kolmapäev, 22. aprill 2015

Hommikuleib avokaado ja munapudruga



Tunnistan ausalt, et kõige keerulisem on mul leida häid ideid ja aega just hommikusöögi valmistamiseks. Tavapärane rutiin meie peres on see, et hoopis mees teeb kas omletti või putru ja siinkõneleja tuiskab mööda maja ringi otsides pigem lastele sokke jalga ja ilma plekkideta särke-kleite selga. Ja alati on tunne, et vot homme ärkan nimme varem, olles eelneval õhtul kõik vajamineva kenasti valmis pannud ning valmistan tervele perele vapustava hommikusöögi, ise kabedalt mahlakannuga laua taga askeldamas, just nagu asi kõige klišeelikumal kombel käima peaks. Harilikult unustan selle plaani päriselus aga õhtuks ära ja minu hommikune, enam-vähem viisakas etteaste toimub hoopis nädalavahetusel ning palju mõistlikumal kellaajal, mil virn pannkooke valmis saab küpsetatud.
Vahel haarab aga naine panni ka keset nädalat varavalges ning tuletab endale meelde, et tegelikult ei ole tarvis oma elu liiga keeruliseks ajada ja liigselt üle mõtelda. See kiire ja tervisesõbralik leiutis on kõigele lisaks veel igati maitsev ja mida muud ühelt hommikusöögilt tahta võikski.

HOMMIKULEIB AVOKAADO JA MUNAPUDRUGA
(ühele)

1 täistera taskuleivapoolik (või viil tavalist täisteraleiba)
0,5 väiksemat valmis avokaadot
1 muna
väike sorts vett
sorts õli praadimiseks
soola-pipart
0,5-1 sl pestot (karulaugupestot näiteks, aga basiilik sobib samuti hästi)

Klopi muna lahti, lisa dessertlusika jagu vett. Kuumuta pann, lisa õli ja vala pannile munasegu. Sega ja lükka muna pannilabidaga minuti-paari jooksul, kuni munatükid on vaevu tahenenud. Tõsta tulelt.
Määri leivale avokaadosisu. Tõsta peale muna ja pesto. Taldrikule pane kindlasti veel ka üks mõnus peotäis värsket salatit.

teisipäev, 21. aprill 2015

Laustervislik elu ja peedi-vaarika mahedik




Kui väsimus kallal ja peeglisse vaadates järjekordne furunkel sulle kelmikalt silma teeb, siis võib juhtuda, et ka enam-vähem tervisliku menüü juures (kust mõistagi mitmekülgsuse huvides ei puudu ka kohv, prosecco ja kook) tuleks ehk mõneks ajaks ette võtta üks võimalikult toksiinidevaba toidukava. Seega elagu laustervislik eluviis (vähemalt järgmised kümme päeva küll)!

Et kõige tähtsam organ toksiinidest vabanemisel on teatavasti maks, siis loen oma mõneks ajaks tolmu koguma jäänud tervisekooli konspektist, et korraga tuleks mul toetada oma maksa nüüd nii prügi kokku korjamisel kui ka selle töötlemisel. Mõlema ülesande juures saab maks vajalikke toitaineid näiteks kapsalistest (brokoli, lillkapsas, rooskapsas, lehtkapsas aga ka harilik peakapsas), sibulatest (eriti punasest sibulast), küüslaugust, pipratest (tšilli, paprika, must pipar jms), marjadest (vaarikad, mustikad, kirsid jms), ingverist, kurkimist, kaunviljadest, Kreeka pähklitest, avokaadost, sparglist ja mõistagi kevadrohelisest nagu võilill ja karulauk ning põhiliselt kõigest, mis värske ja roheline. Küüslauku soovitatakse süüa näiteks lausa 2-3 küünt päevas, mis annab lisaks muule kasulikule korraliku väävlitagavara - see aitavat toksiine siduda ja neutraliseerida. Lisaks toidupoolisele tuleb aga rõhku panna ka liikumisele ja vee tarbimisele ning hästi mõjub ka saun - kõik see aitab kehal paremini puhastuda. Menüüst välja jäävad aga nii kohv, must tee, alkohol igas vormis, rafineeritud jahu ja suhkur, liha (v.a. kala) ja suur osa piimatooteid.

Loodan igatahes kümne päeva pärast olla oluliselt energilisem ja klaarima jumega. Ja mõistagi ka kümme aastat noorem.See mahedik annab sellesse küll oma tubli panuse, sest sisaldab 100% ainult kasulikku kraami. :)


PEEDI-VAARIKA MAHEDIK
(ca 1liiter)

pool väiksemat kooritud peeti 
1 porgand, kooritud
u 2cm jupp inverit, kooritud
paar suurt peotäit (külmutatud )vaarikaid
1-2  väiksest (veri-) apelsini
2,5 dl mandlipiima* või kookospiima
vett (2,5 dl või niipalju, et puuviljad-marjad oleksid kannus kaetud)
1-2 sl agaavisiirupit või mett

Tükelda köögiviljad ja ingver, koori ja tükelda apelsinid. Vala koostisained kannmikserisse ja surista korralikult ühtlaseks.

* - mandlipiima valmistamiseks võta 2,5 dl vee kohta väike peotäis mandleid ja pane need ööseks likku. Hommikul vala mandlid koos veega blenderisse ja peenesta korralikult. Vala vedelik läbi peene sõela ja mandlipiim ongi valmis. Järelejäänud mandlipuru võid kuivatada ja vajadusel kohviveskis veel peenemaks vuristada - sellist mandlijahu saad edukalt kasutada näiteks küpsetistes.




reede, 3. aprill 2015

Laimi-greibikook beseekattega


Tuleb tunnistada, et tegelikult valmis see kook juba mõnda aega tagasi ja perfektsest Suure reede hommikust on asi praegu väga kaugel - vaatan postitust kirjutades seda suurt tohuvapohu, mis siin majas valitseb ja valmistun vaimselt suuremaks koristusalaseks tegevuseks. Ei mingeid värvilisi mune, pajutibusid ega kaselehtedes oksi, mis ma juba nädal aega tagasi tuppa plaanisin tuua. Aga lootus pole veel kadunud ja ka lapstööjõud logeleb hetkel veel pahaaimamatult! :)

See kook siin võib tunduda esmapilgul jälle üks suuremat sorti pusimine, kuid olen avastanud, et tegelikult annab need kolm etappi kenasti enda jaoks ära ajastada ning olen seda viimasel ajal päris palju valmistanud. Viimati veriapelsinidega, mis andis täidisele kena roosaka värvuse pealekauba. Apelsinidega tasub aga kindlasti kokku panna greipi või sidrunit, muidu võib lõpptulemus siiski liialt läila jääda. Kasutada võib aga vabalt ka ainult sidruneid (ca 5-6tk siis). Tähelepanu tasub pöörata tainapõhjale, mis peaks olema valmis küpsenud juba enne täidise peale valamist - madala kuumusega, mis täidise ja besee jaoks vajalik, see lihtsalt sobival määral edasi ei küpse. Kook on kindlasti proovimist väärt ja eks seepärast ta siia blogi- ja mälusoppi talletatud saabki. Pühadelauale sobib see aga kohe päris kindlasti! 

TSITRUSE-BESEEKOOK

Põhi:
250g jahu
4sl suhkrut
1tl vanillisuhkrut
100g võid
4sl külma vett
1 munakollane
näpuotsaga soola

Täidis:
1 greip
3laimi
1 laimi koor
5 munakollast
400g kondenspiima

Besee:
6 munavalget
200g suhkrut
sorts laimimahla

Surista põhja valmistamiseks ette nähtud komponendid köögikombainis ühtlaseks ja siidiseks tainaks või tee seda käsitsi. Mässi tainapall toidukilesse ja aseta vähemalt 30 minutiks külmkappi tahenema. Seejärel rulli tainas jahusel tööpinnal lahti ja säti lahtikäiva põhjaga vormi (mul oli siin kasutusel 25 cm läbimõõduga vorm, kuid tainast jahub ka pisut suurema vormi jaoks). Torka tainapõhi kahvliga auguliseks, et see kenasti läbi küpseks ja kata alustuseks küpsetuspaberi ja kas spetsiaalsete keraamiliste küpsetusubade või kapis leiduvate kuivatatud ubade, riisi, tangu vms-ga. Küpseta 180 kraadi juures 15 minutit, seejärel eemalda kate ja küpseta veel ca 10 minutit, kuni põhi on kena, kuldpruun ja läbi küpsenud.

Täidise jaoks pigista greibist ja laimidest välja mahl, riivi ühelt laimilt koor (kui sul pole spetsiaalset tsitruseriivi, siis ole ettevaatlik koore valge osaga - see võib jätta täidisele pisut kibeda maitse). Vispelda koostisained kokku ja vala koogipõhjale. Küpseta 160 kraadi juures 20 minutit. Lase pisut jahtuda.

Beseekatte valmistamiseks vahusta toasoojad munavalged pehmete tippudega vahuks ja asu järk-järgult suhkrut lisama. Vahusta korralikult, kuni segu on ühtlane ja läikiv - selleks võib kuluda ca 10 minutit. Lisa sidrunimahl ja sega läbi. Kata kook ettevaatlikult beseega, alustades äärtest. "Kinnita" besee tainaäärisele ja ehita sealt edasi ringikujuliselt, kuni terve pind on beseega kaetud. Küpseta 160 kraadi juures veel ca 20 minutit, kuni besee on pealt kena beežika olemisega. Lase koogil kindlasti enne sööma asumist jahutuda.




pühapäev, 22. märts 2015

Caesari salat




Olenemata sellest, et Caesari salat kuulub ehk natuke samasse klassi hea, aga ära leierdatud muusikaga, ei saa siiski sellest kuidagi üle ega ümber. Julgeme seda endale tunnistada või mitte, aga tegu on lihtsalt ühe väga mõnusa roaga, mida kuuldavasti mõnes ringkonnas isegi hellitusnime "sessu" all tuntakse. Kuid kuigi korralikku Caesarit pakuvad paljud toidukohad ning tundub, et paanilisemat trendiroa staatust on ta lõpuks ka teistele põnevatele roogadele loovutama hakanud, siis eelistan seda siiski pigem kodus ise teha. 

Põhjuseid on mitmeid - esiteks on koostisained praeguseks siiki päris hästi leitavad - rooma salatit on näha lettidel üpris tihti ja ka anšoovist olen kohanud nii Prismas kui mõnes väiksemaski poes. Teiseks, selle salatiga ei ole tegelikult nii palju mässamist, nagu enamikule tundub - 10-15 minutiga saab hakkama ja minu jaoks seostubki see toit just kerge ja mõnusa koduse õhtupoolikuga, kus lihtsalt tahaks natuke logeleda ja mõnda head filmi vaadata ning köögis pigem mitte mässata. Restoranis-kohvikus püüan valida aga sellise toidu, mis pigem üllatab kui turvalisemat sorti valikut pakub, mis aga ei tähenda muidugi, et ma ka siin aeg-ajalt erandeid ei teeks.

Caesari salatit võib valmistada nii kana, krevettide, kala või miks mitte ka lihaga, kuid originaalis koosneb see siiski vaid rooma salatist, anšoovise-küüslaugukastmest, parmesanist ja krutoonidest. Mulle meeldib see enamasti kanaga, nagu ilmselt paljudele. Praetud kanafilee tundub ehk esmapilgul lihtlabane valik, kuid proovige järgi - niimoodi valmistades valmib filee, mis on pealt kullakarvaline ja seest küll ehk mitte siiruviiruline,  kuid see eest mõnusalt mahlane. Kogused sõltuvad suuresti eelistustest - kui Sulle meeldib, et liha oleks pigem vähem, siis piisab kaheks portsjoniks ka vaid ühest fileetükist. Kui armastad krõbedaid krutoone, siis võid neid ka rohkem teha jne. Õli puhul võiks siin eelistada pigem mahedama maitsega  oliiviõlisorte.

CAESARI SALAT KANAGA
(kahele)

2-3 väikest pead rooma salatit (või üks suur)
1-2 kanafileed
4 viilu ciabattat
u 50g parmesani juustu
1dl külmpressitud oliiviõli
julge sorts sidrunimahla
2 küüslauguküünt
5 anšoovisefileed
1/4 tl Dijoni sinepit
soola, pipart, killuke võid

Kuumuta ahi 200 kraadini. Rebi saiaviilud küpsetuspaberiga kaetud ahjupannil suupärasteks tükkideks ja sega läbi väikse sortsu oliiviõliga. Küpseta 8-10 minutit, kuni need on krõbedad ja jumekad.
Maitsesta kanafilee soola-pipraga. Kuumuta pannil või ja sorts õli, kui või hakkab vahutama, lisa kanafilee, välimine külg allpool. Kata pann kaanega ja alanda kuumus suhteliselt madalaks. Küpseta 5 minutit, seejärel vaheta poolt ja küpseta kaane all veel 5 minutit. Lase valmis kanal kindlasti ka paar minutit "tõmmata".
Sega kergelt tükeldatud anšoovisefileed ja küüslauguküüned, munakollaste, sinepi ja sidrunimahlaga. Peenesta saumikseriga ja nirista vähehaaval peene joana juurde õli, kuni saad majoneesitaolise massi. Kui toorest muna pelgad, võid kasutada õli ja muna asemel ka majoneesi - sega see lihtsalt anšoovise-küüslaugumassiga. Lisa paar sl riivitud Parmesani.

Pese salat ja lõika ära tagumine osa. Väikeste salatipeade puhul võid eraldada lihtsalt lehed, suure puhul rebi need aga mugavama söömise nimel tükkideks. Sega salatikastmega ja aseta taldrikule. Viiluta kana ja lisa salatile. Puista peale krõbedad krutoonid ja köögiviljakoorijaga tõmmatud parmesanilaastud.
.


pühapäev, 8. märts 2015

Kookose-laimi muffinid valge šokolaadi ja granadilliga



Ma tegelikult ei pea end ülemäära magusalembeseks, aga vahel kisub mõni periood kohe väga koogiseks. Ilmselt pole muud teha, kui sellega leppida ja loota, et varsti tasakaalustub see soolasema kraamiga. 
Need muffinid on suures osas pärit ühest Donna Hay peonumbrist, et aga tuhksuhkrust glasuuri vältida püüdsin ( valge suhkur leiab mul viimasel ajal üldse tegelikult kuidagi vähe kasutust ja seekord oli ta kapist üldse otsa saanud), siis valmisid sellised mugandatud koogid. Natuke granadilli lisasin valmis koogile ka, mis seda komplekti minu arvates päris kenasti tasakaalustab.

KOOKOSE-LAIMI MUFFINID VALGE ŠOKOLAADI JA GRANADILLIGA
(12tk)

3 munavalget
1 tl vanillisuhkrut
125 ml kookospiima
180g jahu
2tl küpsetuspulbrit
100g toasooja võid
150g pruuni roosuhkrut
1 tl riivitud laimikoort
30g kookoshelbeid

Kate:
200g valget šokolaadi
300g toasooja toorjuustu
sorts kookospiima
laimikoort
kookoshelbeid
2 granadilli

Klopi kokku munavalged, vanillisuhkur ja kookospiim. Sega köögikombainis jahu, küpsetuspulber, suhkur, laimikoor ja kookoshelbed ning lisa tükeldatud või. Kui segu on purutaoline, lisa munavalge-kookospiimasegu ja sega  korralikult, kuni moodustub ühtlane tainas. Jaga tainas muffinivormidesse ja küpseta 150 kraadi juures ca 30 minutit, kuni koogi sisse torgatud tikk puhtaks jääb. Jahuta.

Katte jaoks sulata tükeldatud šokolaad vesivannil. Selleks tõsta kuumakindel kauss koos šokolaadiga keedunõule, milles lase keema paari sentimeetri jagu vett. Šokolaadinõu peab kuumenema ainult potist tuleva kuuma auru mõjul ning ei tohi poti põhja puutuda. Lase sulanud šokolaadil pisut jahtuda.
Vahusta mikseri abil toorjuust ning lisa sinna mõni supilusikatäis kookospiima, et segu muutuks pehmemaks. Sega hulka valge šokolaad.

Serveerimiseks tõsta muffinitele šokolaadi-toorjuustukreemist müts, puista peale kookoshelbeid, lisa poole teelusika jagu granadilli igale koogile ja i-le täpiks veel pisut riivitud laimikoort ka. Valmis ongi!


pühapäev, 1. märts 2015

Sõrnikud


Tuleb tunnistada, et sõrnikute fenomenist ei saanud ma veel alles hiljaaegu aru. Ju siis lapsena need väga tihti taldrikusse ei sattunud või oli asi maitseelistustes, aga no ei meenu kohe ühtegi sõrnikulugu. Nopis sai aga sõbranna taldrikust üks amps näpatud ja peale seda olin piisavalt müüdud, et koduski pühapäevaseid pannkoogihommikuid uue tulijaga värskendada. 

Kui on maailmas veel mõni inimene, kes sõrnikutega siiani sina peale sattunud pole, aga katsetada sooviks, siis mõni tähelepanek selle pannikoogiliigi eripärast:
  • Esiteks, kasutada tuleks kindlasti õiget ja tahedat kohupiima - igasuguste kreemide ja rasvavabade toodetega ma siin pigem jändama ei hakkaks.
  •  Oluline on aru saada, millal tainas on piisavalt tahe, et valmiksid sobivalt prisked, aga mitte ülemäära jahused sõrnikud - see retsept siin peaks töötama, kuid alati võiks teha alustuseks ühe proovikoogi ja selle pealt vaadata, kas jahukogus või maitse natuke timmimist vajab - kohupiimade konsistents võib olla mõnevõrra erinev ja inimeste magusalembus samuti.
  •  Viimaseks võiks jälgida, et pann oleks keskmisel või isegi keskmisest nõks madalamal tulel, et koogid pigem vaikselt ja omasoodu küpseksid, muidu võib tulemuseks olla liialt tume pind ja toores sisu. 
Üldiselt ei ole tegu aga keerulise ettevõtmisega - sõrnikute hingeelu saab lihtsalt selgemaks, kui need paar korda läbi on tehtud ja võib-olla ka enda maitsele sobivaks timmitud - mulle meeldib näiteks mee ja sidruniga maitsestatud variant nagu see siin.



SÕRNIKUD 
(ca 20tk)
500 g kohupiima 
1 muna
2 sl mett
1dl jahu
0,5 tl riivitud sidrunikoort
ca 1 sl sulavõid
Lisaks:võid praadimiseks ja jahu paneerimiseks

Sega kohupiim, mesi, sidrunikoor, lahti klopitud muna ja jahu. Sulata pannil killuke võid ja lisa see tainale. Puista taldrikule mõned peotäied jahu, tõsta sinna supilusikatäite kaupa kohupiimatainast ja vormi umbes sentimeetripaksused pätsid.Prae sõrnikuid keskmisel kuumusel ca 3 minutit ühelt poolt, kuni need on kena kuldse jumega. Serveeri meelepärase moosi või meega ja kui paljuks ei pea, puista peale ka pisut tuhksuhkrut.

teisipäev, 24. veebruar 2015

Kodujuustukook mustsõstrakattega



Ilusat Eesti sünnipäeva! Tähtsa päeva puhul on üks kodune ja suvel tagaaiast korjatud marjadega tort küll omal kohal - piisavalt kodune, aga samas ka sobivalt piduliku moega. 
Inspiratsiooni sain paar päeva tagasi Haapsalu Müüriääre kohvikust, kus sarnast kodujuustuga kooki proovisin. Vaarikatega küll. Nagu elu näitab, tuleb kõik mõtted kohe teoks teha, muidu jäävadki tegemata ja nii sai mikser tolmust puhtaks pühitud.
Õhuke ja pehme biskviitpõhi ning kerge aga kohev kodujuustutäidis koos marjadega teevad sellest koogist ühe suussulava ampsu, mille valmistamine samuti konti ei murra. Ja sobib see nii peolauale kui lihtsalt nädalavahetuse maiuspalaks. Minu arvates on mustsõstrad ühed parimad marjad üldse ja annavad koogile mõnusat hapukust, kuid kes nii ei arva võib kattena kasutada vaarikaid, mustikaid, kirsse või muud meelepärast. Kui koguseid kahekordistada, siis saab valmistada ka näiteks vähem tordi moodi plaadikoogi. Arvestama peab, et tardumine võtab ca 3 tundi aega, aga kui lõuna paiku kook kappi panna, on see õhtuks kenasti valmis.

KODUJUUSTUKOOK MUSTSÕSTRAKATTEGA

Põhi:
2muna
2sl suhkrut
2sl jahu
1-2sl kakaod

Täidis:
ca 400g kodujuustu
4dl vahukoort
riivitud apelsinikoort
200g valget šokolaadi
vanillisuhkrut
1,5sl želatiini

Kate:
300ml sõstramahla
250g külmutatud mustsõstraid
1,5 sl želatiini

Vahusta munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks, lisa ettevaatlikult segades sõelutud jahu ja kakaopulber. Vala tainas lahtikäivasse küpsetusvormi (28cm läbimõõduga oli mul), mille põhjale on asetatud küpsetuspaber nii, et see küljekinnituse vahelt välja ulatub - see moodus hoiab vedeliku kindlamalt vormis ja teeb koogi väljatõstmise hiljem hõlpsamaks. Küpseta biskviitpõhja 200 kraadises ahjus ca 10 minutit. Jäta põhi vormi ja jahuta.

Täidise jaoks sulata šokolaad vesivannil ja jäta jahtuma. Lisa želatiinile ca 1dl külma vett ja jäta paisuma.Vahusta koos vahukoor ja kodujuust. Lisa vanillisuhkur ja apelsinikoor ning sega ettevaatlikult hulka sulatatud šokolaad. Sulata želatiin vesivannil ja sega ühtlaselt täidise hulka. Vala täidis biskviitpõhjale ja aseta külmkappi tarduma. Kui aega vähevõitu, võid koogi katte valmimise ajaks ka sügavkülma panna - see kiirendab protsessi.

Katte jaoks pane želatiin jälle paisuma, aga kasuta vedelikuna 1dl sõstramahla. Sulata paisunud želatiin ja sega see ülejäänud mahlaga. Vala juba pisut tardunud koogile külmutatud sõstrad ja kalla peale želatiiniga sõstramahl. Lase külmkapis ca 3 tundi tarduda.