reede, 27. mai 2016

Külaskäik FAO27 Kalakohvikusse ja jutukad sinimerekarbid tšillise ürdivõiga

FAO27 nimi ei ole mitte snoob tähe- ja numbrikombinatsioon, vaid tähistab hoopis kalapüügipiirkonda Atlandi ookeani kirdeosas, mis on koduks ka paljudele kaladele siinses menüüs.

Nädalapäevad on möödas sellest, mil blogardiseltskonnaga Tabasalus asuvat FAO27 kalakohvikut. väisasime. Tuleb tunnistada, et kuigi olin Pärnu Kalamajaka sõsarast varem kuulnud, polnud ma varem sinna sattunud. Elukoht linna teises otsas on siin ilmselt ühiskondlikult aktsepteeritavaks vabanduseks piisav, kuid sisimas tean ju küll, et hea toidu maitsmiseks ei tohiks ükski vahemaa liiga kauge olla. Igatahes jõudis minuni sel korral küll üle pika aja jälle teadmine, et tööde-tegemiste vahepeal on kohustuslik enda jaoks aega võtta ja keha kinnitada ka väljaspool kodukööki.

Niisiis, tuleb välja, et FAO27, mis asetseb Tabasalu mäkke roniva kurvi lõpus asuvas Gurmee Garaažis, on sõbraliku olemisega toidukoht, kus oskatakse pakkuda kala nagu ei kusagil mujal. Kui mõni psühholoog oleks pidanud enne külaskäiku mu ajusoppi piiluma, siis tundunuks lausejupid nagu "austrid Rockefelleri moodi", "röstitud raifilee wakame ja klaasja redisesalatiga", "merikurat fenkoli-mandlikreemiga" ja paljud teised sealse menüü kirjeldused, mulle eriti elitaarsed ja võib vist isegi öelda kättesaamatud,  mille poole kodust räimerooga pugides vaid vaikselt õhata sobiks. FAO27 kohvikus serveeritakse aga sedasorti luksust armsalt tagasihoidliku õhinaga, mis kõik eelarvamused ja mõttebarjäärid relvituks teeb. Seda soosib ka askeetlik, kuid õdus interjöör ning tegelikult täitsa mõistlik hinnaskaala. Lauale saabuv toit ise paneb aga vähemasti mind küll südamest kaasa tundma kõigile, kes väidetavalt kala ei söö. Kuidas peakokk Jaanus Krassil õnnestub korraga  nii Pärnus kui Tabasalus imet teha, seda ta meile ei avaldanud, kuid ilmselgelt on selle taga kas hea teleporteerumisvõime, tõhus meeskond või mõlemad.

Peakokk Jaanus Krass jagab argise päeva muljeid

Ka kööki lubati blogardeid uudistama. Uhhaalõhnalisel töötandril käis töö ja vile koos

Mida meil siis maitsta õnnestus? Sõbralikult jagatud söömaaeg algas austriampsudega. Neid serveeriti värskelt, punase sibula äädikaga ning gratineeritult, juba eelpool nimetatud Rockefelleri nime all. Gratineeritud karpide söömine tundub minu jaoks alati riskantne ettevõtmine, kuna võimalus neid üle küpsetades kummimaitseliseks muuta on suur. Peekoni, panko, ürtide ja tillivõiga karbitäidis oli siin aga võrratu küpsusastmegaja hea meelega võtaks vaagna või paar neid ka praeguse kribamise kõrvale.

                   


Värsked austrid punase sibula kastmega. Ülal vasakul avab Jaanus parasjagu austrikarpe ning
vasakul on ausrtid a la Rockefeller

Austritele järgnes õrnalt balsamico-mekine tuunikalasteik, mis oli serveeritud kergelt tuld saanud arbuusi, wakame ja mündise Kreeka jogurti kastmega. Üllatav kooslus maitses hästi ja et kõik katsejänesed toitu nautides tunnustavalt mõmisesid, lubati põnev roog peagi ka menüüsse lülitada. Arbuusihooaeg soosib seda ju igati.

Üllatav kooslus arbuusist ja tuunikalast

Suur kausitäis merekarpide ja krevettidega ei jäta mõistagi külmaks kedagi ja fotoaparaatidega tulistavad blogardid ei ole teatavasti siinkohal erandiks.Õnneks maitses toit hea ka pisut jahtununa. Süda-, rohe- ja sinimerekarpidest ning krevettidest koosneva roa ühendavaks lüliks oli soolakas leem, mis lihtsalt keele alla viis. Selleri, tšilli ja küüslaugu maitse oli tabavalt lihtne ja sobis karbiassortii juurde vägivaldse alatooniga võrdlust  kasutades  just nagu rusikas silmaauku.

Merekarbi assortii FAO27 moodi

Viimaseks roaks, mis meie lauda saabus oli suitsulatikas soolakurgi, kartulisektorite ja tšillimajoneesiga. Kala oli kaetud kerge tumeda või, õlle, mee ja ingveri glasuuriga, ning toidust jäid peale kiiret kahvliklõbinat alles ainult rood. Seda pala tasub ka lähiajal valju häälega nõudma asuda, sest kena ilmaga õdusas kohvikuaiakeses nautimiseks on see küll igati priima.

Suitsulatikas soolakurgi, kartulisektorite ja tšillimajoneesiga


        



Piret (Puhas rõõm) on võtnud sihikule laua






Kogu see heietus on nüüd siia kirja saanud küll kohviku aadressil, kuid kalasõbrad oskavad hinnata kindlasti ka Gurmee Garaažis asuvat ka Kalamajaka mereannikauplust. Sealsest rikkalikust valikust saime samuti osa, sest igaühele pisteti pihku merelõhnaline pakk, millega kodus eksperimenteerida. Juhuse tahtel sain jutukate sinimerekarpide omanikuks, kes minuga auto kõrvalistmel elavalt suhtlust püüdsid alustada. Sellist krigina ja mulina etüüdi ei olnud ma küll ammu kuulnud ja kuigi meel kiskus vägisi härdaks, ragistasin samal ajal mõtteid sel teemal, kuidas neid parem oleks patta pista.
Otsustasin piirduda lihtsa lahendusega, kus pisut särtsu, mõnusat võimaitselist pehmust ja ürdist värskust ja nii keerutasin kiirelt kokku ühe maitsevõi, mida hea nii karpidega potti pista kui saia peale määrida ning sügavkülmikus säilitada tegelikult täpselt niikaua, kuni jälle karbiisu tabama peaks. Olgu öeldud, et kaasa haaratud sinimerekarpidest pidin välja praakima vaid kolm, millest üks oli purunenud ning kaks karbiuksi avamast keeldusid.



Pole välistatud, et siinne ülivõrdes kirjutis on saanud omad mõjutused heast seltskonnast, külaskäigule eelnenud detox-kuurist või ametialasest vihtumisest, mis mõnda aega koduköögist välja pole lubanud. Fakt on aga see, et toit FAO27-s on aus, meeskond sõbralik ja koht õdus. Värske kala kõrvalpoes aga vaat et hüppab ise poekotti. Kes kahtleb, mingu ja veendugu ise.


SINIMEREKARBID VALGE VEINI JA KÜÜSLAUGUSE TŠILLI –ÜRDIVÕIGA

Kahele





1 kg sinimerekarpe
100 g toasooja võid
0,75 dl kuiva valget veini
0,5 - 1 punane tšilli
2 küüslauguküünt
peotäis  hakitud värske tilli, peterselli ja murulaugu segu
meresoola, pisut õli

Vala karbid suurde potti ja lase külma voolava vee all puhastuda, kuni muude komponentidega tegeled. Pressi küüslauguküüned või haki need peeneks. Haki ka ürdid. Tšilli lõikepida võiksid enne põhjalikumat  hakkimist keeleotsaga maitsta – kui silmist tuld purskama hakkab, ole hakkimisega pigem ettevaatlik ja eemalda kindlasti enne seda ka seemned, mis tšillile kõige rohkem iseloomu annavad. Kui aga tegu on leebema kaunaga, kasuta seda julgemalt. Sega või küüslaugu, ürtide ja tšilliga ning lisa poole teelusika jagu meresoola. Kaabi pehme või küpsetuspaberile või toidukilele ja keera rulliks kokku. Aseta mõneks minutiks sügavkülma tahenema.
Nüüd puhasta karbid väikese kööginoa abil „habemest“ ja karbile kogunenud mustusest juhul kui neid esinema peaks. Eemalda seltskonnast ka kõik katkised karbid. Kurna ja loputa järelejäänud kergelt külma veega ning alusta küpsetamist.
Selleks kuumuta sügavamal pannil või potis sorts oliiviõli ja lisa pool maitsevõist. Kui see on sulanud, lisa karbid ja sega ettevaatlikult, kuid hoolega. Vala sekka vein ja kata pann kaanega. Lase tugeval kuumusel küpseda 2-4 minutit, kuni karbid on avanenud. Vahetevahel raputa panni, et kõik karbid ikka korralikult kuumust saaksid. Eemalda need, mis küpsemisaja lõppedes siiski suletuks jäid. Puista peale pisut hakitud maitserohelist ja tšillit ning vajadusel maitsesta. Serveeri värske saia ja ülejäänud maitsevõiga ning soovi korral võta ligi ka mõni sidrunisektor.


pühapäev, 15. mai 2016

Kausismuuti marjade ja naadiga


Kausist smuutit süüa on sama tore kui seda kõrrega klaasist lonksata. Võib öelda, et ehk pisut toredamgi, sest kui peale puistata uhkelt kattematerjali, saab nii kokku täiesti korraliku eine.

Teadagi on kasulik smuuti sisse panna rohelist, mida praegu peenraäärtes küllaga. Enamasti määrib see lisand, olgu siis naat või viisakam spinat vähemalt minu meelest joogi aga ebamääraselt tuhmiks või laenab mingit kummlist tooni, mis kokkuvõttes välimust komplimente teenima ei pane. Seepärast nägin siinse smuuti puhul lausa kaks korda olematut vaeva ja kokku sai päris korralik topeltsmuuti, mis sisaldab topeltkoguses kasulikku kraami ja on sobivalt värviline hea tujuga päeva alustamiseks.

Smuuti sisse läksid mul nii värskelt tärganud naadid kui juba ammu sügavkülmas kibelevad mustikad-maasikad. Ehk siis uut ja vana. Kasutada võib muidugi ka värskeid marju, kuid siis võiks lisada smuutile veel mõned jääkuubikud (või marjad kergelt külmutada), sest külmalt on see jook-söök siiski maitsvam. Katte osas võib võtta vabad käed. Mina kasutasin seda, mis kapis parasjagu olema juhtus ja mis tundus sisuga pisutki haakuvat. Soovi korral võib aga selle pisut paksema smuuti peale laduda seemneid, mandlilaaste, kookoshelbeid, värskeid marju-puuvilju, müslit jms. Õietolm, mis niisama süües päris vänge on, sobib siia samuti väga hästi ja annab ühe korraliku energiasüsti veel pealekauba.





KAUSISMUUTI MARJADE JA NAADIGA
kahele

Marjasmuuti:
1 banaan, tükeldatud
8 külmutatud maasikat
1 dl külmutatud mustikaid
1 dl kookospiima
1 -1,5 dl vett

Naadismuuti:
1 avokaado viljaliha
peotäis noori naadilehti
0,5 väiksemat õuna, tükeldatud
sorts mahla sidrunist
u 2 dl vett

Peale:
2 sl õietolmu
2 sl seemnesegu
2 sl röstitud kookoshelbeid
0,5 banaani

Surista blenderis valmis marjasmuuti, vajadusel lisa vett, kuid pea meeles, et kausismuuti peabki jääma pisut tahedam. Jaga valmis segu kaussidesse.  Loputa nõu ja valmista nüüd avokaado-naadismuuti. Vala see marjasmuuti kõrvale ja tasanda pindu lusikaseljaga. Puista peale kate ja asu sööma.



laupäev, 7. mai 2016

Sidruni-oakook mooniseemnetega

Emadepäev on kohe-kohe saabumas ning sel päeval juba koogist ei pääse. Vabanduseks ei saa tuua ei taljeümbermõõtu, eridieeti ega perekonnaseisu, sest nii need asjad kord juba on.
Siinne kook sobib minu arvates emadepäevaks vägagi hästi.  Retsept ilmus veebruarikuises Anne&Stiilis ning on pälvinud päris palju kiidusõnu, mis on jõudnud minuni ka inimestelt, keda ma isiklikult ei tunnegi. Ubadest kook emale võib kõlada ju kummaliselt, kuid tegelikult pole seda teps mitte. Võib öelda ka, et  koogi sisu on suht süütu olemisega ja valmistamisprotseduur üpris lihtne. Sidrunid ja mandlid annavad põhjale värskust ja mahlasust ning kate valmib siin hoopis paksema jogurti ja toorjuustu abiga. Granadilli hapukus meeldib isiklikult mulle siin väga, kuid kaunistada võib kooki muidugi ka teiste marjade-puuviljadega.

Ilusat emadepäeva ja häid lapsi!



SIDRUNI-OAKOOK MOONISEEMNETEGA
kaheksale

2x400g purki valgeid konservube
1,75dl rafineerimata roosuhkrut
1dl külmpressitud oliiviõli
4 muna
1 sidruni riivitud koor
1 tl vanillisuhkrut
150g jahvatatud mandleid
2tl küpsetuspulbrit
2sl mooniseemneid

Kate:
200g Kreeka jogurtit
200g toasooja toorjuustu
1sl mett
1tl vanillisuhkrut
1 granadill ja mõned füüsalid kaunistuseks

Kurna oad sõelal ja loputa külma vee all. Vala need köögikombaini, lisa suhkur, õli, riivitud sidrunikoor ning vanillisuhkur ja töötle ühtlaseks seguks. Lisa ükshaaval munad ja töötle veel pisut. Sega jahvatatud mandlite hulka mooniseemned ja küpsetuspulber. Vala oa-munamass kaussi ning sega juurde kuivained. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 28 cm läbimõõduga  lahtikäivasse koogivormi ja küpseta 190 kraadi juures u 40 minutit, kuni kook on kuldpruun ja  keskosasse vajutatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil vormis jahtuda.
Vahusta toasoe toorjuust jogurti, mee ja vanillisuhkruga ning tõsta jahtunud ning vormist eemaldatud koogipõhjale. Kaunista näiteks granadillisisu ja paari füüsaliga, hästi sobivad selleks aga ka röstitud mandlilaastud ja muud meelepärased marjad-puuviljad.


teisipäev, 3. mai 2016

Umbrohusalatit ja karulaugukana


Kindlasti on virgad inimesed juba mitu kuud aias toimetanud - oksi lõiganud, muru riisunud ja mida kõike veel. Minu jalg ja näpp said mullaseks küll alles möödunud nädalavahetusel, mil elu esimest kasvuhoonekest tomatite tarbeks ette sai valmistatud. Tuleb tunnistada, et aia-alase agaruse osas mul arenguruumi on, kuid loodan vaikselt sellele, et uus mängumaja minustki ühe väiksetviisi aiahooliku vormib (lootust on, sest panin näiteks paar Rimist ostetud ja idanema asunud lillat kartulit juba lillepotti kasvama). Poleks eales uskunud ka, kui palju erinevaid tarkuseterasid tänu kasvuhoonele kuulda saab. Näiteks juba praegu olen teada saanud, et tomatid olevat eriti rõõmsad istutusauku pillatava kilu üle. Samas soovitatakse mõnel pool selleks otstarbeks kasutada banaanikoort ning mõni eelistab hoopis jahvatatud munakoori. Eks näis, kuidas esimesel aastal selle saagiga on - kasvuhoonepaigaldaja eeldab muidugi töö eest väärilist tasu, aga ma ilmselt rõõmustaks ka kahe tomati üle.

Arvestades kevadist reageerimiskiirust, oli aialapp jõudnud muidugi ka kenakest viisi umbrohuga täituda. See oli õnneks aga heaks hakatuseks ühele õige rohelisele umbrohusalatile. Et kapis seisis natuke Kalamatsi kitsepiima toorjuustu, pistsin sedagi sekka, kuid salat maitseb ilmselt hea ka niisama. Retsepti punkti pealt üles kirjutada on siinkohal vast kohatu, kuna see valmib suuresti silmamõõdu ja sisetunde juhatusel. Piisab kui koguda endale mõned peotäied nii noori naadilehti, võilillelehti kui karulauku ja need pisut hakkida ning väiksemas purgis kokku loksutada suurem sorts head külmpressitud oliiviõli, maitse järgi sidrunimahla, meresoola ja musta pipart ning see kõik segamini loksutada. Soovi korral võib lisada pehmet kitsejuustu. Kaste peale, sekka väike peotäis kerge krõmpsuga seemnesegu ja valmis ongi. 






Karulaugukana tegin ka. Kui harilikult teen sedasorti marinaadi rohke sidruni, küüslaugu ja ürtidega, siis siin sa asi lihtsustatud ja piirdutud maitsestamisel suuresti vaid karulauguga. Maitse jäi õrnem kui küüslauku kasutades, kuid vahelduseks täitsa tore.



KARULAUGUKANA

600 g kana kintsuliha
paar peotäit karulaugulehti
sorts sidrunimahla ja pisut riivitud sidrunikoort
2 sl kreeka jogurtit
2 sl oliiviõli
1 sl meresoola
musta pipart

Haki karulauk ja sega kõik koostisained segamini. Lase vähemalt tunnike-paar (veel parem muidugi üleöö) maitsestuda. Grilli keskmisel kuumusel kaane all mõlemalt poolt u 8-10 minutit, kuni kana on küps ja kenasti kuldpruun. Serveeri näiteks umbrohusalati lisandina.




teisipäev, 26. aprill 2016

Roheline smuuti koriandri ja ingveriga

Roheline smuuti on moes. Ja miks ei peakski, sest üldjuhul pistetakse just sinna sisse seda kõige kasulikumat kraami. Tean aga oma kogemusest, et suur hulk kasutegurit maitsemeelega alati kõige paremini klappida ei pruugi, sest julgemate katsetuste käigus olen ära joonud ka mõne sellise üllitise, mis trükimusta ei kannata, kuid kehale kindlasti palju head on teinud.
Aga kaua tehtud kaunikene, nagu öeldakse. See jook siin leidis oma i-le täpi üle-eelmisel nädalavahetusel, mil Londoni lennujaamas ruttu midagi hommikusöögilaadset leida püüdsin. Peale värskelt valmis vuristatud rohke ingveri ning koriandriga smuutit puudus kohvi jaoks ruum ja ausalt öeldes ka vajadus ning särtsu jätkus, kuni lõpuks kodudiivanil maandusin (piltlik väljendus). Nii need komponendid tee ka minu kodukootud joogi sisse leidsid ning sekka sai pistetud veel mõni värskendav lisand. Viinamari on siin pigem magustaja kui peaosatäitja rollis. Kui marjad eelnevalt veel sügavkülma pista, pole jääd lisada vajagi.





ROHELINE SMUUTI KORIANDRI JA INGVERIGA
ühele-kahele

0,5 avokaado viljaliha
1 apelsini mahl
0,5 keskmist õuna, tükeldatud
6 rohelist viinamarja
pöidlaotsa suurune jupp ingverit
peotäis spinatilehti
peotäis koriandrilehti
jääkuubikuid
veidi vett

Vala kõik koostisained blenderisse ja surista ühtlaseks. Kui segu jääb liiga paks, siis lisa veidi vett ja surista veel natuke.





pühapäev, 24. aprill 2016

Toit ja õlu vol.2: Caesari salat lõhega ja toorjuustune kirsiblondie + Blond

Järgmine õlu, mis A. Le Coq'i brewers collection portfellist proovitud sai oli Ameerikast pärit Blond. (IPA lugu loe siit). Minu, kui ainult poole kõrvaga õllejuttu kuulava inimese jaoks oli see sort küll igatahes tundmatu. Tegu olevatki uuemat tüüpi õllega, mis tekkis alles 1990-ndate alguses, kui käsitööõllede kultuur rohkem pead tõstma asus. Maitselt oli õlu üpris mahe ja tegelikult küllalt sarnane laiatarbe heledale õllele, lisaks ehk vast väike suts rohkem humalat ja kerget tsitrust. Seda, et õlletüübi algne eesmärk oligi tavaõlledega harjunud tarbijal teed käsitööõllede juurde leida, oli ausalt öeldes ka maitsest märgata. Ja tundub, et see toimib kenasti ka tänapäeval, sest mu abikaasa, kes küll aeg ajalt käsitööõlledega tutvust teeb, kuid üldiselt siiski pigem tavaõlle poole kaldu, arvas, et just see õlu on kolmest ALC uustulnukast kõige parem. Blondi valmistab kuuldavasti veel Nanopruul, kelle Pelgulinna õlu ka meil nüüd  muidugi ära tuleb proovida.

Õllesommeljee Oskar Pihlik ütleb, et tüüpilised road Blondi kõrvale on juustuvõileivad või õlles hautatud jänes. Samuti sobib see Pihliku sõnul hästi ka marjadest (mustikas, kirss, must ploom) tehtud salatite kõrvale või lihtsalt aperitiiviks. Magusamatest toitudest võib seda kasutada kirsisorbeti alusmaterjalina, lisaks sobitub see juustukoogi, šokolaadivahu ja igasuguste puuviljapõhiste magustoitudega.
Läksin esimese toidu puhul samuti salati teed ja lõhega Caesar sobis Blondiga minu meelest kohe väga hästi. Magusaga tahtsin mõistagi ka katsetada ja vähemalt nime poolest sobis blondie blondiga küll. Tegelikult ei olnud maitsel samuti viga ja mul oli hea meel, et hapukas kirss ja toorjuust koogi sisse pandud said. Värske ning marjase sorbee juurde passiks see ilmselt samuti, kuid pigem tundub minu jaoks see õllesort märksa paremini soolasema toidukraamiga haakuvat.





CAESARI SALAT LÕHE JA AVOKAADOGA
kahele

2 x 180g lõhe fileetükki
1 pea rooma salatit
1 avokaado
2 viilu ciabattat
parmesaniviile
lutserniidusid
soola-pipart
2sl oliiviõli

Kaste:
3 sl riivitud parmesani
3 sl majoneesi
1 sl õli
3 sl sidrunimahla
3 anšoovist
1 küüslauguküüs, kooritud
1 tl Worchesteri kastet

Alusta kastme valmistamisest. Selleks vala kõik kastme koostisained blenderisse ja töötle ühtlaseks. Vajadusel lisa veidi vett või veel sidrunimahla.
Rebi saiaviilud tükkideks ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Maitsesta näpuotsatäie soolaga ja vala üle 1 sl oliiviõliga. Sega kergelt läbi ja küpseta 200 kraadises ahjus u 10 minutit, kuni sai on kena ja kuldpruun.
Maitsesta kalatükid ja prae neid 1 sl oliiviõliga keskmiselt kuumal pannil nahapool allpool 3-4 minutit, kuni nahk on krõbe. Pööra ringi ja prae veel 1-2 minutit. Lase paar minutit rahuneda.
Rebi salatilehed kaussi ja sega kastmega, aga jäta paar supilusikatäit kastet varuks. Jaga taldrikutele, puista peale röstitud ciabattatükid, tõsta juurde kala, avokaadoviilud ja lutserniidud. Tripsuta peale pisut kastet ja puista juurde parmesaniviile. Serveeri.


BLONDIE KIRSSIDE JA TOORJUUSTUGA
Kaheksale

150g võid
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut
200 g valget šokolaadi
3 muna
3 dl jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
Kate:
200g toorjuustu
1 muna
1 sl suhkrut
1 sl maisitärklist
1 tl riivitud sidrunikoort ja sorts sidrunimahla
150 g (külmutatud) kirsse

Kuumuta potis või  ja sega sekka suhkur. Sega niikaua, kuni tehib ühtlane segu. Lase u 10 minutit jahtuda, siis vispelda ükshaaval hulka munad, küpsetuspulbriga segatud jahu ning hakitud šokolaad.
Teises kausis sega toasooja toorjuustu hulka sidrunikoor, suhkur, maisitärklis ja muna. Sega ühtlaseks.
Määri 25 x 25 cm suurune vorm õliga ja vooderda küpsetuspaberiga. Vala vormi tainas ning selle peale toorjuustusegu. Sega kergelt tainaga ja puista peale kirsid. Küpseta 170 kraadises ahjus u 30 – 35 minutit, kuni kook on äärtest krõbe aga keskelt õige pisut veel võdiseb. Lõika jahtunud kook ruutudeks ja serveeri.




neljapäev, 14. aprill 2016

Uus kokaraamatuke, üks taimne argiroog ja loosimine (võitjad loositud!)

Loosimine on nüüdseks toimunud, sest täiesti erapooletu 11 aastase poisi käsi valis välja kaks raamatusaajat. Palju õnne Inglitiivad ja Liisi -  raamatud asuvad varsti teie poole teele! Ja suur aitäh kõigile vastanutele - häid ideid sai siit kõrva taha pandud kohe küllaga ja ilmselt jagus teistelegi.





Nädalapäevad tagasi saabus trükikojast kokaraamat "100 rooga" sarjast. Selle sarja raamatud on mulle alati meeldinud, kuid et viimati ilmunu mu enda sulest pärineb, siis on rõõm muidugi kohe eriti suur. Tore üllatus on ka see, et Rahva Raamatu kokaraamatute topis on "Taimsed argiroad" vaatamata lühikesele elueale juba auväärsele kolmandale kohale tõusnud. Suure rõõmuga loosin välja ka tervelt kaks raamatueksemplari, aga sellest lähemalt juba postituse lõpus.

 

Nagu nimigi ütleb, on tegu väikese koguga taimsetest argiroogadest. Ei ole kohustust aga vaid argiõhtutega piirduda, sest paljud retseptid sobib ühtviisi ka nii puhke- kui pidupäeva lauale. Tegu ei ole puhtalt vegantoitudega, sest mitmed retseptid sisaldavad ka muna või juustu. Enamalt jaolt on ka need siiski täistaimetoitlastele sobivaks mugandatavad ning sisaldavad vastavaid juhiseid. Tegelikult peaks raamatus leiduma aga valikut kõigile, sest selleks, et taimetoitu süüa ei pea ju olema taimetoitlane.
Raamatust leiab näiteks toite hommikusöögilauale, kergemat ja toekamat kõhutäit lõunaks ja õhtuks ning muidugi magusat, sest keha nõuab ju kooki ka nädala sees. :) Väike eelvaade toitudest siis siia ka.

Hommikupuder kookospiima ja oliiviõliga
Kiire roheline supp lõunaks - tervitused, õeraas! ;)


Baklažaani-paprika ahjuroog tahhiinikastmega
Sügisele mõeldes ka üks lihtne hirsipilaff




Ja muidugi ei tohi unustada magusat. Saab nii kooki, kisselli kui pannkooki.

Avokaado-šokolaadikook valmib lihtsalt ja sobib lauale tegelikult nädalavahetuselgi.
Mu enda lemmik viimasel ajal on aga see retsept siin, mis on inspiratsiooni saanud Indoneesia gado-gado salatist. Vaatamata võõrapärasele eeskujule on tegu aga lihtsa kartulisalatiga, mille komponente võib tegelikult varieerida ka vastavalt sellele, mida kapis leidub. Kui juhtud olema täistaimetoitlane, jäta muna lisamata.




KÖÖGIVILJASALAT MAAPÄHKLIKASTMEGA
Neljale


100 g värskeid rohelisi aedube
pool pead jääsalatit
4 keedetud kartulit
1 tomat
5 redist
1 väike kurk
3 rohelist sibulavart
1 keedetud muna
pool tšillit
koriandrilehti

Kaste:
3 sl maapähklivõid
3 sl (või rohkem) sooja vett
2 sl laimimahla
2 sl sojakastet
1 tl agaavisiirupit, soovi korral
näputäis tšillihelbeid

Vala kergelt trimmitud otstega ja suupärasteks tükkideks lõigatud oad soolaga maitsestatud keevasse vette ja keeda 3-4 minutit. Kurna ja vala üle külma veega.
Sega valmis kaste. Selleks lisa maapähklivõile 3 sl sooja vett ja sega. Vajadusel lisa veel vett, kuni tekib sobiv konsistents vastavalt sellele, kui paksu kastet eelistad. Lisa ülejäänud kastmekomponendid ja sega korralikult läbi.

Rebi salat kaussi, lisa suuremateks tükkideks lõigatud kartulid ja tomat. Lisa viilutatud kurk,  redis, nõrutatud oad ja hakitud sibulavarred. Sega salat läbi ning tõsta peale hakitud muna, tšilliviilud ja rohkelt värsket koriandrit. 

Et aga jagamisrõõm olevat see kõige suurem, siis loosingi välja tervelt kaks raamatukest! Osalemiseks kirjuta kommentaaridesse või Noad-Kahvlid facebooki lehe üleskutse alla, milline on Sinu praeguse aja lemmik taimetoit. See võib olla koduköögis valmiv, aga ka näiteks  hoopis roog mõne meelistoidukoha menüüst. Loosiõnn naeratab kahele juba järgmise nädala algul!