teisipäev, 23. juuni 2015

Šokolaadi-toorjuustukook maasikatega


Üks pidulik päev nõuab ka natuke magusat. Midagi sellist, mis maitseb hästi, kuid ülemäära aega ja energiat ei röövi. Mulle endale meeldib sellistel puhkudel valmistada just seda brownie - tüüpi kooki. Vastavalt tujule ja tahtmisele teen selle kas lahtikäiva põhjaga vormis või väiksemal, küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil. Marjadki võivad olla täiesti meelevaldsed - praegusel hooga algaval maasika ajal sobivad need, aga mõnusad on koogi sees ka nii vaarikad, kirsid kui mustsõstrad, mis talvel ka otse sügavkülmast tainasse vupsata võivad. Siin retseptis on marjadele antud pigem kõrvalosatäitja roll, nii et koogile väikese vungi lisamiseks piisab peotäiest marjadest kenasti.

ŠOKOLAADI -TOORJUUSTUKOOK MAASIKATEGA

200g võid
2 dl tumedat muscovado suhkrut (Dansukker)
200g 70% šokolaadi, tükeldatud
4muna
2dl jahu
Lisaks:
1muna
250g toasooja toorjuustu
5-6 sl  tavalist suhkrut või heledamat roosuhkrut
1tl vanillisuhkrut
1sl maisitärklist
100g tükeldatud maasikaid

Sulata potis tükeldatud või koos suhkruga. Sega, kuni tekib ühtlane ja tumedalt karamelline mass. Võta pott tulelt ja lisa u150g tükeldatud šokolaadist. Lase paar minutit seista, seejärel sega. Lisa pisut jahtunud massile ükshaaval munad samal ajal hoolikalt segades. Sega hulka jahu ja ülejäänud šokolaad. Vala kolmveerand segust küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi.

Vispelda hoolega kokku kõik katteks vajalikud koostisained välja arvatud maasikad. Vala segu tainapõhjale ja aja laiali. Peale kalla ülejäänud šokolaadine tainasegu ja tõmba noaotsa või grilltikuga koogile siiru-viiruline muster. Vajuta kergelt tainasse maasikatükid ja küpseta kooki 180 kraadi juures ca 35 minutit või kuni kook on äärtest küps kuid keskelt veel pisut võdisev. Lase täielikult jahtuda ja puista serveerimisel peale pisut tuhksuhkrut.



* Retsept valmis koostöös Dansukkeriga

pühapäev, 21. juuni 2015

Kali toidu sisse!

Ma mäletan väga hästi, kuidas lapsena sai ikka eheda nõukaaegse piimanõuga Mustamäel kuuenda ABC juurest lahtist kalja koju toomas käidud. Muidugi oli kaljaputkas alati järjekord, aga see ootamine tegi jooki ainult paremaks. Kõige väiksem klaasitäis maksis minu mäletamist mööda vist oma kaks kopikat ja see sai alati kohapeal ka ära joodud.
 Ei saa öelda, et praeguste poekaljadega suur sinasõber oleksin, kuid kui mulle anti mõned pudelid A.Le Coq'i kalja toitudes katsetamiseks, siis tundsin küll vana tuttava maitse jälle ära. Tegu on korralikult kääritatud kaljaga, mida on nii klassikalist kui tummisemat ja tumedamat varianti. Minu meelest vägagi õnnestunud jook, mis ei ole liiga magus (tänapäeval üpris haruldane nähtus) ja sobib mõõdukaks suviseks lonksamiseks kenasti.
Kalja on toidus kasutatud juba iidamast-aadamast ja kuigi esmapilgul võib see kooslus kummaline tunduda, siis tegelikult sobib tummine maitse paljude roogadega väga hästi ja väärib igati proovimist. Poest kalja oses tasub aga tootesilti hoolega jälgida, sest letist võib leida nii kääritatud jooki kui ka lihtsalt kaljamaitselist karastusjooki. Viimane toidutegemiseks ei sobi. Need retseptid siin on päris suvise iseloomuga, kuid toekamat sorti kaljašašlõkk  passib ka teisipäevase jaanilõkke äärde, ükskõik, mida siis parasjagu taevast sadama peaks.



KALJAŠAŠLÕKK
(neljale)

1kg sea kaelakarbonaadi
3 sibulat, kooritud ja rõngasteks lõigatud
3 punast sibulat, kooritud ja rõngasteks lõigatud
2 küüslauguküünt, kooritud ja viilutatud
5dl A Le Coqi tumedat kalja
1sl mahedamaitselist sinepit
1tl purustatud musta pipart
1sl meresoola
peotäis hakitud peterselli
1dl toiduõli

Lõika liha u 4 cm läbimõõduga tükkideks. Lisa ülejäänud koostisained ja sega korralikult läbi. Kata kauss toidukilega ja jäta 24 tunniks külmkappi maitsestuma. Vahepeal sega. Pool tundi enne grillimist tõsta liha toatemperatuurile. Lüki liha vaheldumisi marinaadisibilatega metallist grillvarrastele ja küpseta keskmise kuumusega grillil ca 30 minutit vahepeal vardaid keerates. Serveeri värske salati ja näiteks vürtsika adžikaga.



SUVINE KALJASUPP SUITSUKALAGA
(kahele)

6 puhastatud suitsuräime
4 keedetud värsket kartulit
2 keedetud muna
2 soolakurki
4 redist
4 sibulavart
4dl A Le Coq’i klassikalist kalja
1tl mahedat sinepit
sorts oliiviõli
soola, musta pipart
tilli
hapukoort

 Lõika kartulid, kurk, redised ja muna väikesteks kuubikuteks ja puista taldrikutesse. Lisa puhastatud kala ja maitseroheline. Sega kali sinepi, soola ja sortsu õliga ning vala köögiviljadele. Juurde sega tubli sorts hapukoort.Naudi külmalt.







FRITITUD KÖÖGIVILJAD KALJATAINAS
(neljale kuni kuuele)

4dl A Le Coqi tumedat kalja
200g jahu
2tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
1 tl musta pipart
1tl paprikapulbrit
1 lillkapsas
1 suvikõrvits
2 paprikat
1 l toiduõli frittimiseks

Sega jahu küpsetuspulbri ja maitseainetega ning lisa vähehaaval kali. Sega. Murra lillkapsad õisikuteks, lõika suvikõrvits kangideks ja paprika pikkupidi sektoriteks ning kata köödiviljad kergelt jahuga. Kuumuta potis õli, kuni tükike saia või kartulit küpseb sinna pillatult kenasti kuldpruuniks. Raputa köögiviljadelt üleliigne jahu, kasta need tainasse ja küpseta kuumas ülis kuldpruuniks. Tõsta küpsenud köögiviljad köögipaberile, et liigne õli eemaldada. Serveeri soola-pipra ja aiarohelisega üle puistatult ning peale pigista pisut värsket sidrunimahla.






JÄÄTEE KALJAGA
(kuuele-seitsmele)

2dl musta jahutatud teed
1l A Le Coq’i klassikalist kalja
1 sidrun, viilutatud
1 apelsin, viilutatud
Suur peotäis vaarikaid
Jääd
Soovi korral pisut suhkrusiirupit
Paar melissioksa


Vala kannu suur ports jääd ja lisa viilutatud puuviljad ja marjad. Vala peale tee ja kali. Soovi korral magusta suhkrusiirupiga ja kaunista melissioksaga.


* Retseptid valmisid koostöös A.Le Coq'iga.

reede, 15. mai 2015

Brüleejäätis rabarbriga


Kui kapis on üle rohkelt munakollaseid, tasub mõelda ühe tõsiselt korraliku jäätise peale. Ikka sellisele õige rammusale, kus puudub igasugune "peaaegu nagu" ja "taljesõbralik" lisaväärtus. Mõistagi ei ole hea sääraste maiuspaladega liialdada, kuid vastutustundega vürtsitatult ja aktiivse eluviisiga serveeritult ei ole ka paanikaks põhjust.
Brüleejäätiseks sai see magustoit ristitud seepärast, et tegu on tõeliselt kreemja ja rohke munasisaldusega jäätisega, mis muudab koostise natuke sarnaseks brüleekreemiga. Seda sarnasust rõhutab veelgi karamelline puru, mida serveerimisel lisada. Just täpselt nii palju või vähe nagu tahtmist parasjagu on.
Samamoodi võib jäätist valmistada ükskõik milliste marjade (näiteks maasikas, kirss, sõstar) või puuviljadega (nt. ploom, virsik), siis tuleks aga usaladada oma isiklikku maitsemeelt ja suhkru lisamisel arvestada komponentide enda suhkrusisaldusega, et magusust liiga palju ei saaks. Samuti võib mõni püree vajada kurnamist, et seemned hamba alla krõmpsuma ei jääks (vaarikas ja sõstar näiteks on sellised tegelased).

BRÜLEEJÄÄTIS RABARBRIGA
8 munakollast
400ml vahukoort
200ml kohvikoort
1,5dl rafineerimata roosuhkrut (Dansukker)
1 vanillikaun, pikuti poolitatud ja seemned välja kaabitud
2 sl viina
250g rabarbrit
4-5 sl roosuhkrut
väike peotäis karamellsuhkru kuubikuid (Dansukker)

Kuumuta vahukoor ja kohvikoor koos vanillikauna ja seemnetega potis, kuni selle servadesse tekivad väikesed mullid. Tõsta pott pliidilt ja lase mõni minut tõmmata.
Vispelda munakollased ja suhkur heledaks ja kohevaks ning lisa pidevalt vispeldades umbes pool kooresegust. Vala munavaht potti  ülejäänud koore hulka ja kuumuta pidevalt segades kuni segu pakseneb ja katab ühtlaselt puulusika tagumist külge. Kurna segu läbi peene võrguga sõela ja aseta otse pinnale toidukile, et ei tekiks nahka. Jahuta täielikult.
Vala tükeldatud koorimata rabarber ahjupannile ja puista peale suhkur. Küpseta 200 kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni rabarber on pehme. Jahuta ja püreeri segu.
Vala jahtunud kooresegu jäätisemasinasse ja lisa viin. valmista jäätis vastavalt masina instruktsioonile. Vala jäätis karpi või sobivasse vormi ning sega  juurde rabarbripüree. Hoia jäätist enne serveerimist veel vähemalt paar tundi sügavkülmas.

Serveerimisel puista jäätise pinnale köögikombainis peenestatud karamellisuhkur.

* Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga

neljapäev, 14. mai 2015

Pasta hernepestoga


Argisemal ja kiiremal ajal saab korraliku toidu välja võluda ka hernepakist. Hernepestoga pasta on kevadiselt rohelise ja värske olemisega, kuid kindlasti mõistlik kõhutäide. Tigedama nälja korral passib see aga ühtviisi hästi kokku näiteks ka kala või krõbeda peekoniviiluga. 
Hernepesto ise on aga mõnus suupiste ka lihtsalt krõbeda röstsaiaga serveeritult. Pesto valmistamiseks on mugav kasutada külmutatud herneid - need on tarvis eelnevalt lihtsalt üles sulatada. Kui suvel aga aed herneuputuse all peaks kannatama, siis saab pestot mõistagi ka värsketest hernesest. Selleks võik aga puhastatud herned eelnevalt minutikeseks keevasse pista ja kohe peale seda külma veega "ehmatada". Nii saab pesto kena erkrohelise värvi ja pehmema tekstuuri.

PASTA HERNEPESTOGA

300g külmutatud  herneid, sulatatud
1 suuremat sorti küüslauguküüs, hakitud
Peotäis mandlilaaste, kuival pannil kergelt kuldseks röstitud
peotäis värskeid basiilikulehti
u 30g riivitud Parmesani või muud kõvemat laabijuustu
0,75 dl külmpressi oliiviõli
300g täistera spagette
Pisut sidrunimahla ja sidrunikoort

Keeda pastat ca 8 minutit soolaga maitsestatud vees (vaata täpsemat juhist pastapakilt ja ära liiga pehmeks keeda). Samal ajal valmista pesto – surista saumikseriga või köögikombainis kokku sulanud herned, basiilikulehed ja küüslauk.Lisa juust, röstitud mandlilaastud ja vähehaaval segades oliiviõli, kuni pesto ei ole enam liiga paks ega samas ka ülemäära vedel. Maitsesta soola-pipra ja sortsu sidrunimahlaga. Kurna pasta. Sega pesto ja pasta. Kui segu tundub  liialt kuiv, sega sekka ka pisut pastakeeduvett. Jaga portsjonid taldrikutesse ja puista peale parmesani ning pisut röstitud mandleid. Soovi korral lisa pisut riivitud sidrunikoort ja mõned basiilikulehed. 

*Retsept ilmus ka 4.aprilli Arteris

kolmapäev, 13. mai 2015

Vietnamipärane võileib seafilee ja marineeritud porgandi-redisesalatiga



Grillhooaja võib ilmselt juba ammu alanuks lugeda, sest eestlane on juba kord selline kummaline rahvas, kes esimese päikesepaistelise kevadilma saabudes söed huugama seab, näidaku termomeeter mida tahes.
Grillida võib samuti mida iganes, sest suur suvi on veel ees ja et menüü ei muutuks üheülbaliseks, peab valikuid olema varuks ikka rohkem kui ühel käel sõrmi. See vietnamipärase iseloomuga võileib sobib hamburgeritele vahelduseks ja ka suurema hulga rahva toitmiseks hästi - täidetud baguette'id võib näiteks suupistetikkudega iga 10 cm tagant kinnitada ja lahti lõigata nii, et iga näljane paraja tüki kätte saaks haarata. Ühte suurt võileiba on pealegi ka palju lihtsam teha kui mitut väikest. 

Kui komponentidest rääkida, siis seafilee asemel võib kasutada siin ka näiteks kana kintsuliha. Marineeritud porgandi-redisesalat on väga mõnus aga ka täitsa iseseisvalt sööduna ning kuigi see muudab siin komponentide rivi hirmutavalt pikaks, ei tasu heituda - kõik valmib tegelikult päris lihtsalt, eriti kui näiteks klaasi veini või kaelamassaaži eest endale mõni assistent palgata.  Autentse vietnamipärase bahn-mi võileiva kohta saab aga rohkem lugeda näiteks siit.


VIETNAMIPÄRANE VÕILEIB SEAFILEE JA MARINEERITUD PORGANDI-REDISESALATIGA
(olenevalt isust kas neljale, kuuele või kaheksale)

2 pikka prantsuse saia
500g sea sisefileed
suur punt koriandrit
2 väikest kurki, pikkupidi viilutatud
1 punane tšillipipar

Marinaad lihale:
1 punane sibul
3 sidrunheina vart
2,5sl tumedat Muscovado suhkrut
1sl seesamiõli
1sl rapsiõli
2 sl sojakastet
 4sl kalakastet

Marineeritud porgandi-redisesalat:
200g porgandit
200g valget redist e daikoni
2tl soola
1tl roosuhkrut + 1dl roosuhkrut
1dl riisiäädikat
1dl sooja vett

Tšillimajonees:
3 sl majoneesi
1 sl Sriracha kastet
sorts laimimahla

Eemalda fileelt kelmed ja lõika liha u 1cm paksusteks viiludeks. Valmista marinaad: haki sibul, küüslauk ja sidrunheina valge osa. Sega kokku suhkur, õlid, soja ja kalakaste. Vala kõik koostisained kokku ja sega läbi. Lase kümkapis seista vähemalt kaks tundi või üleöö.
Salati valmistamiseks koori redis ja porgand ning lõika neist õhukesed ribad. Abiks on siin näiteks julienne’i lõikur või köögiviljakoorija. Sega juurde sool ja 1tl suhkrut ning lase 30 minutit seista. Seejärel pigista köögiviljadest liigne vesi välja ja pista need 0,5l purki. Sega suhkur ja äädikas sooja veega ning vala köögivoljadele. Lase seista vähemalt  tund enne kasutamist. Järele jäänud salat säilib külmkapis nii veel mitu nädalat.

Grilli sealihaviile minut kuni kaks kummalki poolt. Lõika saiad pikkupidi pooleks. Sega koostisainetest kokku tšillimajonees ning määri sellega saiapooled kokku. Puista alumisele poolikule uhkelt koriandrit, aseta peale kurgiviilud, siis liha, porgandi-redisesalat ning  tšilliviilud. Aseta peale teine saiapool ning lõika meelepärasteks juppideks. 

* Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga. 


pühapäev, 3. mai 2015

Mooniseemnete ja sidruniga krepid


Mooniseemnetega krepid on meie hommikusöögilaual juba õige mitmendat pühapäeva. Täpilised ja õhukesed  ülepannikoogid on nii väikeste kui suurte uued lemmikud ja naljalt teiste pannkookidega enam nõus ei oldagi.
Retseptiidee on pärit siit, kuid pisut mugandatud kujul. Leidsin alles hiljuti poeriiulilt speltapüüli, mida nüüd pea kõikidesse küpsetistesse topin ja see retsept siin pole samuti erand. Kuigi püülijahu on peenema struktuuriga, kui mõne karusem speltajahusort, tundub see siiski mulle tervislikust seisukohast rafineeritud nisujahule parema alternatiivina.Õhukeste pannkookide valmistamiseks sobib see väga hästi, kuid kindlasti tuleb tainal enne küpstetamist pisut seista lasta. Roosuhkur annab lisaks magususele kookidele ka kergelt karamellise meki. Kes pilli lõhki ei taha ajada võib aga mõistagi kasutada nii harilikku nisujahu kui ka tavalist suhkrut.
Kooke tuleb siinse retsepti järgi päris palju, nii et enne tainategu tasub aja ja kõhuressursid üle hinnata ning vajadusel kogust näiteks poole võrra vähendada.


MOONISEEMNETE JA SIDRUNIGA KREPID 
(u 25 kooki)

5dl piima + 1dl vett
4 muna
4 dl speltapüüli või nisujahu
2 sl rafineerimata roosuhkrut
pisut soola
1 -2 sl riivitud sidrunikoort + sorts sidrunimahla

2 sl mooniseemneid
30g võid

Klopi kokku kõik koostisained peale või ja mooniseemnete või surista tainas valmis kannmikseris. Sega käsitsi lõpuks hulka ka mooniseemned ja pannil sulatatud või. Lase tainal u 30 minutit taheneda, siis hakkavad koogid paremini kokku.
Serveeri näiteks vaarikamoosiga ja suuremad maiasmokad võivad tuhksuhkrut ka peale puistata.


laupäev, 2. mai 2015

Suvikõrvitsaspagetid karulaugupestoga ja ebaõnnestunud terviseprogramm

Mõni plaan ei ole määratud õnnestuma ka kõige parema tahtmise juures. Kindlasti proovin oma maksa vastu kena olla iga päev, kuid kümnepäevane intensiivprogramm kukkus välja suures osas siiski nagu ükskõik, milline muu periood.

Mõned tähelepanekud järgmiseks korraks:
  • Kohvist tasub loobuda ühe raksuga – vähehaaval koguste vähendamine ei päästa koledast peavalust – see juhtub niikuinii.
  • Kala söömisel pead olema veendunud, et tegu on 100% värske kraamiga – pits kanget alkoholi peale kahtlase lesta söömist ei ole maksale hea, olgu sellel kasvõi nii võõrapärane nimetus nagu Cachaca.
  • Ole valmis ootamatusteks – kui satud mõneks päevaks lapsele meditsiiniasutusse kaaslaseks, siis on garanteeritud nostalgiamenüü nagu pikkpoiss, makaroni-piimasupp, vorstivõileib ja harjumatult tahke struktuuriga saiakesed. See võib ( aga ei pruugi)  toetada pigem  paaripäevast paastukuuri.


Plusspoolelt tekkis  juurde aga mõni täitsa tore ja teostatav retsept, mis sobib ka argisemasse päeva  ja ehk isegi järgmistesse terviseprogrammidesse, ükskõik, kuidas need siis õnnestuma peaksid. 



SUVIKÕRVITSASPAGETID KARULAUGUPESTOGA
(ühele) 

1 suvikõrvits
Sorts oliiviõli
soola-pipart
1-2 sl karulaugupestot*

Lõika suvikõrvitsast pikkupidi peenikesed ribad. Mina kasutan selleks näiteks sellist julienne’i lõikurit, mis ka allolevalt pildilt paistab, aga saab hakkama ka tavalise noa või spetsiaalse spagetividinaga, kui see juhtub olemas olema.
Kuumuta pannil õli, lisa „spagetid“ ja kuumuta paar minutit. Vala taldrikule ja lisa pesto. Vualaa – valmis ongi!

 *) Minu pesto valmib korralikust peotäiest karulaugupealsetest, väikesest peotäiest kregelt röstitud India pähklitest, paarist kuhjaga supilusikatäiest riivitud Parmesanist, sortsust sidrunimahlast ja külmpressitud oliiviõlist, mida kulub niipalju, kuni pesto konsistents silmale õige tundub. Kuna karulaugu teine nimi ongi metsik küüslauk, siis küüslauguküüne jätan ma sellisest pestost välja. Vahelduseks köögikombainile või saumikserile võiks proovida aga uhmrit – tahked koostisained tuleb selle kasutamisel eelnevalt korralikult peeneks hakkida ja rahmeldamist on rohkem, kuid konsistents jääb nii palju mõnusam.