neljapäev, 4. jaanuar 2018

Kaeraterapuder


Head uut aastat! Ja millega seda blogiaastat ikka alustada kui mitte ühe toeka hommikupudruga, sest eks seda praegust aega võib piltlikult ju ka aasta hommikuks nimetada ( ei ole aga tegelikult nii, et õhtusöögi aeg on alles detsembris). Kuigi see toit siin võib tunduda taotluslikult tervislik, ei saa ometi öelda, et midagi minu toitumise või muu elukorralduse juures nüüd alanud aastalävel kardinaalselt muutuma peaks hakkama.Kui siis võib-olla ainult seda, et kodu vajaks ühte korralikku kondomarit, blogida võiks rohkem ja lugeda samuti. Muus osas kavatsen endiselt jälgida 80:20 reeglit, kus enamuse ajast püüan olla eluviisidelt tervislikuma poole peal, kuid kui satun kuskil vehkima veinipokaali ja koogitükiga, no siis on järelikult selle 20% aeg. Püüan seda joont natuke ka siia üle tuua, aga ei luba esialgu midagi, sest alanud aastal olen otsustanud muide ka rohkem teha ja vähem lubada.

 Pudruga on isiklikult minul olnud vastakad tunded - mingil perioodil vihtusin seda süüa päris korralikult, kuid on olnud ka perioode, mil suures süsivesikuhirmis seda pea täielikult vältisin. Praegu on meie suhted leebunud ja puder ilutseb hommikusöögilaual nii paar-kolm korda nädalas. Jälgin aga kogust ja üle 200 grammi korraga seda taldrikusse ei maandu (inimeste energiavajadus on aga erinev ja see mis sobib mulle, ei pruugi sobida sulle). Minu meelest sobibki selline hommikusöök pigem jahedamasse aastaaega, sest kes see kuumal suvehommikul ikka auravat pudrukaussi igatseb (ok, meie ilma puhul võib olla erandeid - see väljend "kuum suvehommik" tundus möödunud aastat arvestades juba piisavalt imelik). Ka maitsemeel on muutunud, sest kui enne sõin putru ainult soolahelveste ja võiga siis nüüd armastan pigem magusamapoolset. Ma pole kindel, kas see tulenub nüüd vanusest, sellest, et teen rohkem trenni või lihtsalt seepärast, et magusamat putru on kuidagi lihtsam erinevate katetega varieerida. Moosi pudrul ei salli aga endiselt, vaid pigem magustangi seda erinevate marjade-puuviljadega. Ja kaneeliga.

Konkreetsest pudrust niipalju et nii kui ökopoes kooritud kaerateri nägin, tekkis kohe suur tahtmine neid proovida ja pudruna on nad küll imehead nii vahelduse mõttes, kui ka maitselt muidugi - nagu kaerahelbepudru ikka, kuid terad vetruvad hamba all nagu kruubid (mida need kooritud terad muidugi tegelikult ongi). Kestade puudumise tõttu ei saa seda putru nüüd küll päris täisterapudruks nimetada, kuid kes kardab, et midagi olulist puudu jääb, võib lisada pudrule mõne supilusikatäie kliisid. Leotamine on siin suureks abiks, sest muidu keevad terad täpselt sada aastat. Tegelikult tasub leotamine ennast ära ka pea iga pudru puhul, sest nii valmib see hommikul kordades kiiremini ning on leebem ka seedimisele. Seda, millise kattega putru süüa, saab igaüks vastavalt oma kapisisule otsustada. Mulle meeldib banaan mustikatega, kuid ka mitte alati. Küll aga soovitaks marjade osas jääda praegu truuks kodumaisele sügavkülmikukraamile, sest imporditud värsked mustikad ja muud marjad pole käesoleval aastaajal küll teab mis vitamiini- ega maitsepommid.




KAERATERAPUDER
kahele

100 g kooritud kaerateri
2 dl + 1sl magustamata mandlipiima (sobib ka muu taimne või harilik piim)*
2 dl vett
sorts sidrunimahla
kaneeli
2 tl mandlivõid (või maapähklivõid)
1viilutatud banaan
2 sl (külmutatud) mustikaid

Lisa kaerateradele õhtul nii palju vett, et need oleksid kaetud ja leota üle öö. Hommikul kurna terad sõelal ja loputa. Vala potti ning lisa 2 dl vett ja mandlipiim ning keeda u 15 minutit, vahepeal segades, kuni pudru on parajalt paks. Vajadusel lisa veel sorts vett. Maitsesta puder näpuotsatäie meresoola, kaneeli ja sortsu sidrunimahlaga.
Sega mandlivõi 1 tl mandlipiimaga ja soovi korral lisa veidi sidrunimahla.Nii saad tihti üsna tihkele mandlivõile vedelama tekstuuri ja see seguneb pudruga paremini. Kata puder banaani ja mustikate või muude meelepäraste marjadega ning tripsuta peale mandlivõisegu. Soovi korral lisa veel veidi kaneeli.

*) - olenevalt piimast võib vee-piima vahekorda muuta. Näiteks kookospiim on minu arvates liialt tugeva maitsega ja seda oleks ehk parem lisada vaid sortsuke. Tavalise piima puhul eelistan ka pigem kasutada rohkem vett ja vähem piima, kuid mandlipiima ja näiteks kaerapiima mahedam maitse ei tee pudrule liiga ja sellega ei pea koonerdama. Kõik oleneb aga maitsest - püüa leida see enda jaoks kõige õigem variant.





laupäev, 23. detsember 2017

Jõulumaitseline kõrvitsakook


Arvestades ilmastikulisi tegureid, ajafaktorit ja tegemist vajavate tööde hulka, on sel aastal  jõulutunde tekitamine vähemalt minu jaoks kuidagi eriti suureks katsumuseks. Seda olukorda pole eriti  leevendanud ka kuusk. Ega glögi. Aga on veel õnneks mõned meetmed, mida kavatsen kasutusele võtta - näiteks kuuseoksa põletamine annab juurde korraliku suraka jõululõhna isegi siis, kui toanurgas seisab kõige hiiglaslikum ja kohevam puu. Täna on ilmselt aeg tuua välja ka jõulutunde raskekahurvägi ja koostada üks korralik playlist jõululauludest. See aitab alati (isegi suvel palava ilmaga - järele proovitud!). Ja muidugi peaks abi olema ka korralikust köögis sahmimisest, mis asjaga alati kaasas käib. Kui pool tööd ja ettevalmistused täna ära teha, peaks olema küll juba rohkem jõulu toas ning homme olukord igati pühadele kohane. Seepärast  rändab ilmselt varsti külmikusse homset ootama ka see kook siin ning igaks juhuks ahju ka üks lisaplaaditäis piparkooke.



JÕULUMAITSELINE KÕRVITSAKOOK

3 muna
150 g rafineerimata roosuhkrut
1 dl Kreeka jogurtit
150 g kõrvitsapüreed*
120 g täistera kaerajahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 -1 tl piparkoogimaitseainet**
1 tl riivitud apelsinikoort

Toorjuustu-valge šokolaadi kreem:
200 g maitsestamata toorjuustu
100 g kreeka jogurtit
100 g valget šokolaadi
50 g kõrvitsapüreed
1 tl vanillisuhkrut
paar peotäit (külmutatud) jõhvikaid

Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks. Sega omavahel kõrvitsapüree, apelsinikoor  ja jogurt ning lisa ettevaatlikult segades munavahule. Sega küpsetuspulber, piparkoogimaitseaine ja jahu ning toimi samamoodi. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud u 30x40cm suurusele ahjupannile ja küpseta 180-kraadises ahjus u 15 minutit või niikaua, kuni koogipõhi tikuga katsudes valmis tundub olevat. Lase koogipõhjal pisut jahtuda, kummuta tööpinnale või puhtale küpsetuspaberile ja poolita kaheks võrdse suurusega ristkülikuks.
Kreemi valmistamiseks sega mikserit kasutades suuremas kausis kokku toasoe toorjuust, jogurt, vanillisuhkur ja kõrvitsapüree. Sulata tükeldatud šokolaad vesivannil ja sega alustuseks pisut toorjuustusegu šokolaadi hulka. Vala nüüd šokolaad tervenisti toorjuustusegu hulka ning vahusta veel veidi. Määri pool toorjuustusegust ühele koogipõhjale ja puista peale pooled jõhvikad. Tõsta peale teine pool koogipõhjast ning kata see ülejäänud kreemi ja jõhvikatega. Lase külmikus mõned tunnid taheneda. Soovi korral puista serveerimisel koogile pisut tuhksuhkrut ja/või piparkoogimaitseainet.


*- Kõrvitsapüree valmistamiseks puhasta kõrvits seemnetest, kuid ära koorimisega jända - lõika lihtsalt 4-5 cm laiusteks viiludeks ja lase küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 180-kraadi juures 15-20 minutit küpseda või kuni viljaliha on pehme. Nüüd saad koore lihtsamalt eemaldada ja viljaliha näiteks saumikseri abil püreestada. Püree säilib külmikus 3-4 päeva kindlasti ja talub väga hästi ka sügavkülmutamist.

** - Kui armastad pigem ise vürtsisegusid valmistada, siis minu arvates päris mõnusas tasakaalus piparkoogimaitse saab nii kui segada kokku 1 sl jahvatatud kaneeli, 1 tl jahvatatud ingverit, 0,5 tl jahvatatud nelki, 0,5 tl jahvatatud kardemoni ja 1 tera uhmris purustatud vürtspipart. Segu saab nii muidugi rohkem kui tarvis, aga jõuluajal kulub ilmselt marjaks ära -pista kohvi sisse, müslisegusse jne.


Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga

neljapäev, 30. november 2017

Spagetikõrvits tomatikastme ja mozzarellaga

Kuigi blogisse satun viimasel ajal harvemini, kokkan igapäevaselt päris palju ja praktiliselt alati jääb järele mõni jupike juustu, pool purki tomateid, veerand sibulat ja veel koledal kombel söödavat pisipudi. Paljude jaoks tõenäoliselt küll pseudoprobleem, kuid need jupikogused kipuvad enda alla kõvasti ruumi krahmama ning kui ajakava kiirevõitu, siis on tükk tegu, et neile mingit mõistlikku rakendust nuputada. Nii nad rändavadki halvemal juhul lõpuks prügikasti, tihtipeale sügavkülma (ja tihti hoopis sealtkaudu edasi prügikasti), kuid õnneks enamasti ikka mõne teise toidu sisse. Ja usun siiani, et kõige paremad toidud on need, mis kapijääkidest spontaanselt kokku segatud, aga noh, vahel on samal hetkel otsas just need spontaansusevarud. Igatahes olen avastanud et tõeline luksus on aeg-ajalt valmistada toitu, kus saab ära kasutada kogu poest koju tiritud kraami ja kui eriti hästi läheb, siis lisaks ka mõned virelevad jäägid nagu ammu kapipõhja unustatud killuke võid ja juba kergelt värvi muutma asuv poolik basiilikupunt. Sellises ideaalolukorras jääb lisaks kõigele muule ilusale järele ka ainult tühi taldrik. Umbes-täpselt taoline retsept see alljärgnev õnneks ongi.
Spagetikõrvits on peale vaadates nagu kõrvits ikka, võib-olla ainult pisut pikergusem. Küpsenult laguneb viljaliha aga toredateks pikkadeks spagetilaadseteks kiududeks, mis sobivad söömiseks hästi ka täitsa niisamuti - oliiviõli, soola-pipra ja Parmesaniga maitsestatult, aga segunevad mõnusalt ka mõne kastmelisega. Siinne tomatikaste on igati proosaline ja praktiline veel pealekauba, sest  sobib väga hästi ka tavalise pastaga ( ja põhimõtteliselt kõigega, mis enda ligi natuke tomatikastet sooviks). Idee pärineb Itaalia toiduguru Marcella Hazani sulest, kes kasutas siin kusjuures ainult sibulat ja võid ning ega rohkem polegi tihtipeale tarvis. Pikem hautamine annab kastmele mõnusalt töntsaka konsistentsi ja ka toekama aroomi ning see valmib praktiliselt ise - lihtsalt viska tomatikonserv (või paar) pannile, lisa sibul, killuke võid ja anna talle nii 45 minutit aega.
Ja kui kõrvits söödud, siis mõtlen edasi, mida peale hakata selle kapis konutava pooliku toorjuustukarbi, kruubitäidise, küpsenud ja küpsemata kana, sibulajupi, pooliku kodujuustukarbi, nätsima kippuva salati ja veel mõne nördinud toiduainega.



SPAGETIKÕRVITS TOMATIKASTME JA MOZZARELLAGA

1 spagetikõrvits (u 1200g)
2 tl oliiviõli
1 purk e 400 g purustatud konservtomateid
1 väiksem sibul
1 küüslauguküüs
0,5 tl kuivatatud punet
15 g võid
1 sl palsamiäädikat
1 pakk e 120-125 g mozzarellat
peotäis basiilikulehti
soola, musta pipart

Vala purustatud tomatid pannile, lisa või, pune, äädikas,viilutatud küüslauguküüs ning kooritud ja poolitatud sibul, lõikeping allpool. Maitsesta kergelt soola-pipraga. Kata pann kaanega ja kuumuta madalal kuumusel u 45 minutit, kuni kaste on paksenenud ja lõhnab hästi. Poolita kõrvits, maitsesta mõlemad pooled soola-pipra ja oliiviõliga ning jäta samuti ca 45 minutiks küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 200 kraadisesse ahju küpsema. Kui kaste ja kõrvits valmis,eemalda sellest sibul, tõmba kahvli abil kõrvitsa spagetilaadsed kiud lahti ja sega korralikult tomatikastme ja rebitud, hakitud või riivitud mozzarellaga. Küpseta veel 10 minutit, kuni juust on sulanud. Maitsesta vajadusel veel, puista peale basiilikulehti ja serveeri kas otse kõrvitsakoorest või taldrikul serveeritult.

400 g portsjon sisaldab umbkaudu: 267 kcal, 22g süsivesikuid, 17g rasvu, 10 g valku






neljapäev, 23. november 2017

Mango-astelpaju smuuti

Ilmselgelt on blogimisse jäänud liiga suur paus kui peale kõva häälega välja öeldud postitamisplaanile järgneb hämmeldunud pilk su enda kaheksaselt: "Blogi? Sul pole ju blogi? Laural on!"
Tõepoolest. Blogimiseks saab nimetada vist siiski pisut agaramat veebipõhist tegevust, olgu see igapäevaelu siis ükskõik kui tihedalt toitu ja fotomöllu täis. Padjaklubiga küll rinda pistma ei hakka, aga kel on soovi, võib kinni pista ühe üpris leebeloomulise smuuti, mis inspireeritud indiapärasest mango lassist. Ja sisaldab keefirit, mis on praegu ütlemata moodne kraam nendes riikides, kus inimestel pole olnud võimalust seda pioneerilaagris leivaviilu kõrvale kannude kaupa pruukida! Kogus seekord täiesti egoistlikult ühele.




MANGO-ASTELPAJU SMUUTI
ühele

120 g külmutatud mangot (Rimis on.Või kui leiad häid mangosid, külmuta ise)
50 g banaani
0,5 dl astelpajumahla (100% ja ilma suhkruta) või peotäis külmutatud astelpajumarju
1 dl lahjemat kookospiima
1 dl keefirit
näpuotsaga kardemoni ja kurkumit
soovi korral veidi õietolmu

Vala vedelikud blenderisse ja lisa banaan, mango ja veidi kardemoni ning kurkumit. Surista korralikult. Serveerimisel puista soovi korral peale ka pisut õietolmu.

Sisaldab: 308 kilokalorit, 47 g süsivesikuid, 12 g rasvu ja 6 g valku








reede, 29. september 2017

Ahjupart ploomide ja punase veiniga

Minupoolest võiks see õige sügis nüüd tegelikult juba ka kätte jõuda. Päikesepaistest pungil ilm on kahtlemata kena, kuid lugedes kokku kõiki neid vihmaseid suvepäevi, võib leiduda inimesi, kelles saabunud vananaistesuvi kerget trotsi tekitab. 
Võid veel näiteks täheldada, et käid kogu aeg valesti riides - seeni korjates on sokk kummiku sees nagu see soe aurav rätik, mida mõnes restoranis käte puhastamiseks pakutakse ning kui õhtupoole põdrakärbsetäpilise pulloveri autopagasnikusse eksiili saadad ja ettenägelikult hommikuse kohvi peale piima ostma lippad, märkad, et selleks hetkeks end juba vatijopede ja saabastega varustanud persoonid poesabas sind kriitilisel ilmel takseerivad. Ja õigusega, sest t-särgiga on ikka jube külm.
Samasugune segadus võib valitseda ka toidulaual, sest keskpäeval võib ju tunduda, et kerge salat koos karge klaasikese valge veiniga on just see, mida hing õhtul ihkab - hõõguva kamina ja sooja pleediga komplektis see mõte võib-olla hiljem aga enam nii hea ei tundu. Seepärast vist kipubki mul viimasel ajal järjest rohkem toite ahjupannile, erinevaid ube vette likku ja vürtsid on end kuivainekapis juba eeskujulikult esiritta sättinud. Kui aega natuke rohkem kui argiõhtul, siis rändab ahju ka see päris sügisese moega part.



AHJUPART PLOOMIDE JA PUNASE VEINIGA
neljale

1 part
(1 sl punast veiniäädikat + 1 dl vett)
1- 1,5 sl meresoola
1 punane sibul
2 küüslauguküünt
1 kaneelikang
3 tähtaniisi
1 tšillikaun
paar õhemat ingveriviilu
2 sl mett
4 dl (nii poole pudeli jagu) kergemat kuiva punast veini (nt.pinot noir)
u 16 ploomi
hakitud rohelist sibulat ja keedetud riisi serveerimiseks
soola-pipart

Kui on aega, siis võiks pardi juba eelmisel õhtul maitsestada - nii saab minu arvates pisut maitsvama tulemuse, kuid see pole kiirel ajal kindlasti kohustuslik. Võta part pakendist ja sega veiniäädikas veega. Hõõru liha selle seguga kokku nii seest kui väljast. Seejärel patsuta kuivaks ja hõõru soolaga sisse. Lase pardil sedasi külmikus öö läbi seista. Soovitavalt lihtsalt suuremal taldrikul ja ilma igasuguse kilekatteta, et nahk pisut "kuivaks" ja hiljem ahjus mõnusalt krõbedaks saaks.

Tõsta part pool tundi enne küpsetama asumist külmikust välja ning kuivata ja maitsesta soolaga nii seest kui väljast (kui esimese etapi vahele jätsid). Kuumuta ahi 160 kraadini ja küpseta parti suuremas ahjunõus u 1,5h. Vala ära pannile valgunud rasv (säilita seda nt külmikus, et teinekord krõbedaid ahjukartuleid valmistada). Vala pannile kooritud ja sektoriteks lõigatud sibul, kergelt muljutud, aga koorimata küüslauk, poolitatud ja eemaldatud kividega ploomid, seemnetest puhastatud ja hakitud tšilli, ingver ning kaneelikang, mesi ja vein. Küpseta parti nüüd sellise seguga samal temperatuuril veel u 1tund. Vahepeal võid parti pannimahladega kasta ka. Lase enne serveerimist nii 15 minutit lihal puhata. Kui soovid, võid sel ajal pannivedeliku tavalisele pannile valada ja koos 0,5 tl maisitärklise-paari supilusikatäie vee seguga paksemaks keeta. see võtab aega vaid paar minutit.Vajadusel maitsesta soola-pipraga. Serveeri parti koos pannisisuga ja keedetud riisiga. Peale puista hakitud rohelist sibulat.

laupäev, 23. september 2017

Õuna-mandli "šarlotka"


Seda kooki olen teinud nüüd küll väga tihti. Osalt sellepärast, et et see maitseb kõigile ja erinevalt võib-olla mõnest teisest üllitisest, süüakse ka alati ära. Teisalt olen ka lihtsalt teada tahtnud kui palju õunu ühe koogi sisse mahutada annab ja täiesti süüdimatult sellega siin eksperimenteerinud. Jõudsin praegu 1 kilo õunteni.
Kuigi välist sarnasust märgata pole, on Venemaal vägagi tuntud "šarlotka" kaugelt seotud selle kõige kuulsama, pealt rullbiskviidise, seest koorevahuse šarlottkoogiga. Ilmselt seepärast et rohked õunatükid jätavad koogi sisse toreda mustri ja marmelaadja meeleolu.Aga ei julge siin rohkem spekuleerida - päritolust olulisem on vähemalt minu jaoks küll kook ise. Millegipärast meenutab see venepärase hüüdnimega kook mulle hoopis aega, mil elasin veel mustakal, telefone polnud, ning akna all hüüdsid vene päritolu noormehed üksteist öösel ja päeval  - "Serõõiii!". Täpselt samamoodi võiksid nad püüda köita mõne kena prantslannast tütarlapse tähelepanu, kelle nimi on Charlotte - "Šarlotkaa!". Nii, et kogu kvartal kajab.
Minu "šarlotka" valmis mandlibiskviidiga ja kuna leidsin kapist ka pisut martsipani, mis magusaröövlitest imekombel järele oli jäänud (meil vähemasti käivad köögikapi kallal sellised tegelased, kes hammustavad küpsetusšokolaadist ja martsipanist tükke ning puistavad laiali rosinaid). Küpsetusaeg sõltub natuke ka õunasordist ja see võib olla ka pisut pikem. Üldjuhul aitab tikuga torkimine selgusele jõuda, kas koogisisemus - ja eriti keskkoht on kenasti läbi küpsenud. Kui õunu koogi sisse rohkem pista, tuleks küpsetusaega kindlasti ka pikendada (nii u tunnini) ja koogil enne lahti lõikamist korralikult maha jahtuda lasta.




ÕUNA-MANDLI "ŠARLOTKA"

Kaheksale

600 g õunu
3 muna
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut +2 sl (Dansukker)
2 dl mandlijahu
2 sl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit
50 g martsipanimassi
2 sl sidrunimahla
1 tl jahvatatud kaneeli
2 sl mandlilaaste
1 tl tuhksuhkrut serveerimiseks (Dansukker)


Koori õunad ja eemalda südamikud (kokku peaks saama nii vähemalt 400g puhastatud kogust). Tükelda ja lõika õunad õhukesteks viiludeks ning sega kergelt 2 sl suhkru, sidrunimahla ja kaneeliga. Vahusta toasoojad munad suhkruga tugevaks vahuks (see võib aega võtta ca 5 minutit). Sega mandlijahu, tärklise ja küpsetuspulbriga ning sega segu omakorda ettevaatlikult spaatliga vahu keskelt kaarjate liigutustega alla ja kausi külgede poole liikudes, et vaht võimalikult kohev säiliks. Riivi külmkapikülm martsipan ja lao õunaviiludega vaheldumisi u 25 cm suurusesse lahtikäivasse koogivormi, mille põhjale võid enne kinnitamist asetada küpsetuspaberi nii et see kinnitatud vormi vahelt seelikuna veidi välja paistab – nii jääb vedelamat sorti tainas kindlamalt vormi püsima. Vala õuntele tainas ja lase mõni minut tainal allapoole valguda. Lisa mandlilaastud ja küpseta  kooki 170-kraadise ahju alumisel siinil u 30-40 minutit. Enne serveerimist lase jahtuda ja puista peale tuhksuhkrut.

*Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga

laupäev, 16. september 2017

Hirsipuder mandlipiima ja ahjuõuntega

Minu aed ütleb, et õunadega pole sügis ka sel aastal koonerdanud. Kui aga paari puu pealt saab saaki täpselt niipalju, et mahlapressi pole mõtet õuele ajada, kuid kogu seda kraami ise ka kinni pista ei jaksa, siis pole muud teha kui iga võimaliku toidu sisse õunu toppida. Eriti kui tegu on magusamate söögiõunadega, mis pikemat säilitamist ei kannata. Püüan nüüd oma laadungit kuidagi mõistlikult köögis rakendada ja uusi ning vanu retsepte siia blogisse ka pista. Ja kõik head ning paremad õunaretseptid, millega kokku olete puutunud on kommentaarides samuti vägagi teretulnud - usun et ubinauputust tuleb ette praegu päris paljudel ja häid mõtteid pole kunagi liiga palju.
Ahjuõunad näiteks on minu arvates täielik kiirklassika, mida saab kasutada nii magustoituna kui nagu allpool järele proovitud - ka pudrukattena. Hirsi taasavastasin enda jaoks aga alles mõned aastad tagasi ja nüüd kasutan seda tihti nagu kuskussi või kinoad kas salatites või ahjuköögiviljadega segatult ning mis seal salata, tegu on igati maitsva (ja toitaineterikka!) kraamiga. See retsept lahendab ära muidugi ainult nelja õnnelikku õuna mure, mis suurema lasti juures mõne ainult naerma ajab. Aga noh, siis juhuks kui need neli just näiteks üle juhtuvad olema. :)





HIRSIPUDER MANDLIPIIMA JA AHJUÕUNTEGA

Neljale


2 dl hirssi
2 dl vett
6 dl mandlipiima
1 sl mett
meresoola


Ahjuõunad:
4 õuna
1 sl mett
4 sl mandlilaaste
näpuotsaga jahvatatud kaneeli


Kuumuta potipõhjas hirssi segades nii minuti jooksul. Lisa vesi, 5 dl mandlipiima, sool ja suhkur. Lase u 15 minutit podiseda, vahepeal segades. Kui puder tundub peaaegu pehme, lase kaane all veel 5 minutit tõmmata. Vajadusel lisa veel veidi vett. Samal ajal kui puder keeb tükelda õunad veerandikeks või suuremate õunte puhul veel väiksemateks tükkideks, sega meega läbi ja puista peale kaneel ja mandlilaastud. Küpseta 180 kraadises ahjus kõpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil samuti u 15 minutit. Jaga puder kaussidesse, lisa ahjuõunad ning vala juurde sorts mandlipiima ning nirista juurde pisut vedelat mett.



* Retsept ilmus ka ajakirja  Anne&Stiil märtsinumbris