ŠOKOLAADI JA GRANADILLIGA
(12tk)

3 munavalget
1 tl vanillisuhkrut
125 ml kookospiima
180g jahu
2tl küpsetuspulbrit
100g toasooja võid
150g pruuni roosuhkrut
1 tl riivitud laimikoort
30g kookoshelbeid

Kate:
200g valget šokolaadi
300g toasooja toorjuustu
sorts kookospiima
laimikoort
kookoshelbeid
2 granadilli

Klopi kokku munavalged, vanillisuhkur ja kookospiim. Sega köögikombainis jahu, küpsetuspulber, suhkur, laimikoor ja kookoshelbed ning lisa tükeldatud või. Kui segu on purutaoline, lisa munavalge-kookospiimasegu ja sega  korralikult, kuni moodustub ühtlane tainas. Jaga tainas muffinivormidesse ja küpseta 150 kraadi juures ca 30 minutit, kuni koogi sisse torgatud tikk puhtaks jääb. Jahuta.

Katte jaoks sulata tükeldatud šokolaad vesivannil. Selleks tõsta kuumakindel kauss koos šokolaadiga keedunõule, milles lase keema paari sentimeetri jagu vett. Šokolaadinõu peab kuumenema ainult potist tuleva kuuma auru mõjul ning ei tohi poti põhja puutuda. Lase sulanud šokolaadil pisut jahtuda.
Vahusta mikseri abil toorjuust ning lisa sinna mõni supilusikatäis kookospiima, et segu muutuks pehmemaks. Sega hulka valge šokolaad.

Serveerimiseks tõsta muffinitele šokolaadi-toorjuustukreemist müts, puista peale kookoshelbeid, lisa poole teelusika jagu granadilli igale koogile ja i-le täpiks veel pisut riivitud laimikoort ka. Valmis ongi!


pühapäev, 1. märts 2015

Sõrnikud


Tuleb tunnistada, et sõrnikute fenomenist ei saanud ma veel alles hiljaaegu aru. Ju siis lapsena need väga tihti taldrikusse ei sattunud või oli asi maitseelistustes, aga no ei meenu kohe ühtegi sõrnikulugu. Nopis sai aga sõbranna taldrikust üks amps näpatud ja peale seda olin piisavalt müüdud, et koduski pühapäevaseid pannkoogihommikuid uue tulijaga värskendada. 

Kui on maailmas veel mõni inimene, kes sõrnikutega siiani sina peale sattunud pole, aga katsetada sooviks, siis mõni tähelepanek selle pannikoogiliigi eripärast:
  • Esiteks, kasutada tuleks kindlasti õiget ja tahedat kohupiima - igasuguste kreemide ja rasvavabade toodetega ma siin pigem jändama ei hakkaks.
  •  Oluline on aru saada, millal tainas on piisavalt tahe, et valmiksid sobivalt prisked, aga mitte ülemäära jahused sõrnikud - see retsept siin peaks töötama, kuid alati võiks teha alustuseks ühe proovikoogi ja selle pealt vaadata, kas jahukogus või maitse natuke timmimist vajab - kohupiimade konsistents võib olla mõnevõrra erinev ja inimeste magusalembus samuti.
  •  Viimaseks võiks jälgida, et pann oleks keskmisel või isegi keskmisest nõks madalamal tulel, et koogid pigem vaikselt ja omasoodu küpseksid, muidu võib tulemuseks olla liialt tume pind ja toores sisu. 
Üldiselt ei ole tegu aga keerulise ettevõtmisega - sõrnikute hingeelu saab lihtsalt selgemaks, kui need paar korda läbi on tehtud ja võib-olla ka enda maitsele sobivaks timmitud - mulle meeldib näiteks mee ja sidruniga maitsestatud variant nagu see siin.



SÕRNIKUD 
(ca 20tk)
500 g kohupiima 
1 muna
2 sl mett
1dl jahu
0,5 tl riivitud sidrunikoort
ca 1 sl sulavõid
Lisaks:võid praadimiseks ja jahu paneerimiseks

Sega kohupiim, mesi, sidrunikoor, lahti klopitud muna ja jahu. Sulata pannil killuke võid ja lisa see tainale. Puista taldrikule mõned peotäied jahu, tõsta sinna supilusikatäite kaupa kohupiimatainast ja vormi umbes sentimeetripaksused pätsid.Prae sõrnikuid keskmisel kuumusel ca 3 minutit ühelt poolt, kuni need on kena kuldse jumega. Serveeri meelepärase moosi või meega ja kui paljuks ei pea, puista peale ka pisut tuhksuhkrut.

teisipäev, 24. veebruar 2015

Kodujuustukook mustsõstrakattega



Ilusat Eesti sünnipäeva! Tähtsa päeva puhul on üks kodune ja suvel tagaaiast korjatud marjadega tort küll omal kohal - piisavalt kodune, aga samas ka sobivalt piduliku moega. 
Inspiratsiooni sain paar päeva tagasi Haapsalu Müüriääre kohvikust, kus sarnast kodujuustuga kooki proovisin. Vaarikatega küll. Nagu elu näitab, tuleb kõik mõtted kohe teoks teha, muidu jäävadki tegemata ja nii sai mikser tolmust puhtaks pühitud.
Õhuke ja pehme biskviitpõhi ning kerge aga kohev kodujuustutäidis koos marjadega teevad sellest koogist ühe suussulava ampsu, mille valmistamine samuti konti ei murra. Ja sobib see nii peolauale kui lihtsalt nädalavahetuse maiuspalaks. Minu arvates on mustsõstrad ühed parimad marjad üldse ja annavad koogile mõnusat hapukust, kuid kes nii ei arva võib kattena kasutada vaarikaid, mustikaid, kirsse või muud meelepärast. Kui koguseid kahekordistada, siis saab valmistada ka näiteks vähem tordi moodi plaadikoogi. Arvestama peab, et tardumine võtab ca 3 tundi aega, aga kui lõuna paiku kook kappi panna, on see õhtuks kenasti valmis.

KODUJUUSTUKOOK MUSTSÕSTRAKATTEGA

Põhi:
2muna
2sl suhkrut
2sl jahu
1-2sl kakaod

Täidis:
ca 400g kodujuustu
4dl vahukoort
riivitud apelsinikoort
200g valget šokolaadi
vanillisuhkrut
1,5sl želatiini

Kate:
300ml sõstramahla
250g külmutatud mustsõstraid
1,5 sl želatiini

Vahusta munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, lisa ettevaatlikult segades sõelutud jahu ja kakaopulber. Vala tainas lahtikäivasse küpsetusvormi, mille põhjale on asetatud küpsetuspaber nii, et see küljekinnituse vahelt välja ulatub - see moodus hoiab vedeliku kindlamalt vormis ja teeb koogi väljatõstmise hiljem hõlpsamaks. Küpseta biskviitpõhja 200 kraadises ahjus ca 10 minutit. Jäta põhi vormi ja jahuta.

Täidise jaoks sulata šokolaad vesivannil ja jäta jahtuma. Lisa želatiinile ca 1dl külma vett ja jäta paisuma.Vahusta koos vahukoor ja kodujuust. Lisa vanillisuhkur ja apelsinikoor ning sega ettevaatlikult hulka sulatatud šokolaad. Sulata želatiin vesivannil ja sega ühtlaselt täidise hulka. Vala täidis biskviitpõhjale ja aseta külmkappi tarduma. Kui aega vähevõitu, võid koogi katte valmimise ajaks ka sügavkülma panna - see kiirendab protsessi.

Katte jaoks pane želatiin jälle paisuma, aga kasuta vedelikuna 1dl sõstramahla. Sulata paisunud želatiin ja sega see ülejäänud mahlaga. Vala juba pisut tardunud koogile külmutatud sõstrad ja kalla peale želatiiniga sõstramahl. Lase külmkapis ca 3 tundi tarduda.


pühapäev, 22. veebruar 2015

Lameleib vürtskilu, ricotta ja röstitud tomatiga


On vist küll tagumine aeg blogipuhkusele lõpp teha ja käised üles käärida. Nii nagu peale puhkust tööle naastes tuleks sisse elamiseks pisut paberiga krõbistada ja pastakat klõpsutada, ei ole ka siin paslik kohe suure hurraaga tuuletaskutest torni ehitama hakata vaid tasakesi näiteks hoopis lameleivaga algust teha. 
Eks see lameleib üks imelik sõna ole, aga sobib iseenesest ju kokku võtma kõiki rahvusvahelisi lavašilisi, naane, pitasid ja muid lapikuid küpsetisi, mille loetelu on ikka uskumatult pikk. Mõistagi ei ole aga kohustuslik valmistada vaid kindla suuna või päritoluga saileiba - kokku võib keerata ka ühe väga vabameelse lapiku. See tore idee pärineb just siit ja kuigi anšoovisepurk oli mul ka kapis täitsa olemas, kippus käsi kuidagi iseenesest pooliku kilupaki poole. Kas sedasorti suupiste ka vabariigi sünnipäevalauale sobib, jäägu igaühe enda otsustada. Omal kohal on see kindlasti aga siis, kui näiteks kasvõi kilutrühvlitest materjali üle on jäänud. Pikast selgitusest ei tasu samuti ehmuda -  iga etapp võtab aega vaid mõned minutid.

LAMELEIB KILU, RICOTTA JA RÖSTITUD TOMATIGA
(4TK)

Tainas:
1dl sooja vett
0,5 tl mett
11g (1pakk) kuivpärmi
1 toasoe muna
0,5tl soola
0,5dl oliiviõli
3dl jahu
1dl speltajahu (või täistera nisujahu)
Lahusta pärm vees ja sega hulka mesi. Lase mõni minut seista, kuni pärm aktiveerub ja vedelik vahuseks hakkab muutuma. Lisa lahtiklopitud muna, sool, õli ja jahu ning sõtku tainast paar-kolm minutit, kuni see on ühtlane. Kata kauss toidukilega ja lase 30 minutit soojas kohas seista, kuni taina kogus on kahekordistunud.
Jaga nüüd tainas võrdselt neljaks ja rulli jahusel tööpinnal neli, u 0,5cm paksust ja paarikümne sentimeetri pikkust ketast. Pintselda need kergelt oliiviõliga ja jäta veel 20 minutiks kile alla seisma. Kerkimiste ajal valmista ette muud koostiosad.

Röstitud tomatid:
20 kirsstomatit
6 küüslauguküünt
3 spl oliiviõli
musta pipart
Kuumuta ahi grillrežiimil 200 kraadini. Poolita tomatid ja pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lõikepind allpool. Lisa koorimata küüslauguküüned, nirista peale õli ja lisa pipraveskist paar keerdu musta pipart. Küpseta ahju ülemises osas ca 10 minutit või kuni tomatid hakkavad jumet võtma.

Ricottasegu:
200g ricottat (kasutasin Vigala ricottat)
2sl hakitud peterselli
pisut riivitud sidrunikoort
väike sorts mett
soola
röstitud küüslaugud 
sorts oliiviõli
Koori ja haki tomatitega koos röstinud küüslaugud ja sega kõik ülalnimetatud koostiained kokku.

Lisaks:
20 vürtskilufileed
2sl kappareid
röstitud tomateid

Kuumuta pliidil pann ja küpseta tainakettaid vaid ühelt poolt ja ca 2 minutit korraga, kuni põhi on krõbe ja tainas hakkab pisut "mullitama". Tõsta tainakettad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, kata ricottasegu, tomatite, kilu ja kapparitega ning küpseta 200 kraadi juures veel ca 10-15 minutit. Serveeri kohe parajateks tükkideks lõigatult ja puista peale ka pisut hakitud peterselli.




kolmapäev, 31. detsember 2014

Suupistelavašš kalkuni ja hummusega


Ja ongi aasta möödas! Hullumeelne, imeline ja segane korraga. Võin mürki võtta, et järgmine tuleb samasugune, aga eks seda juba varsti näha ole. Igal juhul head vana lõppu ja uue algust!

Kui väike snäkk seltskondlikult koosviibimiselt veel puudu on, siis võib-olla sobib see siin. Tervislikuma alatooniga ja kergelt idamaise maiguga suupiste võib valmistada omatehtud hummusega, aga sobib ka poest pärit määre. Maitset võib lihapallidele anda ka mõne muu maitseseguga (nagu garam masala näiteks) või siis näiteks lihtsalt pisut jahvatatud koriandriseemneid ja vürtsköömneid sekka visata. Kui lavašši ja hummust üle juhtub jääma, siis sobivad need hästi ka eraldi suupistena lauale pistmiseks.

SUUPISTELAVAŠ KALKUNI JA HUMMUSEGA
(u 20 tk)

1õhuke lavašš 
Lihapallid:
250g hakitud kalkuni kintsuliha
1 küüslauguküüs, pressitud
1tl Ras el Hanout maitsesegu 
1sl hakitud peterselli
1tl meresoola
musta pipart
u 200g hummust (näiteks alljärgneval kujul)
paar sl hakitud punast sibulat
granaatõunaseemneid

Sega hakkliha maitseainetega, veereta märgade käte vahel väikesed pallid ja aseta külmikusse keregelt toidukilega kaetuna tahenema ja maitsestuma u 30 minutiks. Seejärel pruunista need kergelt pannil ja küpseta 180 kraadises ahjus veel ca 5 minutit.
Lavašš aseta paariks minutiks ahju kuuma grilli alla, kuni see on kergelt kuldne ja krõbe. Murra suupisteks sobivad tükid, pane peale pist hummust ja vajuta keskele lihapall. Peale puista punast sibulat, granaatõunaseemneid ja hakitud peterselli. Valmis ongi!




HUMMUS RÖSTITUD SIDRUNI JA KÜÜSLAUGUGA

1purk konserveeritud kikreherneid
1sidrun
0,5 küüslaugupead 
0,5tl (suitsutatud) paprikapulbrit
0,5tl jahvatatud koriandrit
0,5tl jahvatatud vürtsköömneid
2sl tahiinit
0,75dl oliiviõli
1spl peterselli
soola maitse järgi

Küpseta poolitatud sidrun ja poolitatud küüslauk 180 kraadises ahjus ca 20 minutit. Lase pisut jahtuda. Kurna kikerherned ja loputa korralikult veega. Vala köögikombaini ja lisa maitseained ja tahiini. Pigista küüslaugud kestadest välja ja lisa teiste komponentide juurde. Pigista sekka ka mahl röstitud sidrunist. Lase köögikombainil ühtlane segu valmistada, samal ajal järk
-järgult õli lisades. Kui segu liiga paks tundub, lisa pisut vett.








laupäev, 20. detsember 2014

Siidripirnid lehttainakorvides


Need pirnid olid esindatud ka meie Blogipuhveti letis Loomeinkubaatori Bazaaril ning pälvisid kiidusõnu vist küll kõigilt proovijailt. Ahjusoojana koos külma vanillijäätisega on need aga tegelikult veelgi paremad, kusjuures valmistamine ei ole sugugi raske. 
Selle vahva mõttealge leidsin ma siit, aga käepäraseid vahendeid kasutades sai lõpptulemuseks hoopis alljärgnev üllitis .:)  Et talvesiidril on kaneeli ja vanillimaitse pudelisse villitud, siis need vürtsid jätsin seekord potist välja. Kui kasutada aga muud siidrilist, on need mõistagi omal kohal. Joobeastet ja roolikeeldu ei tasu siin karta, sest alkohol haihtub peale sellist keetmist-küpsetamist kindlasti ja pirn saab täiendust vaid talviselt vürtsika maitse näol. Kokkuvõttes on tegu aga ühe täitsa mõnusa magustoiduga, mida saab valmistada õige lihtsalt ka suuremale seltskonnale.

SIIDRIPIRNID LEHTTAINAKORVIDES
(8tk)

8 väikest pirni
2 pudelit Sherwood Winter Apple siidrit
2 tähtaniisi
5 nelki
3 sl pruuni suhkrut
500g pärmi-lehttainast (soovitavalt võiga valmistatud)
paar sl sulavõid ja pruuni suhkrut 
soovi korral vanillijäätist serveerimiseka

Lase siider potis koos vürtside ja suhkruga keema. Koori pirnid, aga jäta varred eemaldamata. Pista pirnid keeva siidrisse ja kata kaanega. Lase keskmisel kuumusel olenevalt pirnide sordist ja suurusest ca 5-10 minutit podiseda, siis võta pott tulelt ja lase jahtuda. Võid pirnid 1 tunni möödudes juba siidrist välja võtta, kuid võid need jätta sinna ka kuni täieliku jahtumiseni või külmkapis vajadusel ka nii kuni järgmise päevani säilitada.
Sulata lehttainas ja lõika ilma rullimata ca 10x10cm ruutudeks. Aseta pirn ruudu keskele ja voldi tainas kergelt pirni ümber. Pista see komplekt muffinivormi, pintselda sulavõiga ja puista peale pisut pruuni suhkrut. Toimi samamoodi ka ülejäänud pirnidega. Küpseta 190 kraadi juures u 15-20 minutit, kuni tainas on kena ja kuldpruun. Samal ajal, kui pirnid küpsevad, keeda siidrisest pirnikeeduvedelikust siirup - pane pott tulele ja keeda tugeval kuumusel ilma kaaneta, kuni vedelik on paksenenud ja siirupine. 

Kui pirnid on küpsenud, aseta need kenasti vaagnale ja tõsta supilusikaga igaühele veel pisut siidrisiirupit. Serveeri soojalt koos vanillijäätisega.